|
|
Post by Lindsey C. Carter on Jun 3, 2015 11:44:18 GMT 3
Lindsey oleks parema meelega muidugi selles olukorras vait püsinud ja mitte midagi öelnud, aga kuna see slytherinlasest kutt ei soovinud endiselt tagasi tõmmata, leidis neidis, et nüüd oleks tema kord sõna sekka öelda. Ei Alicia ega vahepeal välja ilmunud Lindsey majakaaslase Christian (keda ta ka õrna naeratusega tervitas) suutnud Jasonit lahkuma sundida, seega oli Linds üsna kindel, et temalgi see ei õnnestu, aga samas ei kaota ta proovimisega ka mitte midagi. Fakt, et tüdruk oli seitsmendike hulgas ainus viiendik, ei häirinud teda absoluutselt, ilmselgelt pidas ravenclawlane end umbes sama mõistlikuks nagu olid kõik teised kupees viibijad, kui ehk see sissetungija välja arvata. "Kas sa ei saa vihjest aru või milles asi on? Keegi ei soovi su nägu sind siin näha, ehk lähed oma majakaaslaste juurde tagasi?" alustas Linds rahulikult, pilk püsimas tüübil, kelle nime ta ei teadnud, ja ausalt öeldes polnud ka erilist vajadust seda teada. Mitte et neiul küll julgust juurde oleks olnud vaja, aga siiski mõjus Christiani kohalolek rahustavalt ja nii ei kartnud Lindsey endast tunduvalt suuremale kutile vastu astuda. "Kelleks sa end pead, mingiks isehakanud valitsejaks või?" turtsatas ta veel asjade edasist käiku jälgides, kui siis Thalia oma sülest istmele tõstis, et käed rinnal ristata. Võlukepp oli Lindsi rüü all peidus, aga ehk võis loota, et ta ei pea seda siin käiku laskma.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jun 3, 2015 11:54:24 GMT 3
Jase sundis kiirelt näole tungivat hämmingut alla, kui siis silmad kotkaeidele kinnitas, kes sõna tahtis võtta. Ilmselgelt polnud tal selle plikaga varem tegemist olnud, ning nüüd tuli seda siis koheselt ka parandada. ''Oi, sul on ka keel suus või? Ma olin täiesti kindel, et sa kuulud tummade klubisse.'' Pööritas noormees oma silmi, ning tahtis siis edasi Greeni kallal võtta, kuid Lindsey ei jäänud endiselt vait. Üsna tuima ilmega pilgu kotkale tagasi viinud raputas ta oma pead. ''Seda peaksite te kõik ammu teadma, kes ma olen - mitte ei pea erinevalt teist kõigist siin.'' Ei kavatsenudki noormees neid veel rahule jätta. Pealegi, mis temaga seal ikka niiväga juhtuda oleks saanud. Kari mõttetuid dorke - mitte et nad kõik seda oleks reaalselt ka olnud. Jase jäi küsivalt kupees viibijaid puurima oma pilguga.
|
|
|
|
Post by Lindsey C. Carter on Jun 3, 2015 11:58:10 GMT 3
Lindsey pööritas silmi, kui too kutt nüüd lõpuks tema kohalolekut ka märkas, ja selle kohta kohe mitte just kõige viisakama kommentaari tegi. "Ma sinu asemel õpiksin küll oma keelt hammaste taga hoidma," teatas neidis äärmiselt rahulolevalt. Varasemalt oli Linds küll arvanud, et jätab selle idioodiga ärplemise teiste teha, aga nüüd ei suutnud temagi enam vait püsida, niigi oli ta enda kohta kuidagi liiga kaua suutnud end vaos hoida, arvestades seda, mis mõtted tüdruku peas juba mõnda aega ringi käisid. "Keri siis oma alamate juurde tagasi, siit sa neid ei leia," lisas ta hetke pärast veel. Ilmselgelt on kõigil slytherinlastel gryffindorlastega kana kitkuda, tema ei kuulunud küll kummagi maja alla, aga see ei tähendanud, et ta midagi ei öelda või, pealegi hoidis Lindsey samuti pigem viimaste poolele.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jun 3, 2015 15:52:25 GMT 3
Jason silmitses kotkast üsnagi huvitunud pilgul. ''Või muidu?'' Ei suutnud ta seda naerupahvakat lihtsalt endasse jätta, ning täitis kogu rongi hetkeks oma kõvahäälse naeruga - mis ilmselgelt tähelepanu tõmbas. ''Keegi on end päris tähtsaks teinud.'' Mainis ta justkui muuseas, kui silmad uuesti vahekäiku viis. Rong ei olnud veel väljunud, ning küllap tema maja inimesed ka end mingil hetkel kohale veavad. ''Teil on mõtetud juhid ja nii edasi. Meie ei pea võistlema mingite kohtade pärast.'' Pööritas mees oma silmi laisalt käega läbi juuste libistades. Õrnalt ka oma kukalt kratsinud jäi ta käsi pükste taskusse surudes ootama järgmist huvitavat väidet.
|
|
|
|
Post by Luna King on Jun 3, 2015 16:00:47 GMT 3
Päev oli Luna jaoks alanud küllaltki pööraselt. Ta oli Sigatüükasse tagasi minemist mingil määral terve suve oodanud, kuid just nüüd viimasel päeval sadas tema õlule niipalju tegemisi, et poolpakitud kohver jäi tagaplaanile. Lisaks ei suutnud ta sahmimise kõrvalt leida endale ka kedagi, kes ta kohale viiks.
Lõpuks ühe köögis hulkuva täiskasvanu poolvägisi autroolitaha surunud ning kohvri pahna täis loopinud sai tüdruk kodust tulema. Ta jõudis enne rongi väljumist viimaks parklast kõnniteele karata, et siis kolmerattaline kohver armutult järele lohisemas edasi kihutada. Royal sukeldus läbi seina ja hopsas läbi tiheda rahvamassi pärast pisukesi viivitusi ka Sigatüüka Ekspressile. Tüdruk hingeldas kogu tee nagu kuivale jäänud kala, tobe kergendust täis naeratus näol. Ei, ka sel aastal polnud ta kõigest hoolimata lõppkokkuvõttes rongist maha jääda suutnud! Tõenäoliselt ta oleks viimaks pidanud omale uue kella hankima.
Saanud hingamise lõpuks koridoris veidi teed blokeerides kontrollialla, ründas tüdruk algatuseks peaaegu ühte klassikaaslast kohvriga ning asus siis otsima kupeed. Tal ei olnud veel selget ettekujutust, millega ta end sel rongisõidul lõbustada tahaks. Ta oli kõik kodutööd suvevaheaja esimesel nädalal ära teinud, seega poleks ravenclawlased just kõige parem valik..
Omaette arutledes ja edasi sammudes hakkas talle aga ühel hetkel kõrvu vähe krõbedamad sõnad lähedalasuvast kupeest. Adrenaliin jooksust veel üleval sadas tüdruk just sinna kohta sisse ja teatas: "Tere lapsed!" enne kui üldse uurimagi hakkas ja avastas, et kõneall olevast kupees veidike palju seitsmendikke oli.
"Teie majesteet," andis ta siis majakaaslasele au, olles klassiõe lauset enne areenile kargamist tähele pannud.
|
|
|
|
Post by Lindsey C. Carter on Jun 3, 2015 16:10:38 GMT 3
"Lihtsalt tee seda, mis sulle öeldakse," nähvas Lindsey nüüd juba ärritunult. Ilmselgelt oli selle ennasttäis slytherinlasega vaidlemine küllaltki mõttetu ettevõtmine, aga neidise viga oli juba kord see, et ta ei suutnud keelt hammaste taga hoida, kui keegi end väga tähtsaks on teinud, vajab ju koha kätte näitamist. "Ma ei leia, et meie juhtidel mitte midagi viga oleks, tänan väga," raputas Linds oma pikki juukseid. Siiani olid nad ju hästi hakkama saanud, miks ei peaks edaspidi ka saama? Pealegi, vaevalt see ülbikust seitsmendik üleüldse nende juhtidest midagi teab. Tähtsaks oli muidugi end siin teinud too kutt, kuigi järgmisel hetkel kupeesse sisse jalutanud klassiõde, kes samuti Slytherinist, otsustas talle millegipärast au anda, saades Lindsilt vastu ühe vihase ilme, mis kindlasti tapaks, kui pilkudel see võime oleks.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jun 3, 2015 16:19:11 GMT 3
Jase kergitas oma kulmu veidike, ning viis silmad siis Royalile, kes sisse tormanud oli. ''Sellejaoks, et teha mida kästakse on loodud dorgid.'' Mainis ta millegipärast veel Royalit silmitsedes. ''Leidsid ka aega liituda.'' Muheles noormees laialt, ning naeratas siis sõbralikult. See naeratus asendus aga üsnagi kiirelt ülbe pilguga, mis Lindseyle kinnitatud oli. ''Vigastel ei saagi midagi väga rohkem viga olla, kui see, et nad ongi ise ühed suured vead ajaloos.'' Surus noormees oma näole üsnagi rahuloleva naeratuse, kui endamisi nentima pidi et see sõnasõda oli juba enam ammugi mitte huvitav. ''Green hammustas keele suurest vihast katki, et nii vait on?'' Viis ta siis pilgu dorgieidele. Siis haaras ta ühe kolmandiku kraest, ning suunas ta Royali kohvrite juurde. ''Vii need sinna, kus istuvad suured ülemused.'' Jagas ta pisikesele majakaaslasele juhendid kätte, ning nii sai Royal temaga seal trollida. Jase'i kohvrid olid juba leidnud koha kupees, kus ta iga aasta istunud oli. Ilmselgelt olid seal ka ülejäänute asjad.
|
|
|
|
Post by Luna King on Jun 3, 2015 16:38:20 GMT 3
Royal naeratas oma meeldivat ja kirgast naeratust, hoolimata majakaaslase parandusest ja sellest, et ta tegelikult noormehe vaateid tugevalt ei jaganud. Aga talle meeldis siiski olla mõnikord koheldud teistest paremini ja draama oli samuti teretulnud. "Juhtusin mööda jalutama tõesti," noogutas plika vaiksemal toonil, tõmmates patsikummi juustest, mis duššiall käimisest veel õigepisut niisked olid ning järjest kohevamateks muutusid.
Oma koha Jasoni kõrval kindlamalt sisse võttes tõmbas tüdruk ka oma nahktagi luku lahti, et õhutada igasugu litsi-kommentaare, kui kellegil neid veel varuks oli.
Luna silmitses vaevumärgatava kahetsusega pisikest kolmandikku, kelle kutt rajalt maha võttis ning lisas ta mõttes oma Random Act of Kindness listi. Uuesti kupeerahva poole pöördudes püüdis tüdruk kindlaks teha, kui paljude nimesid ta teab.
"Hei Lindsey," lausus ta siis neiule, kes teda ennem nii meeldivalt pilguga tappa oli püüdnud ja tegi talle silma. Go big or go home.
|
|
|
|
Post by Lindsey C. Carter on Jun 3, 2015 16:44:50 GMT 3
Lindsey raputas pead ja pööritas silmi. Sellele tüübile aru pähe panna oleks umbes sama nagu seinaga rääkida, seega loobus neidis vähemalt praegu midagi ütlemast, senikaua, kuni slytherinlane teda taaskord endast välja ei jää. Oma järgmise lausega sai ta sellega muidugi taaskord hakkama... "Ma ütleks, et sina oled kindlasti üks suur viga oma perekonna ajaloos, miks muidu sa end nii meeleheitlikult siin praegu kehtestada üritad," mainis Linds kutile rahulikult ja pööras seejärel pilgu oma klassiõele. "Hei sullegi, Luna," sõnas tüdruk midagi teeseldud naeratuse sarnast hetkeks näole manades. Võib-olla võiks ta temaga isegi hästi läbi saada, kui ta a) poleks Slytherinis ja b) ei teeks oma kuuluvust alati niivõrd tähtsaks.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jun 3, 2015 17:11:18 GMT 3
Jase muheles laialt, ning sundis end siis uuesti hoolimatuks ülbikuks kelle pilk antud hetkel kupees viibijaid tappa üritas. ''Nunuh, kes sulle küll putru pakkus?'' Hakkas noormehel lõpuks sellest viiendikust isu täis saama. Kaua võib oma lõugu lõksutada, pealegi mingi hvaking viiendik. ''Sa mine ja arene nurgataga, kuni veel see võimalik on. Mölised edasi ei lahku siit iseseisvalt.'' Pidas noormees igat oma sõna ka silmas. Kinnituseks libistas ta oma käe värvli vahelt võlukepi lähedale. Kõik pidid seda nägema, ning ilmselgelt ei julgenud keegi selles ka kahelda, et kui vajadus on siis seda ta kasutab. ''Chris õpeta oma kotkakarjale kombeid,'' Nöökis ta viimaks ka kuti kallal, kes enne nii sõnakas oli olnud.
|
|
|
|
Post by Lindsey C. Carter on Jun 3, 2015 17:18:51 GMT 3
Lindsey sai taaskord silmi pööritada, kui slytherinlane tal käskis kuhugi nurga taha arenema minna. Natuke naljakas, et temast tunduvalt suurem kutt ei oska midagi vastuseks öelda, aga kui nii siis nii, tüdruk oli varemgi teisi oma sõnadega paika pannud. "Tahad väga üheotsapiletit Azkabani või?" uuris Linds koolivennalt, kui too teda nüüd tagatipuks veel ähvardama hakkas. Neiul endal oli samuti võlukepp käeulatuses, kuigi ta oleks pigem eelistanud, et ei pea seda siin käiku laskma. Samas kui tüüp peaks tõesti midagi tegema hakkama, oleks Lindsey ilmselt võimeline kiiresti reageerima. Keegi ei tule talle küll siin kombeid õpetama.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jun 3, 2015 17:25:06 GMT 3
Jase hingas kergendatult sisse, ning võttis oma võlukepi hetkeks isegi sõrmedele jäädes seda vaid seal keerutama. ''Mul on see juba olemas äkki?'' Ei kavatsenudki ta varjata seda, et pigem istub seal kui kuulab mõne dorgi õpetusi, ning veel enam võtab neid kuulda. ''Oleks sa dork, oleks ma sinust ammu pudru teinud - kotkaeit.'' Surus noormees võlukepi vöövahele tagasi, ning irvitas siis laialt neidise suunas. Oma pead isegi kergelt kallutanud paljastas mees oma hambad, ning saatis kiire pilgu teistele kupees olijatele. ''Jätan teid siia Chrisi rahuldama - ehk saate hakkama.'' Väljus ta kupeest üsnagi selgelt oma samme rongi teise otsa seades. Ilmselgelt polnud väga vajalik juba rongis kellegile haiget teha. Terve aasta on aega need kõik ükshaaval ära hävitada. Leidnud üles viimaks õige kohe maandus noormees kiirelt istuma. ''Idioodi kari,'' avas ta oma kohvri, ning asus sealt midagi üsna kindlameelselt otsima. Tal oli plaan veel tagasi minna.
|
|
|
|
Post by Christian E. White on Jun 3, 2015 18:06:59 GMT 3
Chris oli terve selle aja, kui Lindsey ja Jason sõnu vahetasid, rahulikult istunud ning keeldunud sellistele lapsikutele solvangutele reageerida. Olles juba 6 aastat koos koolis Jasoniga käinud, oli ta sellega juba täielikult harjunud ja seda oodanud. Eirates nende kahe vaidlust, viis Chris pilgu enda kohvrile ning hakkas oma esemete nimekirjast ükshaaval läbi käima, et olla kindel kas kõik oli kaasas või mitte, kuid ta ei jõudnud poole pealegi enne kui uus Slytherinlane välja ilmus. Taaskord oma pilku tõstes, märkas ta endast nooremat tüdrukut, keda ta ära ei tundnud, kuid kes ilmselgelt Lindsey't ja Jasonit tundis. Otsustades, et asi ei ole seda väärt, hoidis ta ennast nende vaidlusest eemale, kuigi nüüd pööras noormees nende jutule natukene rohkem tähelepanu, Kuuldes, et Jason tema poole pöördub oma 'kotkakarja' kommentaariga ning oma kätt võlukepi poole viib, ei suutnud Chris enam vastu pidada ja hakkas kogu südamest naerma sellise käitumise peale. Chris ei vaevunud isegi talle vastama ning vaatas lihtsalt lõbustatud pilguga Jasonit ning kuidas ta oma võlukeppi näpitses ning kui poiss lõpuks otsustas lahkuda, saatis Chris ta kerge muige ning käelehvitusega välja. Tal oli aimdus, et Jason plaanib tagasi tulla, kuid ta oli juba tõepoolest sellist käitumis oodanud ning see ei üllatanud teda. "Kahju, aga idiootsus tõepoolest pole ravitav," ohkas noormees lõpuks ning vaatas siis oma kupee kaaslaste poole. "Lindsey, suurepäraselt tehtud. Kui sa suudad juba Slytherinlasi ärritada, siis sa oled oma hariduse suurepäraselt saavutanud. Ning vabandust, et ma teie kupeese trügisin Alicia, Samara. Ma lihtsalt ei talu seda tola kuigi palju. Kui te soovite, siis ma võin minna ja uue kupee otsida."
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 3, 2015 18:19:52 GMT 3
Samara oli kogu see vestlus vait olnud. Tüdruk teadis, et oleks pidanud püsti tõusma, midagi Jase'le ütlema, kuid ta ei saanud. Ta oli enda istmesse justkui kinni naelutatud ning tema rohelised silmad olid naelutatud ussikuningale, kes hoolega sõnu loopis ning ilmselgelt iga kupees istuva isiku enesetunde halvaks muutis. Ka Samara enda. Temas pulbitses raev ning tema pilk muutus tumedamaks, kui Jase gryffindorlasi dorkideks kutsus.
Vaikselt sisises Samara endamisi ning hakkas aeglaselt püsti tõusma, kui äkki Chris kupeesse sisenes. Samara ilme leebus koheselt ning ta saatis noormehele tänuliku naeratuse. Too oli õigel ajal täiesti õiges kohas.
Kuid juba peagi ilmus kupeesse veel üks slytherinlane ning Sam oleks tahtnud sealtsamast põgeneda. Kuid ta ei teinud seda. Tütarlaps polnud end kunagi argpüksiks pidanud ning vastupidiselt Aliciale eelistas neidis enda vastased sõnadega relvituks teha.
Kuid ka selleks ei olnud vajadust. Õnneks. Slytherilased lahkusid ning Samara, kes oli jõudnud vahepeal püsti tõusta ning enda võlukeppi selja taha peita, hingas pahinal välja, saades alles nüüd aru, et oli terve see aeg enda hinge kinni hoidnud. "Jessas," pomises Samara vaikselt, vajudes taaskord istmele istuma. Võttes Luciferi sülle, naeratas ta julgustavalt enda kupeekaaslastele, olles nende üle uhke. Nad olid võitnud ning ussikarja enda juurest ära ajanud. 1-0.
|
|
|
|
Post by Lindsey C. Carter on Jun 3, 2015 18:32:54 GMT 3
"Praegu on mul küll ainult hea meel, et ma sinu majakaaslane pole," sõnas Lindsey selle teema lõpetuseks, enne kui taaskord istmele tagasi vajus, kust ta vahepeal märkamatult püsti oli tõusnud. Tema poolest võis selle jutuajamise praegu parem lõpetatuks lugeda, endiselt ei viinud slytherinlasega vaidlemine absoluutselt mitte kuhugi. Ilmselt muidugi ei istuks ta selles kupees praegu, kui oleks Ravenclawi asemel Slytherini sõõlatud, aga see selleks, ilmselgelt on ta 'kotkaeit' ja selleks ka jääb. Hetk hiljem tegi seitsmendik nende kupeest ka minekut, mille peale Linds kassikese endale sülle tagasi tõstis, et tema silitamist jätkata, see tegevus mõjus tema jaoks alati rahustavana, ja nüüd tahtis neidis mõnda aega vaikselt istuda. "Seda tüüpi polnud just kuigi keeruline ärritada," muigas viiendik Christiani kommentaari peale ja raputas oma juukseid. Kutt oli end juba enne siia sisenemist korralikult üles keeranud, Lindsey kõigest kiirendas asjade käiku. Peaasi, et slytherinlane nüüd tagasi ei kavatse tulla, aga millegipärast arvas Linds, et näeb seda idiooti rongisõidu ajal veel. Mis puutus aga Gryffindori õpilaste kupeesse trügimisse, ei paistnud neiule, et ta siin kedagi otseselt häirib, aga kui Christian peaks endale muud istekohta leidma otsima, liiguks Linds ilmselt temaga kaasa.
|
|
