|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 9, 2008 22:48:01 GMT 3
*Avab küünega lugu, tõstab kaane kõrvale ning võtab seest kirjutusvahendi. Keerab järgmisele leheküljele.*
Peatükk 1
Are you worth for blood?
Ma ei tea. Varemalt olin, kuid nüüd? Ma ei ole veel julenud jahile minna. Ma olen hakanud kahtlema oma põhimõtetes. On need ikka õiged? Mu vanemad ei saa ju mulle ette dikteerida mida ma tegema peaksin. Ehk oleks õigem minna enda teed ja neid mitte üldse mäletada? Kuigi, seda ma ju täielikult teha ei saa. Nendeta ei oleks ma siin.
Ma kohtusin ka isegi ühe tüdrukuga. Nüüd mõteldes, ma ei küsinud talt isegi, mis majas ta on. Kuid tundus väga nõrga veresüsteemiga. Ta suutis mulle otsa koperdada ja sellega käed lõhki kukkuda. Jah, ma olin näljane. Väga näljane. Kuid õnneks ta silmad peatasid mind. Ta nägi nii hirmunud välja. Ma aitasin tal haavad ära parandada, saades ise natukene tast maitset. Nõrk, hädine. See ei olnud puhas veri, võisin lõhnast juba ütelda. Tal on arvatavasti mingi haigus kallal, muud vabandust ei saa olla. Kuid ta ise tundub tagasihoidlik, kuid armas. Ma kutsusin ta ballile. Jah, meil on siin ball olnud.
Ma lähen teenin nüüd oma vere välja.
*Torkab näpu otsa augu ning kirjutab verega alla. Seejärel sulgeb päeviku*
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 11, 2008 22:07:23 GMT 3
*Urgitseb luku lahti, avab kaane, võtab kätte kirjutusvahendi, loeb viimast lauset ning keerab järgmisele leheküljele*
Peatükk 2
Are you still worth for blood?
Jah, ma võin seda väita, sest olen küll. Eile käisin jahil, sain paar kiskjat ning ühe taimtoidulise looma. ma otsustasin ikkagi jätkata traditsioone ja ema ning isa nõnda palju austada. Ma ei ole siiani kellegi elu ohtu seadnud.
Ka Lizziega läheb paremini. Ma tunnetan, et ta ei karda mind enam nõnda palju. Mul on tema pärast hea meel, et ta elust rõõmu tunneb, kuna... mina seda ju enam ei tee.
Siin on ka teisi toredaid inimesi ning ma lihtsalt armastan inimeste nägusid, kui ma nendega tavapärasel moel rääkinud olen ja nad teada saavad, et ma Slytherinlane olen.
Kusjuures, ma ei mõista siiamaani, miks mind sinna sõõlati, kuid ma eeldan, et ma oma patronusega sobin sinna hästi.
Siganurme on ka üks tore koht.
Blood is being served.
*Hammustab näppu ning teeb verega allkirja. Süljega peatab verejooksu ning asetab pastaka õigesse kohta. Sulgeb kaane ning asetab päeviku oma tavalisse kohta*
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 18, 2008 22:53:10 GMT 3
*Torkab küüne lukuauku, mille järel see lahti klõpsatab. Võtab seest kirjutusvahendi ning keerab uue lehekülje*
Peatükk 3
Is the blood becoming known?
Esmalt: ma muretsesin endale maja. Londonisse. Üsna hubane teine, piisavalt suur ka. väga tühi ainult.
Veid**e jah. Hetkel teab sellest kolm inimest. Neljas sai surma. Jah, Lizzie suri ära. Mul oleks olnud võimalus ta endasarnaseks teha, aga ma ei suutnud. Ta ajas mu endast välja ja tal oli minu jaoks liiga nõrk veri.
Samara. Ta on nii mõistev ja hooliv. Nagu parim sõber. Ta ütleb alati oma arvamuse ning mõtleb seda. Me kohtusime ning kui ta rääkis, et endale korteri muretses, ma pakkusin talle kohta enda majas. Ja ta oli nõus. Kõik algas tegelikult sellest, et me läksime jäätist sööma ja ta sai teada mu matkamisehuvi kohta ning ma lubasin ta õhtul viia. Nõnda jutt areneski. Terve õhtu otsa šoppasime. Lõpuks ometi võimalus ära kasutada oma sajand kogutud igakuist taskuraha. Maja tuleb ilus. Halyerile kindlasti meeldib. Tal läheb päris edukalt viimasel ajal.
Sandra on üks teine neiu, kellega me rongis tutvusime. Ta sai meie esimese kohtumise ajal teada. Kuid ta käitus mõistvalt. Metsas kohtusime ka. Talle meeldib ka mets väga. Eriti loomad selles. Ja meie mõlema meelest on kool igav. Põhjused on küll erinevad, kuid see ei loe.
Jasper. Ta on ka vampiir. Kuid teistsugune. Kõigest pool-vampiir. Ja mis mind üllatas, ta vanemad olid sellega nõustunud. Kuid ta tundub sümpaatne inimene. Ta sobib Samaraga.
Ja üldse, kõik suhtuvad nii mõistvalt siin sellesse. Naljakas veidi. Aga väga positiivne. Ja ma ei karda enam, et keegi teada saab.
The blood is becoming known.
*Torkab küünega ühte sõrme augu ning allkirjastab paberi. Sulgeb päeviku.*
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 1:37:34 GMT 3
*Muugib küünega luku lahti ning loeb läbi viimase sissekande, mille järel pöörab uue lehekülje*
Peatükk 4
Blood will be transported?
EI! Ma ei teeks seda. Jätkuvalt. EI! Kuid mul on palju uut teatada.
Nimelt. Sam kolis mulle sisse. Jaa. Huvitav kogemus kujuneb sellest, ma olen kindel. Maja saime ka nii ilusti ära sisustatud. Ma ostsin endale ja temale auto. Mis teha, Volvo on kvaliteet ning punane, verepunane on mulle alati hingelähedane olnud.
Ning... Samara ütles mulle, et ta on mulle kõige kallim. Ja kui aus olla, siis tema on mulle ka. Jah. Ma imestan seda isegi - ma armusin surelikku. See kõlab ohtlikult ja ma polegi vastupidist väitnud. Ta on pealegi üsna maitsev. Kuid ma ei toitunud temast! Meil oli väike insident ühe libahundiga Paju all. Mõlemad pääsesime eluga, välja arvatud kolmas tegelane. Kuid ma suudan end kontrollida. Ma tean, et suudan seda. Mul jätkub tahtejõudu.
Samuti, ma arvan, et Sam peaks kusagil esinema. Tal on lauluhäält antud ning annet mängida nii klaverit kui kitarri. Ta lihtsalt ei julge. Ma vaatan, kas annab temasse kuidagi enesekindlust süstida.
Seejärel.... Ma tutvusin ühe neiuga. Pealtnäha beib.. seest.. veidi pugejalik. Kuid jah, ma olin ka temaga viisakas. Kuni tuli Miseria. Ja ta viis mu õela naljategemise meeleollu ning ma läksin kaasa. Ja kui aus olla, siis nalja sai! Miseria.. Ta on ka pealtnäha veidi rohkem enesest hoolija kui teised, aga südames.. ma arvan, et ta ongi selline naljatüüp, kellele meeldib vahel teiste arvel nalja saada. Ja see on lõbus. Eriti, kui ta selles osav on ja vahele ei jää. Eks tuleb kooli peal silmad lahti ringi käia. Muidu satun ise veel ühte lõksu.
The blood will NOT be transported!
*Torkab küünega ühte sõrme augu ning allkirjastab paberi laialt ning suurelt. Sulgeb päeviku.*
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 1:14:24 GMT 3
**vaata eelmist  **
Peatükk 5
Blood is alive?
JAH! Ma tunnen. Ma elan. Tähendab, ma tunnen armastust. Armastust Sam'i vastu. Ta on mu elu. Ehk mul ei ole endal vaja. Kui tema elab, elan mina. Kui tema on õnnelik, olen mina. Ma küll ei tea, mis valemiga ma ta enda juurde meelitasin, aga ma olen rahul. Oi, kui hea tunde ta mus tekitab. Ja ma veendusin selles, et suudlemine on päris meeldiv tegevus. Samuti ka sellega kaasnevad asjad magamistoas. Inimelu on täitsa meeldiv. Võin sellega ära harjuda. Sam tekitab minus nii inimese tunde. Aga mul on väga hea meel, et ta ei taha minusuguseks saada. Hoidku jumal selle eest.
Aga maja sai ka hästi sisustet. Mulle meeldib. Samuti meeldib mulle mu auto ja ma arvan, et temale ka tema oma.
Kuidas ma armastan Sam'i otsekohesust ja ausat meelt. Vähe on selliseid inimesi. Sellepärast nad erilised ongi.
Nagu ka teised sõbrad. Mul vist ongi siin kõige rohkem sõpru eales. See on vast ka üks põhjus, miks suured koolid mulle meeldivad. Näiteks Sandra. Ta on nii uudishimulik, aga omapärane.
Kaity. Ta on vaikne, hoiab omaette, aga musikaalne.
Edward. Ta on härrasmehelik. Hoiab Slytherini au üleval.
Kelly. Rõõmsameelne ja avatud kõigele uuele.
Lisettet ei sa ma ka mainimata jätta. Lihtsalt tuli juurde ja viis mu ühte mändi imetlema. Huvitav tüdruk. Nii lahedalt suurte emotsioonidega.
Ning ma hakkan varsti nostalgitsema. Parem sulgen selle ja olen oma praeguse surmaga rahul.
The blood is burning inside a corpse.
*Kirjutab lõbusalt verega alla ja sulgeb päeviku*
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 3, 2009 4:18:51 GMT 3
**kordusmärgid**
Peatükk 6
Blood is dividing?
Kui kahju või rõõmus mu meel seda üteldes ka ei ole, jah. Ma tegin Samara vampiiriks. Ta tahtis seda ise. Ma rääkisin talle sellest veidi lähemalt ja ta tõesti tahtis seda. Mitte minu vaid enda pärast. Me abiellume ja nüüd jääb ta igavesti minuga kokku. Ta oli isegi lõpuks sellega leppinud, et lapsi ei saa, kuigi mind hakkas täitsa huvitama, kas mul oleks olnud võimalik temaga laps saada, kui ta inimene oli. Aga see aeg on nüüd möödas. Ma pöörasin elus uue lehekülje. See lehekülg algab minu kooselust Sam'iga. Minu õnnelikust elust. Ma loodan, et maja seinad tõsiselt vastu peavad. Või ma pean mitmekordse tihendi panema voodi ja seina vahele.
Ma pean mainima, et maja on endiselt ilus. Mulle meeldib mu auto, kuna sellega saab mõnusalt kihutada. Samuti meeldib mulle see, et ma ei jää alkoholist purju, kuna ma olen seda võib-olla liiga palju tarbinud.
Ahjaa, ma avastasin, et oskan massaaži teha ja djembet mängida.
Ning ma pean mainima, et Sandra saab mulle iga päevaga aina lähedamaks sõbraks. Ta elab mu surmale nii kaasa, et see on lausa lust vaadata. Mõistab mind. Tõsiselt. Teisiti, kui Sam. Talle meeldivad mu seiklused ja tahab, et ma teda uutesse kohtadesse viiksin. Oh, kuidas mulle meeldib inimestega läbi saada. Neile oma kogemusi jagada ja oma võimeid positiivselt ära kasutada.
Nagu ka sellele summale oma arvel õiget kasutust leida. MA ei mõista, miks nad selle pärast nii põevad. Peotäis galleoone siia-sinna, tulge küsige, kui vaja!
Kuid ma pean nüüd lõpetama. Süda kutsub mujale.
The blood is reduplicated.
*Kirjutab kiiresti verega alla ja sulgeb päeviku*
|
|
**
