Proffessorite pesuruumis

[Prof. Gregor Ivanovich]

Gregor ütles uksele parooli ning ootas Alexit järgi. Seejärel sisenesid nad koos pesuruumi. See oli väga ilus ja uhke koht ja lisaks ka väga suur. Põranal oli uhke vann-bassein, mille ümber erinevad kraanid ja igast kraanist tuli erinevat värvi vett ja erinevaid vannivahte. Ühes nurgas seisis sirm ja sirmi kõrval riiul puhaste rätikute ja hommikumantlitega. "Siin ei sega meid keegi," lausus Gregor, kellel ei olnud hetkel veel küll mingeid tagamõtteid, see oli olnud lihtsalt erimene koht, mis talle pähe oli tulnud. Gregor istus pingile, mis kohe ukse kõrval oli.

[Alexander Zabini]

Alexander vaatas ruumis huvitatult ringi. Ta polnud seal ju kunagi käinud, ta ei teadnud selle olemasolustki. Mehe sõnu kuuldes suunas ta pilgu talle ning kui too oli istunud, ristas käed ja vaatas tõsiselt talle otsa, mask endiselt ees. "Sa ikka ei usu mu tundeid, jah?" küsis ta natukene süüdistavamalt, kui kavatses, kuid kompenseeris selle õrna naeratusega, mis tema huulile tekkis, kui ta lähemale astus ja kaksiratsi mehe sülle istus ja tal maski näo eest eemaldas.[/color]

[Prof. Gregor Ivanovich]

Gregor naeratas kergelt. "Ma ei tea mida uskuda," lausus ta ausalt. Tegelikult ta uskus Alexit küll, sest ta ise armastas ka seda poissi üle kõige maailmas aga lihtsalt, mõned kahtlused olid tal siiski. Alex oli alles nii noor ja ta ei teadnudki, mida ta tahab enda elus. Sellegipoolest lasi ta Alexil enda maski eemaldada ja pani enda käed talle ümber.

[Alexander Zabini]

Alex võttis ka endal maski eest ning vaatas talle armunud pilguga otsa. "Ma ei valetaks sulle," ütles ta õrnalt, kui käed tema kaela ümber asetas ning lauba vastu Gregori laupa toetas. "Kas ma viitsiksin terve aasta valetada?" Ei, kindlasti mitte. Ja Gregor oli tema tunnetest teadlik juba väga kaua. Üle aasta kindlasti. Kuuenda klassi alguses oli Alex julguse kokku võtnud ja mehe ässitanud teda peale tunde jätma.[/color]

[Prof. Gregor Ivanovich]

"Olgu, olgu, ma usun sind," lausus Gregor ja andis enda tunnetele allates sellest hetkest vaba voli. Alex oli täisealine ja lõpetab juba mõne kuuga kooli, siis oli kõik lubatud, senikaua pidid nad asja lihtsalt vaka all hoidma. Mees suudles Alexit ahnelt, nii nagu nad ei olnud kunagi veel suudelnud.

[Alexander Zabini]

Täpselt nii asi käibki! Alexander naeratas õrnalt ja vastas suudlusele sama ahnelt. Ta liibus Gregorile lähemale ja põimis sõrmed tema juustesse, suudlus endiselt nõudlik. See siin oli palju parem, kui mingil ballil olemine ja sellise näo tegemine, nagu teda huvitaks. Eriti veel teades, et ta võiks hoopis mujal olla, Gregoriga... sest avalikkust nad endale lubada ei saanud, mitte enne, kui Alex kooli lõpetab.[/color]

[Prof. Gregor Ivanovich]

Gregor nööpis Alexi pintsaku lahti ja tõmbas selle poisil seljast, visates eemale põrandale. Samal ajal kiskus ta endal lipsu ära ja nööpis ka Alexi särgi lahti. Suudlust ei lõpetanud ta kordagi. Juba oli tunda, kuidas ta püksid väga pingule läksid. Kui kaua ta ei olnud mitte kellegagi füüsilises suhtes olnud? Pea kaks aastat.

[Alexander Zabini]

Keegi on julgust juurde saanud, see on hea. Alexander eemaldas samuti oma õpetaja pintsaku ja lipsu ning nööpis rahulikult mehe triiksärgi lahti, et see siis tema seljast libistada ning tema ahvatleva kehaga tutvuda. Sassi käsi jõudis mehe püksteesisele ja ta muigas läbi suudluse õrnalt, kui ta pükse avama hakkas. Kuid sama ka tema pool, ta polnud sellest ajast saadik, kui oma tunded Gregori vastu avastas, kellegagi suhtes olnud. Vaid suudlused, mis talle ei meeldinud. Nüüd aga sai ta, mis talle tõeliselt meeldis.[/color]

[Prof. Gregor Ivanovich]

Gregoril olid viimaks jalas vaid bokserid ning ta eemaldas Alexilt püksid. Kõik riided lendasid eemale hunnikusse. Kerge pausi suudlusest teinud, tõusis Greks püsti, tõmmates Alexi ka endaga kaasa, sest poiss istus tal ju süles. Ta haaras maast, riiete seest enda võlukepi ning viibutas teda kergelt. Maha tekkis rätikutest ja hommikumantlitest pehme ase. Gregor viskas võlukepi riidehunnikusse tagasi ning pani enda käed siis uuesti ümber Alexi, suudeldes poissi kaelale.

[Alexander Zabini]

Zabini lükkas pea kuklasse ja hammustas oma huult, kui mees tema kaela suudles, ning liibus talle lähemale, üks käsi, mis polnud tema kaela ümber, allapoole libisemas ja peagi sulgusid ta sõrmed mehe riista ümber. See oli tema esimene kord, kuid ta polnud häbelik ega näidanud seda ühelgi teisel moel välja. Ta teadis, mida ta tahtis, ja ei kavatsenudki taganeda.[/color]

[Prof. Gregor Ivanovich]

Värinad läbisid mehe keha, kui Alexi käsi talle püksi jõudis. Hetk hiljem tegi ta sama ka enda käega, kuid enne tõmbas ta Zabinil bokserid ära ja need lendasid teiste riiete juurde. Suudlustega kaelalt liikus ta poisi huulte juurde, kui teda taas ahnelt suudlema hakkas. Elus oli Gregor olnud vaid kolme naisega ja kahe mehega. Naistega siis, kui ta veel endas kindel ei olnud.

[Alexander Zabini]

Zabini ahhetas tasa läbi suudluse, kui Gregori käsi alla liikus, kuid jätkas nõudlikku suudlust. "Ma tahan sind, Greg," sosistas Sass tungivalt, kuid ei katkestanud suudlust. Ta liibus mehele lähemale, nautis tema soojust.

[Prof. Gregor Ivanovich]

Gregor naeratas, kuuldes poisi sõnu. Ta ei hakanud midagi vastama, sest see oli nii ilmselge, et ka tema tahtis Alexit. Aeg läks veidi edasi, suudlused muutusid tundelisemaks ning viimaks sisenes Gregor aeglaselt Alexisse. Ta ei kiirutanud ja lihtsalt nautis seda kõike.

ot: ma sarjale, kuid vastan vahepeal.

[Alexander Zabini]

Oh God, see oli valusam, kui Zabini oletas, kuid ta väljendas oma valu vaid allasurutud niutsatusega ja klammerdus Gregori külge, valust hoolimata suudlust katkestamata. See valu oli nauditav, muutus üha paremaks. Sass oigas peagi vaikselt, sõrmed mehe juustesse põimitud. Tunduvalt parem, kui ballil passimine.

[Prof. Gregor Ivanovich]

Gregor üritas teha nii ettevaatlikult, kui võimalik, kuid viimaks muutus kõik juba paremaks ning rütm muutus sujuvalt üle ühtlaseks. Mees hoidis Alexit enda vastas, hellitades kätega tema keha ja suudeldes huultega ta kaela ja õlgu ja rinda. Kõik oli lihtsalt imeline.