Esimene tund

[Sophie Longshadow]

Umbes 20 minuti pärast pidi algama Sophie esimene ametlik tund Sigatüüka koolis. Kuigi tüdruk lõpetas neli aastat tagasi, alustades otsemaid tööd aurorina, oli ta siiski närvis. Naine oli küll üpris hea suhtleja, aga ta ei kujutanud ennast kuidagi õpetajana ette, mis tõttu oli praeguse direktori kiri vägagi üllatav. Aga mitte nii hirmuäratav, kui praegu seista tühja klassi ees ning püüda ette kujutada kohe algavat tundi. Endise ravenclawlasena on kindlasti nii mõnigi õpilane talle tuttav, kuigi nad oli olnud üsnagi noored, kui Ann neid esimest ja viimast korda nägi. Neli aastat on pikk aeg. Juhul kui naine ise on juba muutunud, siis miks ei peaks seda olema ka nemad.
Kottide ja ülearuste riiete jaoks oli Sophie lasknud Filtchil klassi tagumisse ossa ukse juurde paigaldada suure 6x6 ruudustikku meenutava riiuli. Tema tunnis veel õpikuid vaja ei lähe, sest naine tahab esmalt teada, kellega tal täpselt tegu on. Nii mõnigi võlur või nõid on enda klassikaaslastest asjateadlikum ning rohkem harjutanud. Näiteks suutis Ann ise kolmandas klassis võita MJVK tunnis pisikesel turniiril endast kaks aastat vanemat poissi, kuna tüdrukutirts oli saanud enesekaitse tunde enda emalt, kes oli samuti auror.

Ukse võlukepi viipel lahti lukustanud, kõndis Sophie aeglasel sammul teise ukse kaudu enda kabinetti, et natukene paberimajandust teha. Kuigi naine on nüüd Sigatüükas õpetaja, ei tohi ta enda tööd ministeeriumi heaks unustada, sest aeg-ajalt peab ta ka sealt läbi käima ning mõned tööotsad, milleks on viimasel ajal enamasti olnud kurjategijate transportimine Azkabani. Pole just Anni lemmiktöö, aga see vajab tegemist.
Seljas oli naisel muidu pikad kitsad mustad teksad, poolde säärde ulatuvad nöörsaapad, veinipunane lohvakama lõikega pluus ning must korsett. Tume mantel, mida ta kannab enamasti koolist väljas, oli tahvli juures laua taga toolil. Õpilastele mõeldud lauad olid kuhjatud kokku akende juurde, et need ei jääks jalgu. Istuda pole täna kellelgi võimalik.

[Alicia Green]

Alicial ei olnud kellaajast õrna aimugi, sest ta oli sisse maganud, nüüd teadis ta, et algamas oli MJVK tund ning tüdruk peaagu, et jooksis klassi poole. Mida ta aga ei teadnud oli see, et tegelikult oli tal aega veel küllalt, ta oli ennast korda sättinud turbokiirusel. Just enne klassi juurde jõudmist aga rebenes tüdruku õlakott katki ning kõik tema asjad kukkusid kõmakaga vastu kivipõrandat. Tindipotid läksid katki, õpikud määrdusid sellega kokku, suled samuti, kõik oli rikutud. Alicia ahhetas õudusest ning põlvitas, et enda asjad korda teha...

[Samara Soul]

Delilah kõndis mööda koridori edasi MJVK klassi poole. Tema esimene tund, kus ta pidi end kaitsma hakkama, kuid ta ei teadnud tõesti, mille eest. Ta oli vampiir ning ta ei kartnud peale libahuntide, vampiiriküttide ning endast vanemate vampiiride ehk Ülemate midagi ega kedagi. Kuid kohale otsustas ta siiski end vedada. Võib-olla õnnestub tal õppida midagi kasuliku ning pealegi sai ta tundides olla koos enda sõpradega.

Tütarlaps kandis seekord musti viigipükse, mis altpoolt kitsenesid, kõrge kontsaga kingi, kuid üleval pool kandis ta valget triiksärgi, Slytherini värvides lipsu ning V-kaelusega kampsikut, mille ääred olid smaragdrohelised. Ka sellel kampsikul oli peal Slytherini vapp. Tütarlapse pikad punased juuksed olid kohjatud kõrgesse krunni.

Jõudnud klassini, oli ta üllatunud, kui Aliciat nägu. Tal oli mingi õnnetus kotiga juhtunud. "Reparo," lausus neidis vaikselt, kui oli enda võlukepi välja võtnud. Kott läks terveks. Seejärel aitas tüdruk Alicial asjad tagasi kotti panna ning suundus klassi, et mitte hiljaks jääda. Neidis oli üllatunud, kui nägi, et istuda polnud võimalik, kuid samas oli ta natuke ka põnevil. Järelikult hakkasid nad tegutsema, mitte niisama midagi raamatust maha vorpima.

Neidis toetas end tagumikuga vastu üht seina kuhja lükatud lauda ning ristanud käed enda rinnal, jäi neidis tunni algust oodates klassi silmitsema.

[Alicia Green]

Alicia korjas asjad kotti kokku ja ajas ennast süüs püsti, vinnates koti õlale tagasi. "Tänan," lausus ta Delilahle, kes teda aidanud oli ning läks siis tüdruku järel klassi. Ka tema üllatus kergelt, kui klassi sisekujundust nägi. Tundus põnev. Al läks Delilahi kõrvale ning toetas koti lauale, võttes sealt need õpikud, mis tindiga kokku olid saanud, uuesti välja, ta kavatses vahetunni, niikaua, kui see veel kestis, õigesti sisustada, nimelt, võlukunsti abil enda raamatutelt tinti minema pühkides. Kuidagi oli vaja need jälle kasutuskõlblikuks teha. Ta hakkas vaikselt nõiasõnu pomisema, puhastades nii leht lehe haaval enda õpikuid.

[Emily E. Jones]

Emily lihtsalt ei mõista, mis sellist suurt ja jubedat võis juhtuda, et korraga alustab koos nendega nii palju uusi õpetajaid. Lisaks MJVK'le oli veel oma neli-viis ainet kindlasti, kus vastu vaatas uus nägu ning tavaliselt koos sellega käivad ka uued reeglid ja nõudmised. Siiani pole näitsikul olnud aga põhjust kaeblemiseks.
Enda sammud esimese korruse klassi poole seadis näitsik viisteist minutit enne tunni algust, jõudes isegi väga aeglase kõnnaku puhul liiga vara kohale, aga uueks ringiks pole vist eriti mõtet. Vaiksel sammul klassi sisenenud, naeratas Elizabeth õrnalt Aliciale, keda ta teab nii lendluupalli, maja kui ka DA kaudu. Nad pole just sõbrad, aga aeg-ajalt vahetavad paar sõna.
Pruunid silmad üle klassi libisenud, tunnistas Emily mõni sekund tühjust, mis siin valitses, kõndides seejärel samuti akende juurde, sättides ennast ühele lauale istuma, jälgides samas, kuidas Alicia enda raamatuid tindist puhastas. Mõnel lihtsalt ei vedanud päeva algusega.
Näitsik kandis muidu tumedaid viigipükse, pisikese kontsaga kingi, valget triiksärki, Gryffindori värvides lipsu ning maja logoga musta kardigani. Tema punased juuksed olid punutud ühte pikka punupatsi, mis oli sätitud ühele õlale.
Kuigi tunni alguseni oli veel suht palju aega, oli klass siiski üllatavalt tühi. Viimase minuti mehed kõik täna?

[Cian James Harlan]

Cian jalutas haigutades MJVK klassi poole. Slytherinlane oli sel ööl väga halvasti maganud ning oli seepärast unine. Noormees astus silmi hõõrudes ruumi sisse ning kerge üllatus, mida ta klassi kujundust nähes tundis, paistis teda natuke turgutavat.

Tuima näoga noogutas ta tervituseks mõnele seal olevale õpilasele ning viskas oma koolikoti hooletult ühe laua lähedale maha, mille vastu ta ise toetus. Poiss vaatas klassis aeglaselt silmi pilgutades ringi ning mõtles, kas jääbki seekord ainsaks poisiks tunnis.

[Patrick Clarke]

Mustade jõudude vastane kaitse oli tund, mis oli noorele libahundile alati meeldinud. Seal sai noormees rakendada enda jõudu ning ka kiirust, kuid eelkõige enda taipu, milleta oli üsna raske selles tunnis hakkama saada. Noormees oli lasknud ära poleerida isegi enda võlukepi, et see ei hakkaks tunnis mingeid viperusi tegema ning kui oli kätte jõudnud aeg, mil pidigi nende selle õppeaasta esimene MJVK tund olema, oli noormees üsnagi rahulik. Ta ei olnud närvis, sest teadis, et s e l l e tunniga saab ta hakkama.

Jack kandis musti viigipükse ning samas värvis Converse. Seljas oli tal aga valge triiksärk, mille käised olid üles keritud. Ümber noormehe kaela oli lõdva sõlmega Gryffindori värvides lips. Jacki juuksed olid sakris nagu alati, kuid kui ta klassi jõudis, lõid tema helesinised silmad kergelt särama. Klass oli ümber tehtud, mis tähendas vaid ühte - nad hakkasid praktiseerima, mitte raamatutest mingit jama päge tuupima. Super!

Enda üllatuseks nägi noormees ainult ühte kutti ning see oli ka Slytherinist. Kõik mehed olid sitakotid ning ei julgenud tunnis midagi teha? Gryffindorlane muigas paratamatult ning noogutas tervituseks tuttavatele, suundudes seejärel Alicia poole. "Hei, bitch," tervitas ta enda parimat sõpra tögades, müksides teda õrnalt küünarnukiga. "Tõotab tulla huvitav tund, huh?" möönas ta, pöörates enda silmad klassilt majakaaslasele, keda ta ammu näinud ei olnud.

[Chris Robin]

Mustade jõudude vastane kaitse. V a s t a n e k a i t s e . Tõepoolest tund, kuhu Rasmuse meelest neil kahel, surmasööjate poegadel, asja ei olnud. Nad olid täitsa teadlikud faktist, et nende vanemad olid surmasööjad. Ning neilt paljugi õppinud. Aga Sebastian nõudis tundi minemist, kuna õpetaja pidavat olema uus ja kuum, ning Rasmus siis lonkis temaga kaasa. Kutil olid jalas mustad tennised, sokid ja kitsad teksad, ja muidugi bokserid, ning seljas valge triiksärk, mis oli lõpuni kinni nööbitud ja must vest, millel ilutses Slytherini vapp, ja triibuline Slytherini lips, mis natukene paistis, sest selle oli kutt vesti alla torganud. Kaksikud astusidki peagi klassi, mis oli peaaegu tühi. Laudade asetus oli kahtlane, that is. Rasmus kergitas pisut kulmu, aga suundus Sebastianiga ühele lauale istuma, toetades oma käsivarre venna õlale. "Tell me again, miks me siin oleme?" küsis Rasmus sisinal, kui õppimishimulisi dorke silmitses. Pft. Õps on ka raudselt auror.

[Chris Robin]

Sebastian kandis samasuguseid riideid, nagu tema vend. Tavaliselt nad ühtemoodi ei riietunud, aga vahel juhtus. Ta maandus vennaga koos ühel laual, kus midagi polnud ning muigas lõbusalt, lastes pilgul üle klassi käia. "Ma ütlesin, õps pidi kuum biff olema viiendike sõnul ja ma tahan ta üle tšekata. Me ei pea siia rohkem tulema," lubas Seb vaikselt vennale vastu sosistades, lõbus muie huulil. Jah, ta saaks õpsi ka söögilauas üle tsekata, mida ta ka teinud oli, aga see poleks sugugi nii intiimne kui tunnis teda näha. "Come on, mina lendamise pärast ei kurda," muigas Seb äärmiselt lõbusalt, aga vaiksel toonil ning vaatas Rasmust lõbusal pilgul.

[Chris Robin]

Rasmus pööritas silmi ja liigutas oma kätt, et Sebastiani kaelast näpistada, jättes punase laigu sinna. Nagu maasikas. Heh. Vot nüüd saab kindlasti naise endale. "Sulle meeldib lennata, sul pole põhjust viriseda," arvas Rasmus tasa. Ta ei vedanud Sebastiani lendamise tundi selle pärast, et talle õpetaja meeldis. Vaid noh, see, ja neile mõlemale siiski meeldis lennata. Aga mustade jõudude vastane kaitse oli küll mõttetu tund. Nad õpivad täpselt kõike seda, mille eest neid end kaitsma õpetatakse. Mis muidugi oli natukene hea, sest siis nad teavad nende nippe.. njaa. Aga ikkagi.

[Faye Kerr]

Faye küll mustade jõudude vastase kaitse tunnist puududa ei kavatsenud. Kus mujal sa ikka praktiseerid seda, mille kohta sa natuke liiga palju uurinud oled? Seelik ja muud koolivormi stuffid seljas, astus ta klassi, mis oli üsnagi puhtaks tehtud, ning vaatas uudishimulikult ringi. Gryffindorlased ja slytherinlased.. Kas rawenid ja huffid ei huvitunudki pahadest kollidest lahtisaamisest? Pead ta siiski selle üle murdma ei hakanud, vaid kõndis edasi, minnes otse Alicia ja Jacki juurde, sättides ennast ühele äärde lükatud lauale istuma. Kuigi ta ootas väga tunni algust ja juba tegutsema asumist, pidi ta siiski tõdema, et parema meelega oleks ta sel hetkel voodis teki all ja magaks. Nimelt oli ta pea juba hommikust saadik kohutavalt valutanud ja kui see kohe üle minna ei kavatsenud, siis võis ta pea raudselt plahvatada.

[Chris Robin]

Sebastian tõmbus vennast natuke eemale, kui Rasmus teda näpistas. "Ära näpi," torises kutt ning hõõrus oma kaela. Mmmhh! Nüüd on mingi punane laik tal seal. "Sulle meeldib uusi asju õppida, ära virise," muigas Seb lõbustatult ning sasis oma venna juukseid. Õpivadki, kuidas tegutseda nende vastu, kes tegutsevad nende vastu. Win-win situation!

[Chris Robin]

"Aga mulle ei meeldi seda õppida," arvas Rasmus. "Me nagunii teame kõike seda, ja rohkematki." Kuigi jah, nüüd nad saavad seda kõike ilmselt reaalse aurori käest kuulda. Võib-olla nende vanemad tahaksidki, et kaksikud seal tunnis käiks. Aga Rasmus jättis oma käsivarre Sebastiani õlale, vaadates oma tuima pilguga üle klassi. No tõsiselt, mingid entusiastid kokku tulnud sinna. Mõttetu tund.

[Sophie Longshadow]

Sofie sisenes klassi seitse minutit enne tunni algust. Ta oli nende 13 minuti jooksul kirjutanud kaks kirja ministeeriumile ning valmistanud ette materjali päris algajate jaoks, kellega pidi naisel järgmisena tund olema. Sasinud viivuks veel enda pikki juukseid, asetas auror tindipotid ning suled tagasi enda kohale ja väljus kabinetist, astudes klassiruumi, kuhu rahvas hakkas ka vaikselt kogunema. Momendil polnud õpilasi küll nii palju, kui naine lootnud oli, aga teades, et see aine on alati üpris populaarne olnud, peaks rahvast veel kohale ilmuma.
Anni tumepruunid silmad liikusid momendiks kohalolijatele. Istunud enda laua nurgale, võttis naine kätte ühe raamatu, hakates seda sirvima, silmad aeg-ajalt kellale vilksamas. Loodetavasti tuleb ikka rahvast juurde.

[Emma-Lyne Wonderwood]

Emma-Lyne polnud sugugi kindel, kas ta liitub selle MJVK tunniga või mitte. Põhjus oli lihtne - tüdruk oli hufflepufflane ning loitsudega tegelemine oli temaga sama hea, kui võluril autoga sõitmine. Seega üsnagi halb. Kuid ometi oli ta viimasel hetkel otsustanud tunniga liituda ning just seetõttu punuski ta enda juuksed kahte patsi, unustades ära välimuse, millega ta teisi hurtsiku peol rabanud oli. Tõmmanud selga koolivormi ning libistanud vajalikud õppevahendid ehk võlukepi vöövahele, kõndis tütarlaps ilma õlakotita MJVK klassi poole.

Juba varsti oli ta jõudnud klassi ukse juurde ning sügavalt sisse hinganud, astus ta klassi. Kõik olid juba klassis, samuti ka professor ning enesele üllatuseks ei olnudki seekord tegu kena meessoost õpetajaga vaid hoopis naisterahvaga. "Tere," lausus Emma-Lyne kõigile, suundudes teistest veidi eemale. Just täpselt sel hetkel, kui ta hakkas eemale lükatud laudadeni jõudma, koperdas ta ühe lahtijäänud ketsipaela otsa ning koperdas kõigi nähes. "Vi...! Vitamiinid küll!" hüüatas tütarlaps, ise näost punane kui peet olles. Tema põlv oli punane, kuid ei midagi hullu. Kerge põrutus.

"Vabandust," pomises tütarlaps mokaotsast, longates nüüd laudadeni, toetades end nendele. Saaks juba see nõme tund läbi!