|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 0:01:49 GMT 3
Kevin jälgis kutti kavala naeratusega. Kuuldes seda pakkumist, muigas Kevin kavalalt. "Noo, try me," sõnas ta. Tema meelest võisid nad vist tõesti kõike teha. Noh, igal asjal olid muidugi piirid, aga küll siis Kevin teada andis, kui talle miski ei sobinud. Dorkidega semutsemine näiteks.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 0:23:35 GMT 3
"No.. Fakt, et sa alles kappi seestpoolt uurid, võtab juba mõned toredad võimalused ära," muigas Julian Kevinile taas oioi kui lähedale liikudes. Ja kutt ei pidanud silmas just käsikäes pargis jalutamist. No kaua võib ahvatleda. "Aga kui need variandid kõrvale jätta, siis me võiks mingi väheke.. Mitte nii avaliku koha leida ja seal piknikku pidada," sõnas Julian laia naeratusega. Jeap, ta mõtles seda täiesti tõsiselt.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 0:26:27 GMT 3
Kevin muigas endiselt. Jeah, ta uuris kapi sisemust alles. Kui Julian lähemale astus, neelatas Kevin vaikselt ning tema pilk liikus viivuks Juliani huultele ning siis ümbrusele. Nende koolikaaslasi paterdas siin seal ringi. "Ja kuhu täpsemalt?" küsis Kevin sisse hingates. Näis, et tema mõistus oli mingeid palju huvitavamaid radu mööda uitama läinud.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 0:33:56 GMT 3
"Poodi alustuseks," muigas Julian. Ai kui tore oli Kevinit kiusata sedasi. Mis too arvas, et talle jäi see pilk märkamatuks, mis sekundike Juliani huultel püsis. Hah! I'm sexy and I know it. "Ja siis.. Ee.. Ma ei tea. Siin mingit parki või metsa pole?" küsis kutt ringi vaadates. Küsige jah selle käest, kes seal esimest korda oli.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 0:50:32 GMT 3
"Mis me sealt poest veel tahame? Minu meelest on meil kõik vajalik olemas," muigas Kevin kavalalt. Aga noo, võib-olla tahtis Julian tõesti midagi söödavat osta, et siis Kevinit veelgi piinata. Kev hammustas oma keelt ja silmitses siis esimest poodi, mis seal oli. Mesinäpp. Hah! "Ja siis me võime metsa minna," sõnas Kev kavalalt kulme kergitades.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 0:53:14 GMT 3
"Mnjaa.. Sa oled nii pöördes, et täis ma sind jootma ei pea. Ja sina oled ju pearoog ning magustoit on kenasti paberkotikeses," arutles Julian lõbusa naeratusega. Päris jõudiski tema siis veel kannatada, kui Kevin juba poolel teel sinna metsa poole oli. "Metsa läksin ma ja metsa läksid sa.." laulis kutt endamisi, hakates kuskile poole sammuma ja jäi siis seisma. "Kuhu see mets jääbki?" küsis ta ringi vaadates. Sinna, kus puud olid. Kus olid puud? Kevin teab.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 0:57:18 GMT 3
Kevin muigas Juliani peale vaid. Tüüp oli nii totakas, et raske uskuda, et nad ühevanused olid. Kevin naeris, kui Julian lauldes täiesti vales suunas minema hakkas. "Siia poole," noogutas ta raudteejaama poole ja hakkas sinna minema. "Ja ma pole pöördes," ei saanud Kevin mainimata jätta.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 1:02:01 GMT 3
Jeap.. Totakas oleks vabalt võinud selle veidra x-tähega asjanduse asemel Juliani keskmine nimi olla. Aga sedasi oli elu palju lõbusam, kui natuke peast soe olla. "No orientatsioon on mul ikka täitsa võsas," muigas kutt kergelt pead vangutades, kergitades siis Kevini vastuväidete peale kulme. Kiire pilk ümbrusele, mis kedagi tuttavat ei tuvastanud ja Julian tõmbas kuti üsnagi tugevalt enda vastu, suudeldes teda pehmelt. Ja umbes sama kiirelt oli ta ka kenasti pool meetrikest eemal, näol ilmsüütu ilme. "Aga nüüd?" küsis ta lõbusa muigega.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 1:17:39 GMT 3
"Orienteerumine sa tahtsid öelda?" pakkus Kevin lõbusamalt muiates. Ning siis tundis ta, kuidas ta süda löögi vahele jättis. Kevin sulges silmad ning suudles Juliani vastu, toetades oma käed tema õlgadele, aga juba oli kutt eemal. Kevin hammustas oma alahuulde ja ja kortsutas kulme, vaadates alles nüüd tähelepanelikult ringi, et ega kedagi polnud, kes neid väha võis. Nope, mitte kedagi. Kevin hingas alles nüüd sügavalt sisse, vaadates Julianile silma. "Mhmh," noogutas Kevin muiates.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 1:21:03 GMT 3
"Teeb sama välja," arvas Julian. Mõlemad olid tal võsas nagunii. Kuigi noh.. Tema jaoks polnud ju nii, et heterod olid normaalsed ja kõik teistsuguse orientatsiooniga olid pea peale kukkunud. Aga noh.. Jah. Juliani huulil oli nüüd lai naeratus, mida oli pea võimalik sealt ära saada. Vastupidi.. Kevini vastuse peale muutus see aina laiemaks. Ja see mets tundus liiiga kaugel olevat.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 1:27:48 GMT 3
Kevin köhatas justnagu oleks tal vaja häält puhtaks köhida. Seejärel surus ta käed jaki taskutesse ning hakkas edasi astuma. "Eet siis metsa piknikku pidama," muigas Kevin. Julian oli otsekohene ja see Kevinile meeldis. Oi, kuidas meeldis.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 1:34:09 GMT 3
"Geniaalne idee, kas pole?" sõnas Julian samuti muiates, viies pilgu Kevinile. Oh kui nunnu ta ikka sedasi oli. Sinisilm. "Kas siin metsas on ka mingid veidrad olendid, kelle eest ma sind kaitsma pean?" küsis ta siis. Ja üldse mitte hirmunult vaid pigem põnevusega. Jeap, seni kuni pole ikka kõrvetada saanud..
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 1:38:01 GMT 3
"Mina peaks pigem sind kaitsma," arvas Kevin. Come on, ta oli suur ja tugev. Ja vapper mingi piirini. Kev hingas sügavalt sisse, värske õhk täitis ta kopse. "Loomulikult on siin metsas ka olendeid. Me oleme Siganurmes siiski," lausus ta mõne aja pärast pilku taas Julianile viies. Nad pöörasid ära ja peagi ületasid raudtee. Nüüd oli mets otse nende ees ja siin enam inimesi ei liikunud.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 1:44:25 GMT 3
"Mmhmh.. No eks vaatame, kes kelle selja taha peitu poeb kui siin mõni kolme peaga tuld purskav elukas vastu tuleb," muigas Julian, olles samas kindel, et tema ei jookse kuskile. Pigem tirib Kevini ise kohe enda selja taha peitu. Julian almighty. "No see kohanimi ütleb minule väga vähe. Durmis polnud Siganurmet, kas tead," muigas kutt. Kohe, kui tsivilisatsioon (sort of) selja taha oli jäetud, tegi Julian sammukese Kevini suunas, jätkates siis teekonda talle palju lähemal. Mitte piisavalt lähedal, aga asi seegi.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 1:57:27 GMT 3
Kevin naeris kergelt. "Aga kui tegu on võlurite asustusega võiks ju eeldada, et siinsetes metsades liigub igasugu kahtlaseid loomi," pakkus Kevin. Aga see oli tema loogika. Mis oligi pisut teiste omast üle. No offence, aga nii oli. Mitte, et antud olukorra loogiline lahendus eriti geniaalne ja keeruline oleks olnud. Kevin jälgis Juliani. "Sa oled pääris kannatamatu," muigas ta. Ja mis nad seal metsas teevad? Ei saa käsi teineteise küljest lahti? Veider, et neil see asi nii kiirelt läheb siin. Samas tundis Kevin end nii vabalt Julianiga, ju siis nii pidi olema. Peaasi, et koolikaaslased ja pere teada ei saaks. Kuradi Oliver juba niigi teadis liiga palju.
|
|
