ommik raffas

[Arsen Karekin]

Õhtu oli. Muidugi oli puhketoas üpris vähe inimesi, kuna enamus olid söömas. Paartükki seal tiirles ringi, kas kellegil oli vaja õppida ja polnud aega süüa, mõnel oli söödud ja mõni lihtsalt ei tahtnud. Igal ühel omad põhjused. Uks läks lahti ja puhkatuppa sisenes Elven "Ommik raffas" lausus ta uhkelt, kui komistas oma jala otsa ja ninali lendas. Hetkega ajas ta end püsti ja hakkas naerma selle peale, muidugi koos teistega. "Heheheee." lausus ta ja sühas kukalt. Ta muigas ja kõndis kõige pehmema ja mugavama diivani juurde, mis puhketoas oli. Ta hakkas sinna istuma, kui keegi istus sinna ennem "Hey"... Lausus Elven mossis ja vajus kõrval toolile istuma. Ta ei vaadanud tollele otsa, kes oli sinna istund. Ta vaatas vastas suunas ja teeskles solvunut.

[Samara Soul]

Muidugi istus kõige pehmemal diivanil ei keegi muu kui Samara, koolivanem. Ta luges mõtlikult Prohvetit, kui järsult ta võpatas. "Vaata teine kord ette," sõnas tütarlaps hooletult, ise vaatamata, kes üldse talle peaaegu otsa istunud oli. Mõtlikult keeras ta lehte. Talle vahtis vastu Fudge, kuldhambad välkumas. Tüdruk raputas mõistmatult pead, ise vaikselt laualt Võiõllet kobades.

[Arsen Karekin]

"Vaata teinekord ette? Ise sa istusid täpselt sekund enne mind kohale, kuigi ma olin juba tükk aega planeerinud sinna istuda." Lausus poiss. Ta raputas korra pead ja vaatas lõket, hakates tüdrukut ignoreerima.

[Samara Soul]

Samara ohkas kergelt. "Vabandust väga, kuid ma ei oska teiste mõtteid lugeda," lausus tüdruk, pööramata endiselt noormehele ainsatki pilku. Ta lükkas pikad musta värvi juuksed seljale ning heitis seejärel kiire pilgu lauale. Võtnud sealt Võiõllepudeli, rüüpas ta sellest paar sõõmu ning asetas kerge kolksatusega tagasi lauale.

[Arsen Karekin]

"Oh? Tõesti? Vähemalt ä..." Poiss oli vahepeal püsti tõusnud ja tahtnud minna poiste magamistuppa, kuid ette jäi see diivan ja juba teist korda komistas ta oma enda jala otsa. Poiss kukkus mitte tahtlikult tüdrukule otsa, ainult et kogemata huul otse tüdruku huulele. Poiss tõmbas kohe end ära ja alles nüüd nägi Samarat "Samara? Vabandust ma..." Ajades end püsti kaotas ta kohe tasakaalu, kuna ta oli ikka veel uimane olnud. Ta kukkus perse peale istuli. "Ai, pole hea..." pomises ta.

[Samara Soul]

Samara võpatas järsult, kui tundis Elveni keharaskust enda omal ning noormehe huuli enda huultel. Koheselt oleks ta poisile äärepealt kõrvakiilu virutanud, kui too poleks perseli käinud. Püsti tõusnud, jäi Samara noormehele hingeldades otsa vaatama. Alles siis tundis ta teiste pilke endal ning noormehel. "Siin pole midagi vaadata. Tegelege enda asjadega edasi!" ütles Sam valjult teistele ning pööras seejärel pilgu tagasi Elvenile. "Elven? Sina?" küsis neiu kangestunult noormehele ülevalt alla otsa vaadates ning ettevaatlikult enda kätt talle abistavalt ulatades.

[Arsen Karekin]

Elveni põsed olid punased. "Jah, see olen mina... Sammy." lausus poiss ja võttis tüdruku abistava käe vastu. Ta tõusis tema abil püsti... "eeem..." poiss oli hetkeks sõnatu. Ta ei teadnud mida öelda. Ta naeratas siis vastuseks, lootes et see lahendab midagi.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehele otsa, justkui oleks too vaim. "Sammy? Ainult sina kutsud mind Sammy'ks," lausus tüdruk ning naeratas ärevalt. Järgmisel hetkel kallistas ta sõpra, keda polnud ta kaua näinud. "Aga.. Aga mida sa siin teed? Millal sa Sigatüükasse tulid?" küsis tüdruk, istudes diivanile lootes, et noormees tema kõrvale istub.

[Arsen Karekin]

Elven istus tüdruku kõrvale ja lausus muigega "Noh... Ema paranes täiesti terveks ja mind saadeti tagasi kooli. Tundub, et mu mõneajaline lisapuhkus on läbi ja eks ma igatsesin su romantilisi rohelisi silmi taga." lausus poiss. Poisil endal oli hallikas-sinakad silmad. Rohkem siniste poole, kuid natuke hallikat kah.

[Samara Soul]

Samara naeratas õrnalt. "Tore, et su emaga kõik korras on. Sa tead, et ta on mulle alati justkui minu emagi olnud," sõnas neidis ning vaatas õrna naeratusega. Kuulnud aga noormehe lauset oma silmade kohta, tundis tüdruk, kuidas ta kõrvad punasemaks muutuvad. "Sa ka ei muutu, Elven. Sama meelitaja, nagu alati," lausus tüdruk oma käsi silmitsedes. Naeratus tema näolt ei kadunud.

[Auraya King]

"Uks" läks uuesti lahti ning sealt astus sisse üks lühemapoolne punaste juustega tüdruk, kes surus paari paksemat raamatut enda vastu ning põrnitses põrandat. Alles siis, kui ta oleks peaaegu ühele majakaaslasele otsa tormanud, tõstis ta pilgu ja vaatas kergelt punastades ringi. "Vabandust," pomises ta vaikselt, peaaegu joostes tüdrukust eemale.

Neidis peatus ühe mugava kollase diivani juures, võttes kiirelt istet ning avades raamatu, vältides hoolikalt teiste pilke. Alles esimene nädal koolis ja juba oli võimalult palju õppida. Hufflepufflane surus alla rahulolematusohke ja hakkas sirvima raamatut, mis rääkis mingisugustest imekonnadest.

[Samara Soul]

Samara võpatas kergelt, kui keegi oli talle otsa jooksnud. "Pole viga," sõnas tütarlaps lahkelt naeratades. "Ma olen Samara, koolivanem," tutvustas neidis ennast talle, igaksjuhuks, ning pööras enda pilgu taas noormehele, keda ta õrnalt vaatama jäu.

[Arsen Karekin]

Elven muigas ja tema suurim tugevus, või samas ka nõrkus, oli öelda kõik välja ja seda ta tegi ka praegu kogemata "Kusjuures ma igatsesid ka muid asju sinus taga, peale su silmade," poiss pilgutas silma ja vaatas samarale täpselt otsa. "Ja... Oh see suudlus... See oli..." Ta pööras ümber, nagu oleks ta punastand.

[Samara Soul]

Kuuldes, mida Elven ütleb, võpatas neiu ning sõnas talle pingsalt: "Räägi vaiksemalt." Ta hääl oli vaikne, peaaegu sosinal. Ta vaatas hetkeks teiste poole, kes taas puhketoas olid, kuid peagi silmas ta taas noorukit. "Sa tead, et see juhtus, sest.. Noh, ma ise ka ei tea," lausus koolivanem taas enda jalgu vaadates.

[Arsen Karekin]

Elven pööras ümber ja lausus "Oh Sammykene..." Elven muigas ja vaatas tüdrukule otsa. "Aga sinu ilu on alati silmapaistev, isegi siis, kui sa oled vihane." Poiss muigas korra 'IDIOOT, MIS KURADI SITT LAUSE SEE OLI?', sõimas poiss end mõtteis, kuid sundis end naeratama.