Haiglatiivas

[Alicia Green]

Alicia üheks lemmiktegevuseks oli lendamine. Ta oli just käinud lendluudpalliväljakul harjutamas ühte väga keerulist võtet, mille kohta ta suvel uurinud oli. Kajuks oli tüdruk enda võimeid üle hinnanud ning nüüd lonkas ta haiglatiiva nikastatud hüppeliigesega, seda ta vähemalt ise arvas. Ta oli luuaga vastu maad prantsatanud ning jalg oli korraks väga valesse asendisse väändunud. Tüdruk sisenes haiglatiiba ning toetas luua vastu seina, seejärel kergelt longates, läks ta haiglatiiva arsti ukse taha ja koputas. Ta ei olnud tavaliselt vinguja aga võistlused olid tulemas ja ta tahtis siiski enne seda terveks saada.

[Eric Ramiréz]

Eric oli just lahtise akna peal suitsu teinud, kui ta kuulis, et keegi tuli haiglatiiba. Kiirelt kustutas ta suitsukoni ning tehes veel korra kindlaks, et kedagi akna all kõndimas polnud, sulges ta selle ning piserdas endale suhu suuvärskendajat. Juba järgmisel momendil kuulis ta koputust enda kabineti uksele ning noormees kiirustas ust avama. Nähes, et uksel on noor tütarlaps, kergitas noormees küsivalt enda kulme. Ta ei olnud ülbe, kuid ta üritas siiski professionaalsust ette näidata, mis siis, et neidis väga ilus oli. Õpilastest ei tohtinud nii mõelda. "Saan ma teid aidata?" päris noormees, lükates ukse pärani, et tütarlaps kabineti sisse tulla saaks. Vanast ravitsejast ei olnud kabinetis jälgegi - see oli muutunud modernsemaks ning väga... poiss-mehelikumaks. Kabinetis oli suur diivan, muidugi ka laud ning paar tooli ning suur kapp, milles olid igasugused ravivad nõiajoogid, ürdid ning muud, mida ravitsemisel vaja läks. Noormees naeratas soojalt, suunates käe diivani poole, et tütarlaps sinna istuda saaks.

[Alicia Green]

Alicia oli juba ära unustanud, et neil nii kena ravitseja on, sest ta ei satunud just tihti siia lossi tiiba. Kuid direktor oli 1. septembril tutvustanud nende uut kooliravitsejat ja nüüd meenus Aliciale, et tollel päeval oli tal suu kergeltöeldes lahti jäänud. Nii ilus mees! Seksikas, meeldis rohkem Aliciale mõelda aga see oli..keelatud.
Nüüd, kus Ramirez talle ukse avanas, lonkas Al kabinetti. "Tere," lausus ta viisakalt ja naeratades, endale tahtmatult naratas ta flirtivalt. Ta kaotas naeratuse kiirelt suult ning lisas: "ma käisin lendamas ja kukkusin. Pahkluu on väga valus." Tüdruk vaatas kabinetis ringi. See oli palju teistsugusem, kui eelmise ravitseja päevil.

[Eric Ramiréz]

Kuulnud, mis tüdrukul häda on, muutus noormehe ilme murelikumaks. Ta kükitas maha ning kääris üles tüdruku mis-iganes-asja-mis-Alicia-pahkluud-kattis ning libistas enda soojad käed hetkeks ümber neidise pahkluu. Ta paitas, katsus seda ning mõtles endamisi. "Noh, käia sa saad, kuigi ma näen, et longates," lausus noormees viimaks, ajades end sirgu. Ta vaatas hetkeks tüdrukule otse silma, kuid juba hetke pärast pöördus ta ringi enda meditsiinilise riiuli juurde ning võttis sealt ühe pisikese pudeli vastiku helerohelise ollusega. "See haiseb rõvedalt, aga kui sa seda täna õhtul ning homme hommikul kohe pärast ärkamist pahkluule määrid, peaks valu homme ära minema ja kõik korras olema." Eric ulatas lahke naeratusega pudeli tütarlapsele.

[Alicia Green]

Alicia vaatas ravitsejale otsa. No mida?! Liiga seksikas mees. Tüdruk punastas kergelt, kuid ütles siis: "kas te võiksite seda kohe mu jalale määrida?!" Ta ei uskunud ise ka, mida ta just ütelnud oli. Ta ei olnud mehelt veel rohtu vastu võtnud. Aga nüüd oli see öeldud ja ebavlevalt naeratades vahtis ta meest, et mis too nüüd edasi teeb. "M, mul läheb kindlasti õhtul meelest ära," lisas ta kiiresti, et ennast kuidagi paremasse olukorda panna.

[Eric Ramiréz]

Noormees ei teinud justkui märkamagi, et tütarlaps midagi kohatut öelnud oli. Oli ju Ericu tööks haigete eest hoolitseda ning kui neidis uskus, et tal endal läheb meelest, siis oli vast tõepoolest parem, kui Eric ise seda teeb. Ta juhatas neidise diivanile pikali ning palus tal enda jalga mitte liigutada (sest see oleks lihtsalt rohkem haiget teinud). "See on natuke külm," lausus noormees põgusa muigega, vaadates tüdrukule hetkeks silma. Seejärel avas ta pisikese purgi kaane ning võttis rohelist ollust endale pihku, hõõrudes seda laiali. Seejärel libistas ta enda käed aeglaselt taas Alicia pahkluule, hakates rohtu tolle jalga laiali hõõruma. Tema liigutused olid sujuvad, õrnad ning sensuaalsed. "Kuidas tundub?" päris noormees vaikselt, soe naeratus huulil ning pilk endiselt tütarlapsel.

[Alicia Green]

Alica heitis diivanile pikali ning jälgis, kuidas mees purgist rohtu võtab ning seda tema jalale määrib. "Teil oli õigus, külm," vastas ta siis ravitsejale. Tüdruk jälgis, kuidas mehe käed tema pahkluul liikusid, kui ta rohtu laiali määris. Ta tundis, kuidas tal kõhust krampi kiskus ning, kuidas ta kael tulitama hakkas. "Te olete selles väga osav," tegi ta mehele komplimendi ja naeratas siis, taaskord flirtivalt.

[Eric Ramiréz]

Eric jälgis tütarlapse reaktsiooni ning ta hingas sügavalt sisse. Ta nägi palju vaeva, et endas teatud soovid ning vajadused maha suruda, sest vaatamata kõigele oli ta siiski mees ning Alicia oli kuradi kuum tüdruk. Kuid olgugi, et tegu oli täisealisega, oli tütarlaps siiski õpilane ning nad olid kooli valduses. Kuni nad mõlemad seal olid, ei saanud kumbki teha midagi keelatut. "Ma olen õppinud inimeste eest hoolitsema. See on mu töö," lausus noormees mahedalt, libistades hetkeks enda käe natuke kõrgemale, tüdruku põlve suunas. Peagi leidsid tema käed enda koha aga taas ümber gryffindorlase pahkluu.

[Alicia Green]

Palun ära lõpeta! Seda oleks tahtnud Alicia hetkel karjuda, kuid selle asemel lebas ta rahulikult edasi ning jälgis, kuidas mees töötab. "Ma vabandan aga mul on teie nimi meelest läinud." Tegelikult ei olnud. "Direktor küll tutvustas teid esimesel septembril aga.." Al saatis Ramirezele veel ühe naeratuse, seekord malbe ning plikaliku. Mis tal viga oli?! For god sake! See oli ravitseja. Peaaegu sama, mis professor! Aga tõepoolest, Alicia ei suutnud enda mõttelendu talitseda. Ta ei tahtnud üldse sealt lahkuda ja seega oli ta veel rõõmsam, kui mees rohu määrimist ei lõpetanud. Tüdrukule ei jäänud märkamata, et Ericu käsi oli veidike ülessepoole tõusnud, sinna, kus tal üldse valus ei olnudki. Tegelikult ei mäletanud ta enam valust midagi.

[Eric Ramiréz]

Noormehe muie ei olnud kuskile kadunud. "Eric Ramiréz, kuid teie võite mind Ericuks kutsuda. Te pole minust nii palju noorem, et mind teietama peaks," lausus noormees. Ka tema toonis peitus see võrgutav noot, kuid ta valitses end hästi. Tüdruk oli ilus, võib-olla üks ilusamaid, keda ta viimasel ajal näinud oli, kuid too oli õpilane. Abitu ning kaitsetu habras olevus ning Eric pidi tema eest hoolitsema. "Ja teie nimi, preili...?" päris noormees, saamata aru, et ta oli juba ammu joonest üle astunud.

[Alicia Green]

Alicia ei suutnud muud, kui vaid seksikalt lebada ja naeratada. "Ma olen Alicia Green," vastas ta siis Ericule. "Kas see ei oleks veidi..häiriv teie jaoks, kui ma teid sinatama hakkaksin?!" See lause oli kõlanud nii kummaliselt, et tüdruk hakkas naerma. "Olgu, edaspidi ma siis sinatan sind, Eric," lisas tüdruk ja hammustas huulde. "Ja palun, ma ootan sama vastu kah." Kuidagi märkamatult oli ta vabama tooni peale üle läinud ning tundis, et ta räägib võrdsega, mitte kooli töötajaga.

[Eric Ramiréz]

Eric noogutas, sinatamine kõlas hästi, sest tegelikult tundis ta end päris ebamugavalt, kui õpilased teda teietasid justkui oleks ta vana pensinär. Ta oli kõigest kakskümmend kolm, kuus aastat Aliciast vanem. "Olgu, Alicia," lausus noormees muigega. "Räägi siis uuesti, mismoodi sa täpselt end ära nikastasid? Lendamisega raskused?" narris ta tüdrukut lõbusalt. Ta oli juba ammu ravimi neidise jalga sisse määrinud, kuid enda käsi polnud ta tüdruku jäseme küljest endiselt lahti lasknud. Spontaanne.

[Alicia Green]

Tüdruk vaatas korraks mehe käsi enda jalal, kuid ei öelnud midagi. "Mul ja raskuski?! Ei! Ma olen lendamises väga hea!" kuulutas ta siis tõsise häälega. Siis hakkas ta jälle naerma. "Noh, vähemalt nii räägitakse." Ta ei tahtnud endast egoisti muljet jätta. "Aga ma üritasin kolmekordset surmasõlme teha ja nagu sa näed, nüüd olen ma siin." Al kavatses selle kunagi selgeks saada. See võte oli Sigatüüka tundides keelatud, vabal ajal ei saanud seda keegi keelata. Ta vaatas Ericule sügavalt silma.

[Eric Ramiréz]

Noormees kergitas õrnalt enda kulme, kuid ei öelnud midagi. Tal ei olnud mingisugust põhjust kahelda tütarlapse sõnades, sest paljud olid tänapäeval head lendajad. Noormees oli omal ajal olnud Gryffindori meeskonna vaht ning kapten ning trohveetoas oli endiselt nende meeskonna võidetud karikas, mida Filch vahel poleerimas käis. Kuid noormees uskus, et nüüdseks olid tema oskuses juba rooste läinud, sest pärast seda, kui ta Sigatüüka lõpetanud oli ning ravitsemist õppima läks, oli lendamine unarusse jäänud. Kuid spordipoiss oli ta endiselt, ta tegi iga päev trenni ning seda oli ka tema lihastes kehast aru saada. "Ürita siiski ettevaatlik olla. Ma ei tea, kui hästi ma sind tagasi suudaks tuua, kui sa siia kirstus kohale roomaks," lausus noormees naeratades. Viimaks lasi ta Alicia jala lahti ning võttis tolle kõrval diivanil istet.

[Alicia Green]

Kui Eric viimaks Alicia jala lahti lasi, tõmbas tüdruk ennast koomale ning lasi ka mehe enda kõrvale istuma. Järsku meenus talle üks asi. "Eric..Eric Ramirez!?! See oled sina. Oled ju?!" Alicia näole valgus lai naeratus. "Viimane vaht ja kapten, kes Gryffinorile karika tõi ja pärast seda on alati võitnud Slytherin." Alicia silmad läksid suureks. Eric oli siiski lendajate seas legend. Vähemalt gryffindori mängijate seas. "Ma teadisn, et sa oled kusagilt tuttav!" Tüdruk ei suutnud seda uskuda. Kui palju oli ta käinud gryffindori karikat vaatamas ja lubanud endale, et kui ta kapteniks saab, toob ta enda meeskonnaga võidu. See oli tema esimene aasta kaptenina ja ühtlasi ka viimane aasta koolis. Seega - tema viimane võimalus.