Joomas, alkoholi vaba alkoholi.

[Arsen Karekin]

"Hello piipl!" ütles Enden, kui ta astus kolme luuda. "Möh, jälle sa siin..." tuli vastuseks teenindaja poolt, kellega oli Enden juba üsna tuttav. "Mhmh, sa tead ku kuidas ma armastan selle koha haisu..." ütles Enden enda arvates naljaga pooleks, kui ta tõmbas ka tegeliku sügavama hingetõmbe ja tundis tüüpilist lõhna, mis seal ka valitses. Talle meeldis see lõhn, sest see meenutas ta kodu. Ta kõndis leti juurde ja pani väikese summa lauale "Täna ma sain jälle natuke raha..." kergitades vasakut kulmu ülesse ja alla "Ya know what that means right?" kerge irvega tõmbas teenindaja laua alt klaasi ja kallas selle kuuma vett täis ja küsis "Noh, mis maitsega seekord?" mille peale tuli kohe vastus "Võtaks seekord midagi tavalisemat, ei ole väga proovimise tuju, nii et näiteks šurtzambu õie (made up) maitsega..." mille peale pandi kergeid õisi tee sisse, mis seal sees otsekui ära lahustusid. Mees võttis tee ja tänas "Seeya later!" ning istus tahapoole ruumi. Ruumis oli ainult veel 2 inimest, kes tegelesid oma asjadega. Poiss vajus laiutama viimasel diivanil, toetas oma pea vastu diivani toe tippu ja lasi silmad kergelt looja.

Väljaspool seda eepilist teemat: Kes ees see mees või naine.

[Samara Soul]

ot. Ma lihtsalt p e a n siia teemasse trügima.


Tavaline õhtupoolik Kolmes luuas, kuid mitte nii tavaline Delilah'i jaoks. Oli kätte jõudnud nädalavahetus, mis tähendas veel ühe koolinädala lõppu. Nüüdseks oli vampiiritar juba ära harjunud eluga natuke inimrohkemas kohas, kuid enda nädalavahetused veetis ta alati Kolmes Luuas, et toituda, vastasel juhul oleks üsna raske olnud Sigatüükas hakkama saada, kui igal pool südamed ringi tukslesid ning veri voolas.

Tütarlaps avas ukse ning vaatas enda ümber ringi. Ainult kolm inimest pluss barista. Üsna üallatav, et nii vähe rahvast oli, sest tavaliselt oli sel ajal kõrts rahvast täis. Tellinud endale tavalise ehk Tuliviski, suundus tütarlaps noormeheni, kes eemal üksi istus. "Tervist," lausus vampiiritar õrna naeratuse saatel. Ta uuris tolle nägu ning püüdis ära arvata tema vanust. Temast toitumiseks kõlbas vast küll, sest neidis oli ikka väga-väga näljane.

"Mina olen Delilah," tutvustas tütarlaps, võttes noormehe kõrval ilma luba küsimata istet. Tema pikad punased juuksed raamisid neidise kahvatut nägu ning nagu alati, kandis tüdruk ka seekor dõlapaeltega minikleiti, seekord aga tumelillat tooni. Jalas kandis ta kõrgete kontsadega kingi ning ümber tema õlgade oli natuke pungiliku stiiliga nahktagi. Selline tavaline, kuid siiski classy look.

[Arsen Karekin]

Mees avas silmad ja viis Delilahile silmad. Tal võttis hetk aega mõista, et ta siiski pole taevas, vaid et ta on maapeal. "Hmm..." tegi mees kergelt häält ja jäi korra uurima tüdruku nägu "Enden," vastas ta siis viisakalt, nagu ikka ning küsis "Saan ma teid kuidagi aidata?" sest ta ei kujutanud ette, et keegi tuleks niisama magava tüübi kõrvale ja tutvustaks ennast. Võibolla oli tegemist mingisuguse reklaami kampaaniaga, kus kohas taheti noori aasia orjasid sundtööle ning kuna praegu oli väga vähe inimesi, siis üritati seda teha seksuaalsel teel. Esmalt paluti privaatselt kuskile tulla, eriti kuna tegemist on seksika tüdrukuga, ei saa ei öelda. Selle tulemusena lükatakse ta kuskile autosse ja sõidutatakse minema. Parimal juhul juhtub ka midagi, aga siis pool eufooria staatuses, lüüakse haamriga pähe.

Oeh, mehel oli ikka väga hea fantaasia ning õnneks jäi need kõik tema pähe. Muidugi poiss ei saanud silmi neiu punastest juustest, sest ka tal endal olid need. Võibolla tundis neiu lihtsalt, et peab tegema ühe noore kena (enda arvates) kutiga tutvust, sest tal on samuti punased originaal juuksed, ning et siis tulevikus tuleksid punaste juus... ooot, see mõte läheb juba ekstreemselt liiga kaugele ja põhjalikuks.

[Samara Soul]

Delilah'i jaoks oli kellegi juurde kõndimine ning temaga jutu tegemine täiesti tavaline asi, kuid seda ainult juhul, kui ta oli näljane. Kuid ta ei saanud koheselt noormehe käest kinni võtta ning teda nurga taha viia. Enne oli vaja end talle tutvustada, endast noormehele paar asja ära rääkida ning seejärel panna teda end tahtma. Selline viis aitas alati, vähemalt oli senikaua aidanud. Nälga polnud tütarlaps kunagi jäänud. "Vabandust," lausus Delilah silmi maha lüües. Ta mõtles natuke, mida öelda ning seejärel ohkas ta viimaks, justkui endale julgustuseks naeratades.

"Mul on igav ning sa olid siin üksi ning ma mõtlesin, et äkki võiksime me koos igavleda. Selles suhtes, et tundus, et sa magad," lausus neidis, vaadates korraks jooki noormehe käes. Tundus, et too joob.. teed? Alkohol see igatahes polnud ning nii palju, kui tüdruk lõhna tundis, ei olnud sellesse teesse alkoholi pandud ka. Alles nüüd vaatas tütarlaps noormeest tähelepanelikumalt. Too tundus olevat hea poiss ning tüdruk oli endale lubanud, et häid inimesi ta enda toiduallikana ei kasuta. "Või siis tegelikult ka mitte. Vabandust tülitamast," lausus tütarlaps vabandavalt naeratades, kõndides kontsaklõbina saatel teise laua juurde, mis asus kamina ääres. Toolide asemel oli diivan. Neidis võttis sel istet ning rüüpas mõned sõõmud enda kibedast joogist, ohkas neidis. No see oli nüüd küll natuke piinlik olnud.

[Arsen Karekin]

"Uhm... No.. ee..." alustas noormees, kui tüdruk juba vabandas veel ja tõmbas uttu. Ta jäi hetkeks neidu vaatama ning üllatus kergelt. Ta meelega valmistanud end ette juba abieluettepanekust, kassi puu otsast päästmiseni. Kusjuures ta on mõlemat pidanud kannatama, v.a, et abieluettepanek oli suur troll ta sõprade poolt. Ta vihkab seda õhtut.

"Ei, ma pole midagi vastu, lihtsalt... muuseas... mainin..." lausus ta siis järgi, kuid iga sõna jäi vaiksemaks 'FAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAACK!' kirus ta mõtteis, sest kui muidu oli ta energiline tüüp, oli kogu see energia nüüd kadunud. Tõenäoliselt tüdruk teda ei kuulnud, ning pea vajus laua peale, niiviisi, et tee jäi tast ainult paar centimeetrit kõrvale. 'Oh well, jätkan siis oma solo uinakut, koos teisega oleks magamine olnud huvitavam', kuigi ta mõtles magamist naljaga. Ju siis ei kõlba ta isegi sundtööle.

[Samara Soul]

Tütarlaps muigas rahulolevalt, libistades parema jala üle vasaku, rüübates samal ajal endiselt enda tuliviskit. Vahepeal vaatas ta vilksamisi noormehe poole, soovides siiski täna teda enda doonoriks. Kuid talle olekis meeldinud, kui noormees oleks ise huvi üles näidanud. Siis poleks neidis pooltki nii palju vaeva nägema, kui tavaliselt. Kuid selle kõige peale ei saanud tüdruk lootma jääda, olgugi, et ta kuulis, mida noormees seal omaette pomises.

[Arsen Karekin]

Mees ohkas kergelt ja ajas enda pea laua pealt püsti ja viis pilgu aknast välja, haarates käega klaasi ümbert kinni ja võttis lonksu teest. "Ptüi!" lasi ta tee suust ka välja. Ta ajas püsti ja ütles tugevalt "Hey Johny... See pole mitte mingil juhu šurtzambui tee, mis kraami sa seekord mulle jootsid?!" ta haaras tee ja kõndis leti juurde ja ulatas klaasi. Mees kergitas kulmu ja võttis lonksu. "Üks moment!" ta läks taha ruumi korraks ja tuli peagi tagasi. Poiss teadis juba mis juhtus, ta pidi selle samuti välja sülitama "Vabandan... See tee on natukene teistsugusem ja ekstreemsem, muidugi ma saan aru, kui sa ei suuda... sellist teed juua, isegi kui sa oled selline tee fanaatik, nagu sa oled."

"Oh ei, las ta olla. Ma lihtsalt tahtsin teada anda, et tegemist pole selle teega mis sa andsid... Aga raha tahaks ikka tagasi!" Paarimees muigas ja lausus "Olgu peale, eks minu viga siiski ju!" ja ulatas paar senti tagasi. 'Sellel nädalal juba viies kord. Talle meeldib mulle valesid teesid joota...' Noormees hakkas tagasi minema oma kohale, kui talle meenus midagi "Sul mulle salvrätikut on anda...?" Johnny naeratas ja ulatas talle kaks tükki, mille järel noormees suundus tagasi, tõmbas laua ühe koha salvrätikuga üle ning ohkas.

"This gonna be painful!" sosistas ta endamisi ja võttis sunniviisiliselt lonksu. See oli piinarikas lonks, kuid ta ei tohtinud alla jääda. Vähemalt seda ta endale väitis.

[Samara Soul]

Delilah tõstis enda pilgu, kui kuulis äkilist karjumist ning uudishimulikult pööras ta enda pilgu asiaadi suunas, kes tundus millegi pärast üsna ärritunud olevat. Mis teda niivõrd endast välja viis, sellest ei saanud tüdruk aru, kuid huvitav oli jälgida sellegi poolest. Tütarlapse suured sinised silmad jälgisid noorukit ning kui too enda kohale läks ning viimaks ohkas ta, rüübates enda Tuliviskit kange sõõmu, mis tema jäise oleku koheselt üles sulatama hakkas. Neidis oli tuliviski kangusega nüüdseks juba harjunud, olgugi, et algul oli isegi temal väga piinarikas seda juua. Kuid nüüdseks ei kujutanud ta ettegi päeva ilma viskita, sest see leevendas tugevamat verejanu, mida Sigatüükas oli tihti. Tütarlaps toetas enda pea diivani seljatoele ning sulges enda pikkade mustade ripsmetega ääritud silmad. Ta ei maganud vaid kuulas, mida räägivad teised kaks külastajat.

[Arsen Karekin]

Noormees ohkas kergelt ja lükkas klaasi kõrvale. Seejärel tõmbas ta välja kotist midagi, mis pidi teda lõbustama. Selleks oli ei midagi muud, kui manga. Kuna ta ise elas mingi aeg jaapanis, oli ta lugenud mangasid. Nüüd ta lihtsalt laenas neid teistelt õpilastelt, kes otseselt elasidki jaapanis. Avades kuskilt keskpaigast selle hakkas ta seda lugema, vahetavahel kergelt vaikselt itsitades. Tegemist oli huumoririkka raamatuga. Noh, kuna ta on suure osa lapsepõlvest omamoodi üksi olnud, oli ta eneselõbustamises suhteliselt meister.

[Samara Soul]

Tütarlaps avas taaskord silmad, kui ta kuskil mingit itsitamist kuulis. Ta vaatas nüüd noormehe poole, kelle juures ta enne käinud oli ning kes nüüd raamatut luges. Tundus, et tal oli sitaks huvitav. Tüdruk ohkas ning rüüpas enda jooki edasi, sulgedes taaskord silmad, üritades puhata.

[Arsen Karekin]

"Oh, damn..." ütles ta vaikselt, kui raamatus oli mingisugune saatuslik muutumise koht. Ta viskas pilgu korra seinale, et aega märgata. Kell oli juba päris kiiresti mööda läinud, kui ta oli mangat omaette lugenud. "Hmmmm..." mõtiskles ta, kui ta sättis juukseid korra "Deem, need on liiga pikaks kasvanud, pean lühendama!" lausus ta vaikselt oma mõtted välja. Ta kippus seda tegema. Ta tõmbas keelega üle oma kuivanud huulte ja võttis järjekordse piinarikka lonksu. Ta oli selle aja jooksul umbes pool klaasi ära joonud. "But I cannot retreat now. I have mission what I have to complete, even if it costs me my own life!" sosistas endale ja ajas käe rusikasse, nagu mingi manga tegelane, kes on kõige saatuslikuma koha peal, minnes bossi vastu, kelle võitmine on võimatu, ometigi ta imevaevu võidab. Selle inspiratsiooniliku lause peale võttis ta jälle ühe lonksu. Muidugi nägu näitas ainult rõvedust, pärast lonksu.

[Samara Soul]

Üks pika habemega noorem meesterahvas köhatas järsku Endeni läheduses. Ta kandis pükstel ketti ning tema pikad juuksed olid sama pikad, kui tema habe. Kuid tegu oli noore mehega, kelle käed olid täis tatoveeritud ning kellel oli suus paar kuldhammas. Ilmselt oli ta need kaotanud kuskil baariklakluses. Nüüd vaataski ta karmilt enda pruunide silmadega poisile otsa. "Kuule," lausus ta üsna lärmakal toonil, tegemata välja pahastest pilkudest, mis kõrvalllauast kahe teise võluri poolt tuli.

Delilah ise tõstis enda pea ning vaatas kullipilguga tsiklimehe ning Endeni poole, meeled ergsad. Ta tajus, et midagi halba hakkab toimuma. Noh, selline sisetunne või nii.
"Mis sa siin üksi istud? Raamat ka veel käes?" päris ta. Mees oli silmnähtavalt purjus ning kust ta Kolme Luuda nii äkki tulnud oli, seda ei teadnud keegi. Jõhkra liigutusega võttis ta Endeni raamatu, mis oli poisile ilmselt kallis, ning rebis selle pooleks, visates selle põrandale. Seejärel astus ta sellele peale, nätserdades enda tanksaapaga igat lehte. Seda oli võimatu nüüd lugeda, sest selle lehed olid kõikjal laiali, kortsis ning määrdunud. "Mingi homo oled või?" päris ta tülinorivalt, astudes Endenile lähemale, ragistades samal ajal enda nukke. Purjus karvane oli ilmselgelt löömistujus.

[Arsen Karekin]

"Aaaaahh..." ütles ta kõva häälega, kui tüüp tegi ta raamatu katki ja tallus selle peal. "Richard, mingi jobu oled vä, seda raamatud ena ei müüda kuskil!" Muidugi too purjus tüüp hakkas selle peale naerma ja lausus "Sa arvad, et mu nime teadmine päästab sind patust, mis sa just tegid? KELLEKS SA MIND KUTSUSID, AH?" Mille järel ta üritas poisi kraest kinji haarata, et ta silma siniseks värvida, kuid Enden muidugi hüppas kergelt laua peale ja sealt edasi kõrval istmele. "Ou, aasia poisid on kiired. Sellise kiirusega sa ei saa mind kunagi kätte, kuigi see kallis õlu aeglustas mind ikka korralikult." Tema tellitud tee nägi tõesti õlle värvi välja. Muidugi tolle purjus mehe silmad lõid särama, mille järel ta hakkas naerma "Sa arvad, et pärast selle ütlemist, lasen sul lõpetada?" Ta haaras joogi ja jõi ühe lonksuga lõpuni. "Mis sitt see veel on?" jõudis ta vaevu küsida, kui ta nägu läks punaseks ja ruttas minema. Arvatavaks sihtmärgiks oli WC.

"Ta niipea vetsust vist ei välju. Sitt joogi kombinatsioon," kommenteeris ta vaikselt, mille järel hakkas ta raamatu lehti kokku panema. Saanud enam vähem asjad kokku, pani ta selle kotti ja sammus väljapääsu poole "Parem tõmban uttu, enne kui too tagasi tuleb, tuju on tal tõenäoliselt sitem," muidugi Johnyl oli suur muie näol, sest mis toimus oli omamoodi komöödia. Muidugi Endenil endal olid jalad nõrgad, sest tema jaoks mis toimus oli tõsiselt scary, kuid ta pidi säilitama rahulikkust, vähemalt teiste nähes.

[Samara Soul]

Delilah vaatas kähmlust pealt ning tema huuled kaardusid leebeks naeratuseks, kui asiaat kärmelt tolle karvahabeme eest minema põikles. Jah, asiaadid pidid tõesti kärmed olema.
Kui too karvane viimaks vetsu oksendama läks, pööras vampiiritar enda silmad tagasi Endenile, kes meeleheitlikult enda raamatut kokku üritas korjata. Neidis tundis talle kaasa ning viimaks ohkas ta vaikselt.

Võtnud sõõmu enda pudelist, ajas ta püsti ning järgnes noormehele. Ta ei pööranud kõrtsmikule tähelepanu vaid väljus kõrtsist, oodates Endenit järgi. "On sinuga kõik korras?" päris vampiiritar end seljaga vastu Kolme Luua seina nõjatades. Tema käed olid sügaval tagi taskutess ning viskipudel piilus välja tüdruku tagi rinnataskust. Neidis naeratas sõbralikult. "Õhtuti on siin igasuguseid troppe. Ma tean, sest käin igal nädalavahetusel siin," lausus ta viimaks. Nüüdseks oli ta juba unustanud insidendi, mis ennist toimunud oli ning mis oli päris piinlik.

[Arsen Karekin]

Kui keegi talle järgi tuli ja midagi kommenteeris, viskas noormees pilgu edasi Delilahile "Ma tunnen, et ma kohe minestan," lausus ta suure irvega "That was scary as hell..." oli ta aus vastus. "Tean jah, ma satun samuti siia päris pidevalt," lisas ta juurde ning ohkas kergendunult. "Ma parema meelega siia ei jääks, sest ma olen siiski nähtaval kohal. Ei taha väga taga kokku puutuda, pärast kui ma ta oksendama vetsu ajasin." Tõenäoliselt oli tollel tüübil veel sitem tuju. Vaene tüüp, kes satub olema see, kelle peal too Richard oma viha hakkab välja elama. Õnneks see vist polnud tema, vähemalt seda ta lootis.

"Muide, kenad juuksed," pidi ta ära mainima, talle meeldisid just sellised heledamad punakad juuksed, kui tal endal olid sellised tumedamad. Ta hakkas liikuma mööda tänavat edasi, pannes rahulikult käed tasku, sest ta ei viitsinud seal passida. Kusjuures hetkel ta ei teadnudki kuhu ta nüüd edasi liigub, võibolla seapeasse. Huvitav, kas too kaunitar tuleb kah järgi?