Aliciat treenimas

[Eric Ramiréz]

Kätte oli jõudnud reede õhtu ning Eric jõudis lendluudpalli väljakule, et alustada Alicia treenimist lendluudpalli karika võitmise jaoks. Kuus aastat tagasi kui noormees ise veel oli Sigatüükas õppinud, oli ta Gryffindori majale karika toonud ning seega ta teadis põhilisi manöövreid ning muid, mida vaja teada oli. Kuigi noormees ei olnud kaua luua seljas istunud, mäletas ta asju siiski selgelt.
Ta oli lendluudpalli õpetajalt laenanud lendluudpalli tarvikute komplekti ning nüüd ootaski ta tüdrukut, poleerides samal ajal enda Piksenoolt. Ta kandis jalas helehalle vabalt langevaid dressipükse, musta maikat ning tosse.


ot. Aliciale.

[Alicia Green]

Alicia oli terve nädala enda jalga ravinud. Nüüd oli nikastus vaid mälestus. Hea mälestus, pidi ta tunnistama, sest tänu sellele oli ta tutavaks saanud Eric Ramirezega, väga osava lendluudpallimängijaga ning boonusena oli ta väga kena kah. Kui kätte jõudis reede, oli tüdruk päev otsa ärevil, ta ootas juba õhtut. Ta jättis ära kõik enda kokkusaamised sõbrannadega ning peale tunde kiirustas kohe pesema ning kell seitse sammus ta juba lendluudpalliväljakule. Jalga oli ta pannud lühikesed püksid, mis tema kumerused väga hästi esile tõid, peale heleda maika ning tuulejaki.
Juba eemalt märkas ta Ericut ootamas ning Alicia kiirendas sammu. Viimaks mehe juurde jõudnud, tervitas ta teda rõõmsameelselt.

[Eric Ramiréz]

Noormees lõpetas enda luua poleerimise koheselt, kui ta nägi tütarlapse saabumist. "Tervist," lausus ta viisakalt. Ta oli siiski personal ning Alicia oli õpilane, mis siis, et kuradi ilus õpilane. See ei lugenud. "Hea meel, et sa siiski jõudsid kohale tulla. Jalg korras?" päris noormees muigega. Ta pani poleerimisvahendid väiksesse karpi, mis koos teiste asjadega maas olid ning pööras pilgu tütarlapsele.

[Alicia Green]

Tüdruk noogutas innukalt. "Jah, see rohi mille sa mulle andsid, mõjus kiiresti ja järgmiseks õhtuks oli juba kõik korras." Miks pidi mees personal olema, ta oli nii kuradima kena. Alicia vaatas teda ja oleks tahtnud unedemaale ära minna aga ta pidi valvsuse säilitama ja viisakalt käituma. Al seisis Ericu ette ja vaatas talle otsa. "Millega me alustame?" Oo, Alicia teadis väga hästi millega ta oleks alustanud, kui ta vaid oleks saanud.

[Eric Ramiréz]

Noormees muigas rahulolevalt. "Ma ju ütlesin," torkas ta sõbralikult tütarlapsele nina alla, kuid kuulnud Alicia küsimust, mõtles noormees hetke. "No mul on siin terve lendluudpalli tarvikute komplekt kaasas, aga ma arvan, et alustama peaks siiski eelsoojendusega." lausus ta muigega. "Ring ümber väljaku näiteks?" Ta võttis enda luua ning istus selle peale, tõugates end maast lahti. Juba koheselt tundis ta joovastust, mida ei olnud ta kaua aega tundnud ning selles võis ta tänada Aliciat, sest kui too poleks end vigastanud ning Ericu kabinetti sisenenud, poleks noormees ilmselt niipea luuaselga istunud.

[Alicia Green]

Alicia noogutas rahulolevalt ning istus luua selga, lükates ennast maast lahti. Ta lendas Ericu kõrvale ja vaatas talle otsa. Tüdruk ootas, et mees esimesena lendama hakkaks, oli ju tema siiski täna nn. õpetaja. Tal oli raske keskenduda, kuid ta üritas kõigest väest. Jumal hoidku, Alicia, ta on ju personal, ravitseja, Sigatüüka ravitseja ja sina oled õpilane, ära kujuta endale asju ette, mida tegelikult ei ole olemas. Alile oli küll tundunud, et nende vahel oli arsti kabinetis mingi säde tekkinud. Siiski manitses ta ennast korralikult käituma. Ta saatis mehele naeratuse ja istus kindlalt enda luual.

[Eric Ramiréz]

Eric ootas kannatlikult neidist ning seejärel ta noogutas, tõugates end luuaga maast lahti. Juba mõne aja pärast tuhises ta õhus ning ta oli sunnitud sügavalt sisse hingama. Oli liiga kaua möödunud ajast, kui ta viimati luua seljas istunud oli. Ta tegi kiirelt ühe ringi ümber väljaku ning tõmmanud luua tagumise otsa ette, pidurdas noormees, vaadates Alicia poole. Seejärel tegi noormees ka teise ringi, maandudes viimaks taas kindlalt kahe jalaga platsil. Ta avas kiirelt lendluudpalli tarvikute kohvri ning võttis sealt välja nuia, mille ta tüdrukule viskas. Too küll ei olnud tõrjuja, kuid oleks olnud hea, kui Alicia ka seda harjutaks. "Ole valmis!" hüüatas Eric ning võttis kätte klommi, mis tema käes rabeles. Mees asetas klommi maha ning astus ise eemale. "Kolm! Kaks! Üks!" hüüatas ta ning järgmiselt hetkel tõusis klomm tuhinal õhku, umbes kolmekümne meetri kõrgusele ning seejärel võttis ta suuna Alicia poole, hakates toda taga ajama.

[Alicia Green]

Alicia järgnes mehele ja tegi osavalt need ringid ära. Varsti oli ta enda kätte püüdnud nuia ning Eric käskis valmis olla. Tüdruk tõusis kõrgemale ning, kui nägi klommi enda poole tulemas, virutas sellele nii, et vähe ei olnud, kogu oma jõuga ning klomm lendas teise väljaku otsa.Klomm üritas teda veel mitu korda rünnata, kuid Al sai kõik korrad tõrjutud, kuigi viimane läks napilt ning klomm sai väiksema löögi ja ei lendanud üldse nii kaugele. Tüdruk kaotas korraks valvsuse, kui Ericu poole vaatas ja talle pöidla tõstis, et näidata, et kõik läheb väga häsi, kuna aga klomm ei olnud nii kaugele lennanud tuli see ka kohe tagasi ning lendas põmakaga vastu Aliciat, täpsemalt kõhtu ning Alicia kukkus luualt külini, kuid ta suutis jalgadega luua ümbert kinni hoida ning nii ta seal rippus, peaalaspidi. Õnneks oli ta kiire taibuga ning vinnas ennast võimalikult ruttu uuesti luuale. Tal oli veidi ehmunud pilk silmis. See oli tõesti ootamatu olnud. Nii ilusa mehega oli raske trenni teha, valvsus kadus ära.

[Eric Ramiréz]

Eric jälgis eemalt tütarlapse treeningut klommiga, kuid kui too klommiga kõhtu sai, ahhetas mees ning võttis kiirelt võlukepi kätte. Klomm muutis kurssi - seekord Ericu suunas - ning mees oli valmis, olles kahe jalaga maapeal. Klomm tuhises täie vuhinaga tema poole ning mees seisis, olles valmis püüdna. Klomm niitis mehe jalust maha ning Eric pidi kõvasti vaeva nägema, et mitte pikali kukkuda. Ta surus klommi enda kere vastu ning seejärel libistas ta palli kohvrisse trakside vahele. Juba järgmisel hetkel viipas ta Aliciale käega, et too alla lendaks. Tundus, et nad pidid tegema pisikese pausi, sest neidis oli küll elu ja tervise juures, kuid ega klommiga kõhtu eriti tore saada polnud ka.

[Alicia Green]

Alicia köhis kergelt, kui allapoole tagasi lendas. Hing oli korraks kinni jäänud. Kuid kui ta juba maapinnale jõudis oli kõik korras, kõht lihtsalt tuikas kergelt. "Kõik on korras," lausus Alicia kohe mehele, kui jalad maha pani ja astus siis luualt maha. Ta jäi Ericu ette seisma ning toetus kergelt enda luuale. "See oli ootamatu," tunnistas ta pisikese muigega. "Sa hajutasid mu tähelepanu." Tüdruk naeratas lõbusalt. Löök kõhtu oli juba meelest läinud.

[Eric Ramiréz]

Noormees jälgis murelikult tüdruku allalaskumist. Too tundus omadega ikka täitsa läbi olevat. Võib-olla vajas tüdruk natuke löbivaatust? Puhkust kindlasti. Nad võisid teinekord edasi treenida ning hetkel noormees sellele isegi ei mõelnud. Ta viis kiirelt lendluudpalli tarvikute komplekti luuakuuri ning otsustas selle hiljem tagastada. Neidis oli praegu tähtsam. "Mina? Ma enda arust üritasin küll võimalikult vaikselt olla," lausus noormees juukseid sasides. "Kuule, mis sa arvad, kui me siit ära läheks? Kolme luuda näiteks. Võtaks paar võiõllet ning õpiks teineteist paremini tundma?" päris noormees viimaks täiesti spontaanselt. Ta ei teadnud isegi, mis ajendas teda midagi sellist välja pakkuma, kuid ega ta isegi Sigatüükas terve õhtu passida viitsinud.

[Alicia Green]

Alicia oli tõeliselt üllatunud, kui mees teda välja kutsus. Ta ei kõhelnud aga hetkekski, kui jah vastas. "Muidugi, jah, võiks küll," lausus ta mehele. See oli nagu unistuse täitumine. Ja kui keegi peaks neid koos nägema, saavad nad öelda, et juhtusid juhuslikult kokku ja pealegi õpetajatel ei olnud keelatud väljaspool kooli õpilastega rääkimine. "Las ma viin ainult enda luua kuuri, ma saan sellele pärast järgi tulla." Niipalju siis nende trennist. Al saatis Ericule särava naeratuse ning viis siis luua kuuri, sinna samma, kuhu mees oli lendluudpalli tarvikud enne viinud. Ta võttis kuuris kiiresti välja enda võlukepi ja lausus lihtsa loitsu, mis oli talle tihti kasuks tulnud. Selle loitsuga sai ta enda sassis juuksed ilusasti siledaks ja säravaks. Seejärel sammus tüdruk tagasi Ericu juurde ja seisis talle "kogemata" liiga lähedale. "Lähme?"

[Eric Ramiréz]

Noormees noogutas endamisi ning tegelikult teda eriti ei huvitanud see, et nad mõlemad trenniriideid kandsid. Tütarlaps nägi endiselt hea välja ning Eric oli ka enda väljanägemises kindel. Kuid kui tüdruk enda luuda luuakuuri viima läks, sasis noormees enda juukseid ning hingas sügavalt sisse. Kolme Luuda minek on kas väga hea idee või siis väga halb, kuid nad said tõesti alati öelda, et kohtusid juhuslikult. Millegi pärast ei tundnud Eric, et tahaks sel õhtul üksi olla. Ilmselt oli see ka suureks põhjuseks, miks noormees oli tüdrukule treenimise üldse välja pakkunud, olgugi, et nad seda kaua teha ei saanud. Kuid mis siis, neil oli aega maa ja ilm.
Kui neidis viimaks tagasi tuli, naeratas Eric ning lausus: "Lähme siis." Ning juba järgmisel hetkel võtsid nad Siganurme poole enda suuna, rääkides samal ajal niisama elust enesest ning kõigest muust. Ei läinudki kaua aega, kui nad Siganurmes olid. Seal võttis noormees tüdruku käest kinni ning naeratanud talle julgustavalt, ilmus ta koos neidisega täpselt Kolme Luua ukse taha. "Tüdrukud ees," lausus ta muigvelsui, avades neidise ees kõrtsi ukse.

[Alicia Green]

Alicia tundis ennast väga vabalt, kui nad Siganurme poole sammusid. Nad rääkisid enda eludest, minevikust, võis öelda, et nad õppisid teineteist hästi tundma ja mida rohkem Al Ericust teada sai, seda rohkem hakkas mees talle meeldima. Nagu välk selgest taevast, tuli talle ilmumine, Alicia ei olnud seda kunagi varem teinud, sest ta ei olnud veel õpingutega alustanud aga sel õppeaastal pidi ta enda loa kätte saama. "Wow, see oli..imelik," tunnistas ta Ericule, kui Kolme Luua uksest sisse astus. Milline kena kutt ja härrasmees ka veel lisaks. Ta tundis mehe sooja kätt siiamaani, juskui hoiaks nad ikka veel käest kinni, kuigi see oli kestnud nii vähest aega.

Noored istusid lauda, Alicia tellis endale võiõlu. Tüdruk toetas käed lauale ning vaatas mehele otsa. "Mul on hea meel, et me täna harjutasime. Kuigi jah, ma rikkusin selle ära. Teinekord jälle?" Ta lootis, et mees on nõus, sest Alicia oleks hea meelega Ericuga veel aega veetnud.

[Eric Ramiréz]

Nüüd, kui nad enam Sigatüüka aladel ei olnud, tundis Eric end tegelikult paremini, vabamalt. Ta naeratas rohkem ning oli vahepeal tüdrukule väge lähedal, poolkogemata.
Ta tellis endale midagi kangemat - Tuliviskit - ning suundus seejärel koos Greeniga laua juurde, mille tüdruk nende jaoks välja valinud oli. See oli kamina ääres ning diivaniga. Noormehele sobis. "Mul on ka hea meel. Tahaks ikka harjutada jah, kuid tundub, et luud ei ole eriti su hea sõber. Juba teist korda vigastasid sa end lennates," lausus noormees, kuid mitte halvustavalt. Tegijal ikka juhtub.
Noormees avas enda viski ning rüüpas sellest kerged sõõmud, nõjatudes seljaga vastu diivani seljatuge. Nad ei olnud enam personal ning õpilane, nüüd olid nad Eric ning Alicia, kaks noort, kes olid ilmselgelt üksteisest sisse võetud.