|
|
Post by Alicia Green on Jun 2, 2015 19:32:39 GMT 3
Alicia ema oli tulnud teda ning tema kahte venda ära saatma. Ema ei viibinud palju kodus ning seega oli hea, et kõik tema lapsed koolis käisid ning seal nende järele valvati. Suve oli ema siiski üritanud veeta oma lastega. Alicial oli olnud väga hea suvi, kuid nüüd oli ta vägagi rõõmus, et kooli tagasi saab. Tüdruk aitas väikevennal, kes oli alles kaksteist, tema kohvrid rongi tõsta, vend, kes oli 4. klassis oli juba rongi kadunud, et oma sõbrad ylesse leida. Peagi oli ka väikevend kadunud ning Ali jättis emaga hüvasti. Seejärel läks ka tema rongi ning leidis vaba kupee, kus ta kohe ka istet võttis, paigutades enne enda kohvrid korralikult tooli alla.
|
|
|
|
Post by Lindsey C. Carter on Jun 2, 2015 19:45:47 GMT 3
Erinevalt kõigist neist, keda terve perekond ära oli tulnud saatma, eskortis Lindseyt Sigatüüka Ekspressile kõigest tüdruku ema, kellega ka üsna kiiresti hüvasti jäeti. Peamiselt seetõttu, et rongi väljumiseni olid jäänud ehk veel mõned loetud minutid, ja naine pidi ka tööle tagasi kiirustama. Oma kohvri selleks ettenähtud kohta kindlalt ära paigutanud, vabastas Linds oma kassi Thalia tema puurist ning liikus loomakest süles hoides endale mõnd istumiskohta leidma, mis ei pidanud tingimata olema kuskil tühjas kupees. Pigem meeldiks tüdrukule siiski seltskond, aga mitmest väga lärmakast kupeest jalutas Linds siiski mööda, kuniks otsustas ühe blondi peaga 7. klassi Gryffindori neiu üksiolemist segada. "Tere hommikust," alustas neidis viisakalt, tegu oli siiski veel küllaltki varase ajaga, seega võis sel moel vestlust alustada küll. Hetk hiljem oli Lindsey juba istmele maandunud, lastes ühtlasi kassil end ta süles kerra tõmmata.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 2, 2015 20:23:26 GMT 3
Samara oli juba Londoni kesklinnas enda onuga ning tolle kasupojaga hüvasti jätnud. Vanem meesterahvas, kes oli ilmselt pudelisse uppunud, vaatas enda tütrekest pisarsilmi, tundes ilmselgelt piinlikust selle üle, et ta jälle lakku täis on. "Hoia tal silm peal, eks," sosistas Samara poisile, kes oli umbes tema vanune ning kes kortsus kulmuga enda tuikuvad onu jälgis. Saanud kiire noogutuse osaliseks, hingas neidis sügavalt sisse, kallistas põgusalt enda perekonda ning tellis takso, millega ta rongijaama sõitis. Sealt enda kassipuuri, kohvri ning akustilise kitarri välja võtnud ning taksojuhile paar raha visanud, suundus neidis rongijaama, kus ta peagi enda platormi üles leidis. 9 ja kolmveerand kutsus teda juba kaugelt ning ärevalt manas neidis huulile laia naeratuse. "Here we go," sosistas Sam ning vaadanud korraks enda ümber harjumusest ringi, lükkas neidis enda pagasid läbi seina, tulles teiselt poolt kohe Sigatüüka Ekspressi kõrval välja.
Tundus, et Samara ei harju selle tundega iial. Ta nägi sagivaid õpilasi, kes, Sigatüüka rüü seljas, enda perekonnaga hüvasti jätsid. Osad lehvitasid juba rongi aknast enda vanematele, teised nutsid enda ema kaisus, kuid oli ka neid, kes külma tõrkega rongi sisenesid ning teistest üldse välja ei teinud. Slytherinlased.
Silmi pööritades sisenes neidis rongi ning hakkas inimeste vahelt trügides vaba kupeed otsima. Inimesed. Inimesed. "Uks kinni, dork!" karjus üks slytherinlane ning kiirelt lükkas gryffindorlane kupee ukse kinni, mille ta ekslikult enne avanud oli. "Okeiii," pomises tumedajuukseline neiu endamisi.
Viimaks läks siiski õnneks. "No tsau, läks ka aega, enne, kui ma su üles leidsin," lausus Samara enda asju kupeesse sisse vedades. Ta heitis enda majakaaslasele ja heale sõbrannale põgusa pilgu ning vaatas seejärel teise võõra neiu poole. "Oi, tere. Ma olen Samara, Gryffindori koolivanem," tutvustas Sam end julgustavalt, manades näole laia uhke naeratuse.
Võtnud Alicia kõrval istet, avas neidis kassipuuri, et sfinksi tõugu kass nimega Lucifer sealt välja lasta.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Jun 2, 2015 20:32:50 GMT 3
Alicia vahtis aknast v2lja, kui keegi kupeesse sisenes. Loomulikult eeldas ta, et keegi liitub temaga. Mitte kunagi ei olnud ta kupees yksi reisinud. "Tere," lausus ta viisakalt tydrukule, keda ta ei teadnud. Ali saatis neidisele naeratuse ja juba paar hetke hiljem, tuli kupeesse ka tema parim s6branna Samara. "Oh, hei," lausus tydruk ja t6usist korraks, et enda s6brannat kallistada. Al v6ttis uuesti istet ning vaatas m6lemale tydrukule kordamooda otsa. "Ja kuidas teie suvi moodus?," Muidugi Ali teadis peaaegu k6igest, mida Sam oli teinud, sest nad olid pidevalt kirjavahetuses ning korra oli Alicia ka Samaraga pubis kokku saanud. Sagimine rongis l2ks j2rjest hullemaks ning h22led v2ljemaks, sest rong oli kohe kohe jaamast lahkumas.
|
|
|
|
Post by Lindsey C. Carter on Jun 2, 2015 20:38:01 GMT 3
Lindsey jaoks ei olnud selles olukorras midagi veidrat, et ta ei teadnud, kes tema vastas istuv neiu on, kui välja arvata ehk see, et oli teda paar korda koolis näinud - neiul oli nägude peale küllaltki hea mälu, aga nime ei olnud tal hetkel veel au teada. "Lindsey," tutvustas ta end seejärel eesnimega, silitades samal ajal enda süles juba magavat kassi, kes end küll kunagi millestki häirida ei lasknud. Kaua ta aga blondiiniga üksi kupees istuda ei saanudki, hetk hiljem sisenes veel üks neiu, taaskord Lindsile võõras, aga taaskord, selles polnud tema jaoks mitte midagi häirivat. "Tervist. Lindsey, lihtsalt Ravenclawist," muigas ta end tutvustades ja pöördus seejärel uurima teist kassi, kes nüüd samuti oma puurist välja pääses. Ilmselgelt oli tegu kassiinimesega, seega sai tumeda peaga neiu temalt ühe naeratuse. "Nii ja naa," kehitas tüdruk seejärel õlgu, kui jutt läks selle peale, kuidas kellegi suvi möödunud oli. Muidugi oleks ta võinud ka pikema vastuse anda, kui tegu oleks olnud mõnega tema sõbrannadest, aga siiski see nii polnud, seega jäi Lindsey üsna napisõnaliseks.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 2, 2015 20:46:21 GMT 3
Samara tundis end Alicia kõrval mugavalt. Too oli olnud Sam'i jaoks olemas esimesest klassist saati, aitades neiul õppida ning hiljem ka näha, millised on kooli kõige kenamad kutid. Olgugi, et see ei olnud Samarat kunagi väga huvitanud. Tütarlaps oli Sigatüükas õppimiseks, mitte endale eluarmastuse leidmiseks. Seda ta arvas vähemalt praegu.
"Meeldiv tutvuda, Lindsey," lausus neidis leebe naeratusega tüdrukule, kes samuti kassimutt tundus olevat. Oli hea meel näha, et ka teisi loomi peale öökullide ning kärnkonnade Sigatüükas pesitseb. Muidugi oli Samaral ka öökull - kuidas ta muidu enda lähedastega ühendust hoiab. Millegi pärast ei usaldanud koolivanem kooli öökulle.
Kuuldes Alicia küsimust, vastas ta kerge turtsatusega: "Nagu sa juba ei teaks. Midagi uut juhtunud ei ole." Ta pilgutas sõbrannale kelmikalt silma, hakkamata detailidesse laskuma. Samara ei usaldanud Lindsey't, sest too oli võõras, ning seetõttu ei kavatsenudki Samara kommenteerida seda, kuidas ta end suvel Londoni kõrvaltänaval koos kohalikega pilve tõmmanud oli.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jun 2, 2015 20:50:57 GMT 3
Jasoni saatsid rongile aga terve Coleman'ide esindus isiklikult. Pojaga hüvasti jätnud, ning talle suured ergutussõnad kaasa andnud oli noormees viimaks rongi astunud. Koheselt koperdas talle otsa üks teise klassi dork, kes noormehele midagi seletades vabandada üritas. Otseloomulikult oli Jase saatnud talle paar vihasemat ilmet, ning otsustavalt ka võlukepi sõrmedele võtnud. Pisike ehmatas sellest aga niiväga, et tormas koheselt sisse kupeesse, kus istusid kaks dorki, ning üks kotkapreili. ''Kaetan su ära igavene debiilik,'' astus noormees poisile järgi, ning tõstis siis lõbustatult oma kulmi. ''Well, well. Soul ja Green isiklikult.'' Ilmus noormehe näole lai irvitus, ning ta toetas end vastu uksepiita, kui võlukepi tagasi vöövahele surus silmi poisile viies. ''Küll sina said alles toreda teoga hakkama.'' Venis mehe näol olev lai irve veelgi suuremaks, kui ta käega läbi oma juuste libistas, ning oma keepi kohendades silmi Morganilt Greenile viis. Kupees oli veel üks neiu, kuid teda ta isegi ei osanud liigitada. Ilmselgelt samasugune kõnts, nagu teised kaks. ''Ma olen see aasta paremas vormis, kui kunagi varem.'' Kissitas ta oma silmi irvituse saatel Greenile otsa vaadates. ''Ja rahu te ei leia,'' paljastas seitsmendik oma valged hambad, ning vedas keelega üle huulte.
|
|
|
|
Post by Lindsey C. Carter on Jun 2, 2015 21:00:44 GMT 3
"Sama siinpool," sõnas Lindsey viisakalt, saades isegi aru, et häirib praegu oma kohalolekuga päris korralikult kahe sõbranna omavahelist vestlust. Ilmselgelt ei hakkaks temagi kellegi võõra juuresolekul isiklikumaid teemasid arutama, aga Linds oli ka piisavalt ebaviisakas ja piisavalt laisk, et endale mitte teist kupeed otsima minna. Milleks, kui need kaks saavad niikuinii koolis terve aasta jooksul ninapidi koos olla. Siiski lülitas tüdruk end hetkel nende vestlusest välja, keskendudes Thalia silitamisele umbes senikauaks, kui umbes sekundise vahega kaks kutti sisse tormasid, üks veidi vanem, teine aga noorem. Endast vanema slytherinlase sõnade peale kulmu kergitanud, turtsatas Lindsey valjult, kuid ei hakanud end sellesse segama, tundus, et pigem oli tüübil tema kupeekaaslastega mingi kana kitkuda, ja enne kooliaasta algust pole talle küll jamasid tarvis.
|
|
|
|
Post by Christian E. White on Jun 2, 2015 21:37:18 GMT 3
Chris saabus platvormile ilma mingisuguse saatjata, kuna ta emale oli täna hommikul hädakorraline kutse tulnud ning ta pidi tööle kiirustama. Noormees ohkas korra kui ta platvormil ringi vaatas ning nägi kuidas sajad inimesed käs jätavad üksteisega hüvasti või liiguvad oma kohvrite ja esemetega rongile. ,,Tüüpiline 1. september," käis Chrisi mõtteist läbi, kui ta rongi poole liikuma hakkas, aegajalt tuttavaid inimesi teretades. Astudes rongi peale, hakkas Chris omale kupeed otsima kuni sattus nüüdseks juba tuttava kuju peale.
"Coleman? Miks ta selle kupee juures seisab?" mõtles noormees kui ta Jasoni poole liikus. Tal oli plaanis küll lihtsalt poisist mööduda, kuid siis märkas ta paari tuttavat kuju kupees, mida Jason blokeeris. "Alicia ja Samara? Ja ma usun et ta nimi oli Lindsey?" Olles märganud neid tuttavaid kujusi, Chris mõistis miks Jason sellise irvega ukse ees seisis ning ta ohkas oma mõtteis. "Taaskord tüüpiline 1. september..." Olles oma otsuse teinud, chris koputas Jasonit õlale ning ütles jahedalt: "Liigu Coleman, sa oled jalus."
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Jun 2, 2015 21:40:23 GMT 3
Alicia oli just Samarale vastamas, kui kuulis koridorist mingit sagimist ja järgmisel hetkel nende kupee uks lahti läks ning sisse koperdas noorema klassi poiss ning tema järel kõige jubedam olend keda Ali kunagi kohanud oli. Koheselt kargas ta toolilt püsti ning astus poisi ja Jasoni vahele. "Jason," lausus Alicia ja kergitas tõredalt kulmi. "Kao minema palun." Alicia puudutas käega võlukeppi, mis tema teksade tagataskus oli.
Kui teine tema sõber saabus, saatis Al talle tervitava pilgu.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jun 2, 2015 21:45:22 GMT 3
Enne, kui keegi üldse midagi öelda jõudis tundis seitsmendik koputust oma õlal, ning siis ka häält. Silmi pööritanud keeras kutt end korraks Chrisi suunas, ning turtsatas laialt. ''Tulid oma haaremit kaitsma White?'' Lükkas ta kiirelt käega üle oma õla, ning viis siis ka silmad hetkeks õlale. ''Vähemalt ma tean, mis siin rongis haiseb nüüd.'' Astus noormees Chrisist mööda teda kergelt ka nügides, kui oma irvitava pilgu Aliciale kinnitas. Samarale eelistas ta hetkel mitte rohkem tähelepanu keerata, küllap ta temaga ka koolis jõuab maid jagada. ''Liigu siis,'' ristas kutt oma käed rinnal, ning viis altkulmu pilgu Christianile tagasi. Ise tahtis sisse saada, ning nüüd seisab nagu soolasammas paigal. ''Lollikari, õpetage oma tattidele kombeid.'' Silmitses ta majavanemat, ning raputas siis pead, kui ääretult tüdinud ilmel silmad korraks koridoris ringi liikuma viis. Kus ülejäänud ussid olid kadunud?
|
|
|
|
Post by Christian E. White on Jun 2, 2015 22:01:52 GMT 3
Vaadates kuidas Jason oma täies ülbuses ukse eest tuli, teda samal ajal nügides, tuli Chrisile muie näole. Ta astus sammu Jasonile ligemale ning lausus uudishimulikul toonil: "Ma olen kindel, et seda on sulle mainitud aga sa oled suurepärane näide stereotüüpidest Coleman. Ülbe, ennasttäis, lapsik ja idiootne. Tavaline Slytherinlane eks ole?" Patsutades Jasonit õlale, naeratas Chris talle sõbralikult ning sisenes siis kupeesse, noogutades korra seesolevatele tüdrukutele tervituseks. Ta pani oma kohvrid tooli alla ära ning võttis siis Lindsey kõrval istet, pöörates pilgu taaskord Jasoni poole. "Ma tõenäoliselt kahetsen seda, aga..." mõtles Chris ning kergitades kulmu, küsis noormees nüüd mõtlikult: "Kas sa ei peaks omale kupeed otsima minema Coleman? Rongi lahkumiseni ei ole palju aega jäänud ning me ei taha ju rohkem stereotüüpe Slytherinile lisada."
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jun 2, 2015 22:13:43 GMT 3
Jase seisis täiesti kindlameelselt paigal edasi, kui White talle lähemale astus. Mida tal karta oli? Ilmselgelt mittemidagi. Selle vennaga oli ta juba esimesest klassist peale kakelnud, ning miks mitte seda kooliaastat veel ühe sellisega alustada. Siiani polnud ta väga kannatada saanud. ''Eriti originaalne,'' saatis noormees silmadega kotkapoisi istuma, ning tahtis siis juba Aliciale vastama hakata, kui peatuma pidi enne veel, kui oma suu üldse lahti teinud oli. Kulmi kergitanud toetas nooruk end uuesti vastu uksepiita, ning ristas käed üsnagi tuimalt irvitades rinnal. ''Vastupidiselt teile ei pea mina seda otsima - mul on see koguaeg olemas olnud.'' Märkis ta kergelt oma kulmu kortsutades. ''Vastupidiselt dorgikarjale on Slytherinlased vähemalt auga selle positsiooni ära teeninud. Meie ei pea näitama teisugustele sopaverelistele, millised on meie küljed - te teate neid niigi. Nagu sa seda ise eelnevalt kinnitasid.'' Irvitas noormees kutile kiirelt ja tõstis siis oma suunurka kõrgemale.
|
|
|
|
Post by Alicia Green on Jun 3, 2015 1:31:12 GMT 3
Alicia pööritas silmi, kui Jason minema ei läinud, vaid kindlalt koha uksepiidal sisse võttis. See tüüp ärritas Ali niiväga, et ta oleks tahtnud karjuda, kuid seda lõbu ei kavatsenud ta ussile pakkuda. Oli täiesti mõttetu Colemaniga vaielda, ta ei andnud kunagi alla, vaid jätkas oma idiootsustega. Kui Alicia märkas, et Jason ringi vahib, lausus ta: "tunned igatsust enda kallikeste järele või oled sa lihtsalt liiga arg, et siin üksi edasi targutada?!" Kõik teadsid, et slythid on argpüksid. Tüdruk võttis taas istet, loodetavasti ei lähe kähmluseks, mida ta uskus, et ei juhtu. See oleks liig mis liig.
Alicia viis korraks pilgu Christianile. Tüdrukul oli hea meel, et noormees seal oli. Olgugi, et Coleman ei saanud suurt midagi teha, võis ta siiski ettearvamatu olla ja kedagi kaetama hakata, Alicia tundis ennast turvalisemalt, kui kupees oli ka poiss, kes ilmselt neid kaitsta suudaks. Kuigi Al teadis, et võlukepivõitluses tema ja Jasoni vahel, jääks Alicia ilmselt võitjaks. Coleman oskas vaid rääkida, muidu oli ta ysna juhmakas.
Mõne hetke pärast viis Alicia oma silmad aga tagasi slythile, kes ikka veel ukseavas seisis. "Ma kordan veel korra, palun lahku." Polnud mingit mõtet temasugusega viisakas olla, kuid Alicia oli seda siiski, hetkel veel.
|
|
|
|
Post by Jason Coleman on Jun 3, 2015 10:55:52 GMT 3
Seitsmendik silmitses mõne hetke peale Greeni sõnu veel koridori. Hingas siis sügavalt sisse, ning viis käe läbi juuste ja alles siis pööras oma tähelepanu uuesti neiule. ''Sina oled see kõige suurem argpüks siin ju.'' Jäi ta naise silmi enda omadega ründavalt vaatlema. Mehe suunurk kaardus ülespoole, ning varsti ilutses ta näol see õel irve taaskord. ''Pealegi ei ole ma sulle mittemidagi seletama.'' Jätkas ta altkulmu pilku Greenile kinnitades. ''Sa võiksid ükskord omale selgeks teha, et minuga suheldes oleks sul targem lihtsalt oma suu kinni panna ja minema minna - sinust ei ole mittemillekski asja.'' Tõstis ta kergelt oma kulmusid, ning ootas järgmist rünnakut nüüdseks juba Chrisilt. Kas ta kavatseb tõepoolest lasta Jasonil Aliciaga siin vaielda? ''Palutakse põlvili dork.'' Kallutas seitsmendik veidike oma pead, ning ei lasknud oma tuju väikestel rikkuda, kes ta seljataga ringi jooksid ja midagi seletasid.
|
|
