|
Post by Nichole Claribel on Jun 8, 2013 13:24:57 GMT 3
Tõstes pilgu oma töölt, vaatas Nichole, kuidas õpetaja klassist väljus. Neiu võpatas kergelt, kui uks kõvasti kinni langes ning tardunult vaatas ta õpetaja taga suletud ust. Kas meie majavanemaga on kõik korras? Jõudis tüdruk mõelda, kuid järgmisel hetkel oli õpetaja klassis tagasi ning pidas neile loengut. Jahmatuses jõudsid Nicholeni vaid sõnad St Mungo ja ta teadis, et midagi oli ikka väga valesti läinud.
Neelatades jõllitas ta professorile otsa. Mida? Kas ta rääkis just minuga? silmadega kiiresti klassis ringi vaadates tundis neiu end närvivapustuse äärel olevat. Miks ei võinud ta pöörduda oma küsimusega mõne Gryffindorlase või Ravenclawlase poole? Nõudis tüdruk mõttes selgitusi.
"Noh.. ma.." ütles Nicole üsna vaikselt. Tegelikult ei olnud ta midagi kirjutanud. Ta oli ainult kirjutamist teeselnud. Pilku kiirelt oma paberile saates neelatas ta siiski, kui nägi ennist kirjutatud viite sõna.
Nichole köhatas kergelt hääle puhtaks ning valmistus vastama. "Kõigepealt," alustas tüdruk, "Nõiajook pikkuse muutmiseks..." luges ta vastusest kõrvale hiilida püüdes oma tööle pandud pealkirja. Piinlikusest pigistas Nichole korraks silmad kinni, kuid silmi avades langes ta pilk professorile. Tütarlaps teadis, et too ei jäta enne, kui ta on ette lugenud kõik, mille ta kirjutanud oli.
Kiirelt silmi pilgutades luges ta ette ka kaks viimast sõna: "Brandon Robbins." Vaikides vaatas ta professor Ulrici poole. Jumal teab, mida professor tast nüüd arvata võis. Ega tema ei saanud sinna midagi parata, et talle nende nõiasõnade õpetaja meeldis.
|
|
|
Post by Kayleigh Moreno on Jun 9, 2013 0:52:34 GMT 3
Kui see kodutöö oleks olnud, oleksid nad raamatuid kasutada saanud, mitte peast seda kirjutanud, mõtles Kayleigh tujukalt, olles kindel, et nad kohe päris kindlasti ei oleks sel juhul saanud halbu hindeid. Tegelikult oli seitsmendik aga lihtsalt enda peale tige, et juba esimesel tunnil millegi sellisega alt läks. Otseloomulikult lendas neidise pilk kohe ka oma pinginaabrile, kuid nähes, et tolle paberil õpetaja jutuga kokku minev tekst on, ilmus Kay näole vaid väga rahulolematu kulmukortsutus. Reaalselt? Esimene nõiajookide tund ja ta oli juba oma majakaaslastest ajumahu poolest maas? Kuidas Zac seda mäletas üldse!? Sule tujukalt lauale asetanud jälgis slytherinlane nüüd kuidas õpetaja üht neist nooremat majakaaslast küsitlema hakkas. Rahulolematu ilme neidise näol vähenes veidi majakaaslase vastust kuuldes, kuid siiski mitte täiesti. Zac'il oli see meeles, viiendikul ei olnud. Ta oli samal tasemel v i i e n d i k u g a...
|
|
|
Post by Susannah Simon on Jun 9, 2013 22:09:22 GMT 3
Susannah võpatas, kui uks õpetaja taga kinni langes. Tundus, et nad olid professori viimaks lõplikult välja vihastada suutnud, kuna kui mees tagasi tuli, pidas ta neile päris korraliku loengu, mis polnud sugugi nii sõbralik, kui tema välimusest ning hääletoonist oleks võinud oletada. Tüdruk hammustas huulde ning vaatas närviliselt oma parima sõbranna poole, maigutades vaid hääletu 'mis toimub?'.
Kui viimaks talle juba mõnda aega tuttavat Slytherini tüdrukut küsiti, tõmbas neiu kergendunult hinge. Hetk hiljem ta aga tardus, kuulnud tütarlapse vastust. Aeglaselt pilgutades ning hämmeldus silmis jõllitas ta kooliõde. Paistis, et tollel oli tõepoolest nõiasõnade professori vastu midagi enamat. Suzele tundus nüüd viimaks loogiline ka see, miks Nichole pea alati jutu õpetajatele veeretas.
|
|
|
Post by Lewin Ulric on Jun 29, 2013 12:23:49 GMT 3
Lewin nägi kohutavat vaeva, et naeruturtsatust alla suruda. Nichole täitsa meeldis talle! Pahaselt kulmu kortsutades vangutas õpetaja pead. "Oi ei ei ei. Ma arvan, et professor Robbins ei saa meid selle juures küll aidata," sõnas ta dramaatilise ohkega. Oleks see vaid nii olnud! Oma nägu vaid vaevaga kontrolli alla saades, köhatas meesterahvas ning vajus oma toolil pisut mugavamasse asendisse. "Ma poleks seda teist oodanud," pidi ta veel mainima ning sirutas seejärel selga. "Aga hakkame nüüd pihta!"
Hajameelselt võlukepiga tahvli poole viibutades kustus seal olnud kiri, ning peagi kribas kriit sinna nende õige ülesande, milleks oli konnasilmade vastase määrise valmistamise juhend. Professor pidas ennast salamisi geniaalseks. Ta oli kuulnud, et paljud mugud pidasid nõidu ning võlureid endiselt luua seljas lendavateks ning konnasilmadega kaetud paharettideks.
Lisa katlasse 3 detsiliitrit vett ja kaks näpuotsatäit täiskuul korjatud kaselehti. Sega seitse korda päripäeva ning lisa tükeldatud alrauni juur (keskmise suurusega). Lase keskmisel tulel keeda seitse minutit ning lisa kaks kärnkonna maksa. Sega veel tosin korda ning puista peale 2 grammi koirohtu. Lõpetuseks villi kahte pudelisse, mõlemale kleebi peale silt oma nime ning majaga (OT: Kirjelda joogi valmistamist ning sildi kleepimist ning ühtlasi postita nõiajookide tunni registreerumise teemasse).
"Ma ootan teilt k e s k e n d u m i s t," lausus Ulric, saades tagasi oma tunni alustamise meeleolu. "Ja mitte mingit totrust. Ma ei taha näha, et keegi peab ennast paremaks, targemaks või osavamaks. Te teete kõike nii, nagu juhendis kirjas on." Jah, talle hakkas see õpetamise värk täitsa meeldima!
|
|