|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 2:02:43 GMT 3
"Nooo.. Mina olen see ilus. Sa võid tark olla," sõnas Julian selle peale, pilk siis koheselt Kevinile liikumas. Mis sealt nüüd tulla võis küll.. Kutt oli eriti sensitive oma välimuse osas ju. Aga Julian ei mõelnud seda tõsiselt ju. Kuigi noh.. Ilus oli ta küll.. "Näed.. Õppisid vaatluse tulemusena minust veel midagi," muigas kutt. Läks vist jah tsipa kiiresti, aga no.. Ta oli mingit tõmmet tundnud juba sellest hetkest, kui ta rongis Kevinile otsa koperdas.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 2:07:41 GMT 3
Kevin silmitses hetke Juliani. "Ma lihtsalt ei hakka sinuga sel teemal vaidlema," muigas ta. Kevin astus puudevahele ja päris ruttu kadus valgus puude vahele ära ning metsas oli parajalt hämar. Endiselt liikus Kevi pilk ümbrusel, et veenduda selles, et nad seal kahekesi on.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 2:10:31 GMT 3
"Me võime mõlemad ka ilusad olla.. Ja siis oled sina tark ka veel," leiutas Julian mingit sorti kompromissi, viies pilgu siis ümbrusele. Mets nagu mets ikka. "Juba kardad?" uuris kutt kerge muigega, nähes, et Kevin samuti ümbrust jälgis. Kuigi selle loogika järgi kardab ju tema ka, sest ta vaatas ka just ringi. Aaga seda ei märganud keegi nagunii. Eks?
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 2:15:50 GMT 3
"Ei karda," muigas Kevin metsale selga pöörates ja Julianile silma vaadates. And whaat now. Awkward silence? Kevin hammustas oma alahuult. Muidugi kiiret polnud kuhugi, nad võisid niisama juttu ka ajada. Veel ja veel. Ja veel.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 2:19:55 GMT 3
"Mhmh.. Ja sellepärast sa suurele ja hirmsale metsale selja pöörasidki, jap?" muigas Julian lähemale sammudes, jäädes Kevini ees seisma ja pannes käed ümber kuti. "Ära tee nii," sõnas ta vaikselt, kui kutt enda huult hammustas. Liiiga vastupandamatu liigutus lihtsalt. Ja Julian ei tahtnud ju kogu täiega ka peale lennata. Hirmutab vaese väikese kapi-Kevini ära veel.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 2:29:03 GMT 3
"Mismoodi ma teen?" küsis Kevin mõistamata, mida ta valesti teeb. Ning ei, nii lihtsalt ta küll Kevinit ära ei hirmuta. Kev asetas oma käed Juliani pihale ning tõmbas teda õige pisut endale lähemale, olemata kindel, kas see ikka õige liigutus oli. Eks Julian annab talle teada, kui ta midagi valesti teeb eks ole.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 2:33:01 GMT 3
"Suunad mu kogu tähelepanu oma huultele," vastas Julian muiates, liibudes lähemale. Kuidas üldse saakski selline liigutus vale olla. Kui kutt nüüd korraks reaalselt mõtleks, et alles oli ta klassis Kevini siniseid silmi jõllitanud ja nüüd oli too siin tema käte vahel, siis noh.. Julian oleks ikka täitsa ekstaasis. Aga õnneks suutis ta end veel kuidagi tagasi hoida, kuigi nüüd, kus ta pilk tõesti Kevini pehmetele huultele liikunud oli, ei õnnestunud see enesevalitsemine nii hästi kui enne.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 3:23:14 GMT 3
"Ja see on siis halb?" küsis Kevin muiates. Ta hingas sügavalt sisse. Kedagi polnud läheduses ja mitte keegi ei saanud sellest teada. Ta liibus Julianile lähemale ning suudles teda pehmelt ning ettevaatlikult huultele. Ja et kutt nüüd jälle eemale ei tõmbuks. Ta oli seda suudlust kaua oodanud ja sellest üsna palju mõelnud. Nii hale kui see ka ei tundunud.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 30, 2011 16:05:30 GMT 3
"No ma ei kurdaks.." sõnas Julian vaikselt, naeratades õrnalt, kui Kevin lähemale liibus. Kutt vastas suudlusele sama pehmelt, muretsedes pigem sellepärast, et kui tema kogu täiega peale lendab, tõmbub Kevin eemale. Kaks lolli, eks ole. Aga vähemalt ilusad. Ja kui see Kevinit lohutas, siis ei olnud ta ainus, kes seda suudlust oodanud oli.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Dec 30, 2011 18:37:54 GMT 3
Kevin vastas suudlusele ahnemalt ja liibus ühtlasi Julianile lähemale. See suudlus oli parem, kui ta arvatagi oleks osanud, sestap muutus Kevin üsna pea nõudlikumaks ning ühtlasi ka ahnemaks. Mets nende ümber ei tulnud talle üldsegi meelde. Rääkimata siis kogu maailmast, mis neid ootas.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Dec 31, 2011 14:16:45 GMT 3
Paberkotike maiustega libises Juliani haardest välja ja maandus kusagil nende kõrval murul. See ei olnud nii tähtis lihtsalt enam, sest kutil oli palju parem maius käte vahel. Julian tõmbas Kevini võimalikult enda vastu, julgedes nüüd isegi pisut kontrolli kaotada ja ahnetele suudlustele sama kirglikult vastata. Sest no.. Praegu polnud küll kuskilt otsast paista, et Kevin ajama plaaniks panna.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Jan 1, 2012 16:01:21 GMT 3
Miks ta kartis üldse, et Kevin ajama paneb? Ilmselgelt kutt tahtis teda. Miks ta muidu temaga metsa tuli. Julian suudles hästi, oi kui hästi ta suudles. See pani Kevinit tahtma veel enam kuti külge klammerduda ja temast mitte lahti lasta. See, et kutt teda tihedamini enda vastu tõmbas meeldis Kevinile ainult rohkem. Kõik Julianis oli nii ideaalne. Isegi kui ta ei rääkinud, oli ta ideaalne. Kevini suudlused muutusid tormakamaks. Ta ei teadnud ise ka, mida ta täpselt nüüd teeb või tahab, aga see, et ta Julianist eemale tõmbuda ei taha ja teda veel ja veel suudelda tahab, oli enam kui kindel.
|
|
|
|
Post by Julian Donaghan on Jan 3, 2012 14:51:40 GMT 3
Halvad kogemused, mis muu. Julian muigas viivuks läbi suudluse, kui Kevin üha tormakamaks muutus. Kutt oli nii.. Gaah noh. Kui Juliani huuled nii hõivatud poleks, siis oleks ta maailma kõige totramalt õnneliku naeratusega seal passinud, aga no.. Selleks oli hiljem aega küll. Kuigi mees oli üsna kindel, et lõpuks on tema see, kes eemale on sunnitud tõmbuma, sest ta ei tahtnud lihtsalt kohe liiga kaugele ka minna. Aga hetkel oli kutt väga rahul olukorraga ja suudles Kevinit ahnelt.
|
|
