Joomas, alkoholi vaba alkoholi.

[Arsen Karekin]

"Mulle ei meeldi loitsida..." kuigi ta oli selles väga hea. Loitsimine oli üks asi, milles ta on alati hea olnud, paljud on öelnud, et kui ta viitsiks ka muid aineid õppida, saaks tast hea auror. Ometigi asi ei ole viitsimises, vaid tüüp lihtsalt ei suuda paljut sitta pähe tuupida. Aga kuigi loitsimises ta on hea, ta kasutab neid ainult siis kui erilist muud varjanti pole. Noh, sellel on omad põhjused, kuid ta ei hakka oma minevikku neidisega, kellega ta alles kohtus jagama.

[Samara Soul]

Tütarlaps vaatas üllatunult Endeni poole, saamata täpselt temast aru. Too oli võlur, kellele ei meeldinud loitsida? Imelik. Kuid ometi ei lausunud ta midagi, sest kuni septembri alguseni oli Delilah olnud vampiirist soss, kuid nüüd ta õnneks juba üht-teist teadis.
Ta noogutas viimaks endamisi ning pööras enda pilgu tagasi ruumile, mis haises kopituse ning hallituse järgi.

[Arsen Karekin]

Noormees luges täpselt ära Delilahi näost, et too ei saanud täpselt aru, miks talle ei meeldinud loitsida. "Noh, ma ei ütleks, et mulle ei meeldi loitsida. Täpsemalt siis, mulle ei meeldi sellega eputada ja mõtetult kasutada," ta oli teadmatult väga palju loitsudega haiget teinud, mis on talle õpetanud, et mõtekas on ainult siis kasutada, kui seda ka vaja on." Sellega meenuski talle miski. Ta tõmbas kotist välja oma katkise manga, mille peale tõmbas ta poma painduva võlukepi välja, mille ta toksas raamatu peale. Raamat hakkas ennast vaikselt kokku toppima ja fixima. Kasulik loits.

[Samara Soul]

Tütarlaps noogutas viimaks. Oli kasulik loitsida ainult siis, kui seda tõeliselt vaja oli, sest liiga paljud nõiad ja võlurid olid liiga mugavaks läinud ning kasutasid loitse ka kõige lihtsamatel kodutöödel. Kui Delilah autobiograafiat Harry Potterist vaatas, oli teises osas loitsuga isegi nõud ennast pesema pandud, ka sall koos end ise. Milline raiskamine. Mõni ime, et inimesed aina paksemaks läksid.

Tütarlaps vaatas seejärel manga poole. Talle meeldis lugeda, kuid mangasid ei olnud ta kunagi näinud. Jaapan jäi temast kaugele. "Mis see on?" päris vampiiritar viimaks, noogutades manga poole.

[Arsen Karekin]

"Manga..." lausus ta lihtsalt seletuseks kohe. "Kui seletada seda võimalikult lihtsate ja arusaadavate sõnadega, on tegemist jaapanis tehtud koomiksiga, mille lugemise patern on natukene teistsugune, täpsemalt siis paremalt vasakule." ta muigas kergelt ja jälgis samuti mangat, mis vaikselt fixis enda lehekülgi ja pani end tagasi kokku. Tegemist oli loitsuga, mis parandas ennast, kuid see eest korralikult kuid aeglaselt. Vähemalt poiss eelistas seda varjanti. Kui minna kiire parandamise peale, võis ta kiiresti ära parandada, kuid, olid ka omad väikesed tagajärjed. Lisaks polnud noormehel ka kiire.

"Selline huumorit täis ajaviide, mida lugeda," lisas ta siis kerge muigega otsa.

[Samara Soul]

Tütarlaps mõmises omaette mõtlikult ning vaatas tagasi raamatu või siis koomiksi poole, mis end parandas. Viimaks pööras tüdruk enda pilgu tagasi noormehele. Talle olid mõned asjad arusaamatud ning ta kavatses enda küsimustega lagedale tulla. "Kuid miks on see paremalt vasakule kirjutatud?" päris ta viimaks noormehelt. "Mis on nende mangade story? Superkangelased?" Tütarlaps tõusis viimaks pingilt püsti ning kõndis diivani juurde, võttes noormehe kõrval istet. Pohhui, et seal tolmune ja kopitanud oli, vähemalt oli mugav.

[Arsen Karekin]

Esimesele vastusele oli lihtne "Samal põhjusel, miks Inglismaal sõidavad autod vasakul pool teerida... Kultuur on selline ja seda ei muudeta," tundus, et parandav raamat hakkas vaikselt terveks saama. "Kõigest. Alates superkangelastest, lõpetades mingi üliromantilise looga," kuigi ta ise eelistas seda viimase kanti, muidugi mitte üli, sest üli läheb liiale ja siis see pole enam nauditav.

"Niih, korras!" lausus ta, kui raamat oli ennast ära parandanud. Ta toksas võlukepiga jälle raamatut, mille järel hakkas raamat vaikselt lehekülgedelt mustust ära eemaldama, sest too tüüp, oli siiski ka raamatu peal tallunud.

[Samara Soul]

Njaa, kõlas loogiliselt, kuid Inglismaa sõidustiilist sai ta aru, kuid mangadest mitte. Ta oli üsna noor vampiir ning ta ei olnud käinud paljudes paikades, isegi mitte Ameerikas. Kuna neidisel oli igaviku pikkune eluaeg, kavatses ta kunagi igas riigis ära käia ning tutvuda erinevate kultuuride ning tavadele. Talle meeldis reisida, varem oli lihtsalt nö. kohanemisperiood, kus tüdruk pidi õppima ning harjuma vampiiriksolemisega.

"Asoo," lausus tüdruk naeratades. "Peaksin lugema. Soovitad äkki mulle enda mõnd isikliku lemmikut?" Oleks ta ise otsima hakanud, oleks sellega ilmselt kaua aega läinud. Ning ilmselt ei olnud Sigatüüka raamatukogus neid saada ka. Oli aeg minna Londoni raamatupoodidesse šoppama.

[Arsen Karekin]

Mees mõtiskles hetke ja ulatas just äsja puhtaks saanud manga. "See on hea... Selle nimi on One piece..." tegemist oli siis piraatidega seotud seiklustega. Ta muigas kergelt ja vajus mõnusamat istuli, enne ta ei toetanud oma seljaga täielikult seljatuge, kuna ta siiski parandas raamatut. Kusjuures, see raamat sattuski olema algusest, esimene season. seejärel talle taipas midagi "Samas, ma ei tea, kas piraatide pool huumor võiks sulle meeldida..." tõenäoliselt oli neil siiski teistsugused maitsed.

[Samara Soul]

Delilah kergitas õrnalt enda kulme. Tundus, et noormees ei teadnud tüdrukut eriti hästi, sest talle läks peale igasugune huumor. Delilah naeratas endamisi ning vaatas taaskord raamatu poole. One piece? Järelikult tõlgiti neid ka inglise keelde. "Kuidas jaapani keelne nimetus on?" päris neidis viimaks kerge huviga. Ta ei olnud kunagi jaapanis käinud, kuid ta teadis, et tal on piisavalt eluaega, et tervele maailmale ring peale teha. Ka Jaapanile. Pealegi oli Jaapani kultuur ning inimesed teda alati huvitanud. Juba nende keel oli huvitav, teistmoodi.