Öösel.

[Kayleigh Moreno]

Kell oli täpselt kaks öösel, kui Susannah poiste magamistuppa sisse marssis, tigedate silmade pilk esmalt Jase'i voodil maandumas, mis aga tühi oli - ja S ei tahtnud isegi mõelda, mida ta parasjagu kuskil Zoe'ga tegi - ning kohe järgmisena Kevinil, kes ukseprõmmu peale juba ühe silma lahti oli suutnud venitada. "Mul on vaja tekki, šokolaadi, väga palju šokolaadi, jahu, glögi, seda et sa mulle need kõik asjad tooksid, apelsine, ükskõik millist rohelist värvi asja ja eelistatavalt ka kirvest, millega sulle pähe virutada, sest. Sa. Oled. Ikkaveel. Voodis!" vuristas Suze kiirelt, paemata absoluutselt tähele teiste viimase klassi kuttide virinat, kes paari tunni pärast ilmselt esimesse tundi pidid minema ja just magama olid suutnud jääda. WHO CARES? Susannah'l oli siin halb tuju, nemad ei olnud absoluutselt olulised... Kui nad just šokolaadi ei toonud.

[Chris Robin]

Kevin rebis silmad uniselt lahti, kui uks mütsuga kinni lendas ja Susannah hääl tuba täitis.Ta ajas end küünarnukkidele ja silmitses neidu nagu ilmaimet, sest come on, kell oli fukken öö ja see ei saanud lihtsalt võimalik olla, mida ta suust välja ajas. Mõne aja oma uniseid silmi kinni-lahti vedanud, hakkas talle kohale jõudma, et see on reaalsus. Kevin kallutas pead ja heitis appikutsuva pilgu Jasoni voodi poole, mis tühi oli. Oh noez. Veel mõne hetke kaalus Kev tagasi magama vajumist, aga juba kostus klassivendade ja majakaaslaste nurinat plika hääle pärast. Kutt libistas oma jalad teki alt välja ja ajas end istukile, toetades küünarnukid põlvedele, et pea kätele toetada. "Keera volüümi vähemaks veits," palus ta neidu, kui oma uniseid silmi hõõrus ja haigutas. Viimaks üks öö, kus tal und oli ja siis ka rikkus keegi selle ära. Kevin ajas end kuhugi kiirustamata voodist välja ja viskas oma sooja teki tüdrukule, haarates siis oma teksad, sokid ja pusa. "Lähme," pomises ta ust avades ja Susannah'd kohe ruumist välja lükates. Alles puhketoas hakkas Kev end riide toppima, kui ta avastas, et t-särki ta ikka ei võtnud. Oh well, pole oluline. Peaasi, et pusa oli. "Mida sul veel vaja oli?" küsis ta uniselt.

[Kayleigh Moreno]

"Kirvest..." pomises Suss veidi pahaselt - ta ei suutnud siiamaani uskuda kui kaua kulus kuttidel lihtsalt üles tõusmiseks. Ja siis nad julgesid veel vinguda, et naistel läheb kaua enda sättimisega: HALLOO, naised vähemalt t e g i d midagi sellel ajal, mitte ei hõõrunud silmi ja ei mõelnud, kas ärgata üles või mitte. Which, by the way, is stupid, sest lõpuks ärkad sa nii kui nii üles. "Šokolaadi," lausus tšikk aga sellise tooniga, mida too kuulis ka, kuigi see oli suhteliselt loogiline. Šokolaad oli ainus asi peale hufflastega manipuleerimise ja kitarrimängu - mida ta hetkel kuulda ei tahtnud - mis Susannah't maha rahustada suutis kui ta pahas tujus oli. "Ja jahu." Ta parem ei hakanud lisama, et selle kavatses ta lähima viieteist minuti jooksul Kevinile pähe kallata. "Ja glögi ja apelsine..." lõpetas tüdruk lõpuks oma loetelu kerge ohkega kui teki endale ümber tõmbas ning puhketoa ukse juurde suundus. Ta oleks tahtnud sinna lõpu veel lisada 'katus ja tähed ja taevasse passimine' aga kahjuks ei kuulunud sigatüüka kuuekildikõrgused katused tema lemmikkohtade hulka.

[Chris Robin]

"Šokolaadi," pomises Kevin pusa üle pea tõmmates. Selle ehk isegi kuskilt saaks. Ja glögi ja apelsine, aga jahu? "Mida sa jahuga teed?" küsis kutt kulme kortsutades, juuksed padjast sassis ja une nägu näos. Miks tüdruk praegu ei maganud? "Kuule, mul on ülihea mõte," sõnas ta siis. "Teeks nii, et ma toon oma padja magamistoast, sa seni heidad siia diivanile kenasti lamama ja siis ma surun selle padja sulle näkku," pakkus Kev. Vaat see oli sitaks kõva mõte eks. Koolivanem surus oma käed uniselt pusa taskutesse. Oli võimalus sellele kahtlasele kraamile kööki järgi minna ja samas oli võimalus see kutsumisloitsuga kohale meelitada. Igaljuhul ei saanud ta panustada selle peale, et Susannah selle kõigega rahuldub ka. Kevin silmitses uniselt tüdrukut, justkui loodaks, et too ümber mõtleb ja ta saab magama tagasi minna.

[Kayleigh Moreno]

Susannah' silmad muutusid kaks kraadi tumedamaks kui ta uuesti majakaaslase poole vaatama pöördus ning tema tuju ilmselgelt veel kaks levelit hullemaks läks. Tšikk lihtsalt silmitses teda mõne hetke, pilk täiesti põlemas ning peas ilmselge heitlus käimas, kas ta tahab Kevini peale rohkem sõnu raisata või peaks ta lihtsalt kuti peadpidi kaminasse lükkama, kui ta siis lõpuks uuesti puhkeruumi uksejuurde suundus, mis seekord ka lahti libises. "Tule," lausus seitsmendik vaid, kui siis kuhugi poole vangikoobastes liikuma hakkas, kus ta oletas, et võis köök olla. Kevin võis nii jerk olla kui ta ise tahtis - ning Susannah üritas meenutada, kas ta oli kutti eile ka nii palju vihanud või oli see mingi viimase kahe minuti värk, - kuid tal oli šokolaadi vaja ning seda kavatses ta ka saada.

[Chris Robin]

Kev haigutas taas ja silmitses neidu, kuniks too uksest välja kadus. Hetkeks taas magamistoale pilgu heitnud, ehk ronib tagasi voodisse? Siis meenus talle aga, et ta vana loll oli oma teki plikale andnud ju. Kevin vedas käega üle oma unise näo ja sörkis siis Susannah'le järgi. Merlini päralt! Peagi oli ta neidise kõrval ja sammus nüüd kenasti rahulikus tempos köögi poole. "Mis juhtus?" küsis Kev viimaks, olemata kindel, et ta üldse vastuse saab. Mingit normaalset vastust vähemalt ei tasunud oodata vast. Pealegi oli Susannah naine ja naistel olid mingid imelikud tujud ja siis nad sõid jäätist ja šokolaadi hilja öösel. Aga miks siis mehi oli vaja äratada? Vat sellest Kevin aru ei saanud. Oleks siis, et tema oleks kuidagi tüdruku tujuga seotud, aga ei. Kaugel sellest. Ta oli lihtsalt rahumeelselt maganud, võib-olla undki näinud, kui Susannah välja ilmus ja ühtäkki orkaani neil seal toas mängima hakkas. Ning nüüd siiberdas see naisolevus tema sooja tekiga köögi suunas. Kuskil seal asus mäkrade urg ka. Äkki neil oli midagi magusat. Midagi, mis Susannah peataks ja maha rahustaks.

[Kayleigh Moreno]

"Jase jäi rongi alla, mida juhtis mu kolmeaastane vend, kes ka ära suri, sest... ta sõitis Jase'ile rongiga otsa," vastas Suss peale mõneajast vaikust irooniliselt, samal ajal kuhugi edasi sibades. Tekiga kõndimine oli annoying as hell, aga kui see juba ümber oli ei saanud seda ära ka võtta - way too warm. Tegelikult oli ta halba und näinud - mis tõesti hõlmas Jase'i ja tema pisikese venna suremist, - tänu sellele mitte magama jääda saanud ning siis otsustanud, et tal on halb tuju ja et keegi peab peale tema veel kannatama. I mean, hallooo, miks ta üksinda mitte magada peaks saama? Lõpuks keset mingit randomit koridori seisma jäänud maandus tüdruku pahane pilk aga uuesti Kevinil. Tal polnud halli aimugi, kus köök on ja Kevin oli suhteliselt sellist nägu, et ta tegeles püstijalu magamisega ja lasi Susannah'l neid õigesse kohta viia.

[Chris Robin]

Kevin kuulas neidise lauset ja kortsutas kulme. "Und nägid?" küsis ta siis. Kõlas nii. Või oligi see puhas sarkasm. Kevin oli liiga unine, et päris kindlalt aru saada. Ning siis nad peatusid. Miks nad peatusid? Kevin vaatas küsivalt Susannah'le otsa. Tema teadis, kust kööki saab, aga hetkel tegeles ta olukorra lahti mõtestamisega, mis oli omajagu keeruline, sest unine Kevin ei olnud kohe üldse see õige Kevin. "Kas midagi jäi maha?" küsis ta viimaks. Tema tekk oli ju alles. Selle nurk, aga pühkis Sigatüüka vangikoobaste kivist põrandat. Nukker. "Tagasi me ka ei lähe, me oleme nii kaugele tulnud juba," teatas Kevin, ning haaras tüdruku koos tekiga sülle. Seda kahel põhjusel, esiteks, et nad jumala eest tagasi ei läheks, et siis oma teekonda taas otsast alata, mis tähendaks topelt aja kulu ja teiseks, et päästa oma teki nurk. Nüüd astus Kevin juba vähe kindlamalt köögi poole. Nüüd üks tass kohvi ja ta võis ööläbi üleval istuda ning Susannah šokolaadisöömist vaadata.

[Kayleigh Moreno]

Susannah raputas endamisi pead kui Kevin absoluutselt mitte millestki aru ei saanud. Ausalt, ta oleks õpsidele vahele jäädes ja kummitustelt teed küsides ka kiiremini šokolaadi kätte saanud kui koos selle bedhead'iga kooli peal ringi jalutades. Sest see oli täpselt see, mida nad praegu tegid - j a l u t a s i d ringi! Enne kui Suss aga jõudis ära otsustada, kas ta peaks kiusu pärast tõesti tagasi kõndima hakkama või lihtsalt mõne raudrüü mõõgaga tollele vastu jalgu virutama, oli ta aga koos tekiga koolivanema süles. Ahsoo. Susannah'i näle ilmus veidi mõtlik ilme, kui ta lõpuks pilgu Kevini näole viis, kes isegi õigesse suunda oli hakanud minema. "You know, ma ei hakka kiljuma ega käsi ennast maha panna..." lausus Susannah lõpuks, huulile isegi pisike muie ilmumas, sest ta oli üheksakümmend üheksa protsenti kindel, et Syracuse oli selle peale panustanud. Kõige pealt andis teki ära ja nüüd see... Polnud ta IQ midagi nii suur kui nad kõik väitsid. Ha.

[Chris Robin]

"Thank god, su kisa on viimane asi, mida siia vaja on," lausus Kevin kergelt muiates. Ning peagi olidki nad köögis. (OT: sest ma ei viitsi kauem jalutada) Kevin pani nüüd tüdruku maha. "Võta, mida sul vaja on ja laseme jalga," sõnas kutt käsi pusa taskutesse tagasi surudes. Loomulikult andis ta oma teki neidisele. Too oli seda palunud ju ja Kevin üritas armas olla või midagi. Võib-olla. Tõenäolisemalt oli ta lihtsalt liiga unine. Kutt haigutas ning sirutas end siis. Nonii, nüüd hakkab ta reaalselt ärkama ja seega ei saa ta enam tagasi magama ronida. Tänud Suss, tõega, suured tänud.

[Kayleigh Moreno]

"Lammas," lausus Susannah justkui oleks ta äärmiselt haavunud olnud, kuigi nad mõlemad teadsid väga hästi, et see oli võimatu. Tüdruk tõmbas teki endale tihedamalt ümber kui siis köögis olevate majahaldjate seas ringi vaatas, kellest ainult kaks tükki üleval olid ja teised kuskil nurgas magasid. Brr. Suss oli neid alati natukene... kartnud või nii. Nad nägid lihtsalt välja nagu nad võiksid igahetk sul juuksed peast kiskuda või midagi. Susannah muigas kergelt kui hetkeks Kevini poole vaatas, kellel vist esimest korda elus täielik nukitsamehe sonks oli. Kui ta temaga oma ideed jaganud oleks, oleks too vist millisekundiga siit välja jooksnud. Pöördunud aga kõige pisema majahaldja poole lasi Susannah endale tuua paar tahvlit šokolaadi, karbi vaarikaid, sooja glögi ning kilo jahu. Ja niikaua kui see pisike neid kohale vedas, kükitas Susannah ühe teise majahaldja ette maha ning üritas teda mitte just eriti vaikselt veenda, et ta Kevini varvaste peale hüppama läheks, mida too üldse teha ei tahtnud. Hmh.

[Chris Robin]

Aga see majahaldjas ei tulnud Kevini varvastele trampima. Õnneks. Kev kortsutas aga kulme kui nägi, et Susannah seda väga tahtis. Tal oli ikka väga paha tuju ja väga suur soov seda Kevini peal välja elada. Soengu pärast ei muretsenud ta selle pärast, et kui nad puhketoast väljusid, oli ta liiga unine, et hoolida. Nüüd hakkas vaikselt mõistus häirima, mida kiiremini nad puhketoa kaitsvate seinade vahele tagasi saavad, seda parem. Peagi saidki haldjad Sussile tema asjad kokku tassitud. "Ma ikka ei mõista, mida sa palja jahuga teed," sõnas Kevin mõtlikult. Oleks muna ja piima ka siis saaks aru, et ta kavatseb mingit tainast teha, aga ainult jahu. Kahtlane. Kevin kissitas oma silmi ja jälgis Susannah'd. Mis tal plaanis oli?

[Kayleigh Moreno]

"Sa ei tahagi mõista," naeratas Susannah talle süütult kui samal ajal jahukoti kutile sülle lükkas - energia kulutamine pidi sooja andma, onju, nii õilis Susannah'ist Kevvukese heaolu peale mõelda. Kõik ülejäänud asjad mingi pruuni riidest koti sisse ladunud, mille pisike suurte silmadega majahaldjakene talle andnud oli, võttis Suss selle enda kätte ning suundus siis tagasi köögi väljapääsu poole, meelega hästi aeglaselt liikudes. Kevin oli nii kui nii selle ajaga juba oma padjanäo enamvähem kaotanud, mis tähendas, et ta oli ärkvel ja seega aina rohkem aware faktist, et ta oli mingi suvalise pusa ja geelitamata juustega vangikoobastes, jahukott käes ja igaüks võis talle peale sattuda. "Kolm tibusammu, neli tibusammu..." pomises Susannah vaikselt juurde, silmis lõbustatud säde helklemas kui ta siis tibusammudele üle läks ning pilgu koolivanemale viis. Susannah sai ju homme endale sissemagamist lubada, aga see tiitliga härra ei saanud. Nunnu.

[Chris Robin]

Kevin põrnitses hetke jahukotti ja hakkas siis ukse juurde astuma. Vaevalt sinna jõudnud märkas ta, te Susannah oli ikka veel keset kööki. "Tule juba," pomises Kevin kulme kortsutades. Jah, ta hakkas taipama, et tal on nüüd juba üsna kiire. "Või ma võtan su sülle jälle," ähvardas ta. Teine võimalus oli tüdruk kaenlasse haarata ning kolmas üle õla heita. Võimalusi oli palju ja antud hetkel olid kõik Kevini kasuks. Ta rahustas end sellega, et keset ööd ei hulkunud just väga paljud vangikoobastes. Parem oleks, et ka täna seal vaikus püsiks.

[Kayleigh Moreno]

"Ma võin karjuma hakata ja siis tuleb meie austatud majavanem ja näeb su... soengut and you're fired," lausus Suss sellisel singy-song voice'il, sõna soeng juures sellist minestamis zesti tehes justkui oleks tema bedhead praegu täiesti talumatult jube. Ei olnud, tegelikult, see nukitsamehestiil täitsa sobis talle, kuid Kevinit kiusata oli lihtsalt liiga hea... Soengu pihta naljad mõjusid alati. Sellegi poolest ilmus Sussi huulile vaid kerge naeratus kui ta siis lõpuks peale igavikuna näivat kuutekümment sekundit kiiremini liikuma hakkas. "Sorry, ma rohkem ei tee." Right. Huvitav, mis nägu Kevv siis on, kui ta kolm tundi oma juustest jahu välja peseb. Naeratus tüdruku huulil vaid laienes.