Gryffindor&Slytherin

[Samara Soul]

Kolm päeva oli möödunud ballist ning kaks päeva sellest oli Samara lihtsalt vegeteerinud. Ta ei olnud ilmunud tundidesse, sest tundis end halvasti. Või noh, tegelikult ta lihtsalt ei tahtnud. Kuidas oleks ta pidanud otsa vaatama Aliciale? Tal õnnestus neidist kaks päeva nii puhketoas kui ka mujal koolimajas täielikult eirata. Samuti ei oleks neidis suutnud otsa vaadata Christianile ega teistele asjaosalistele, kes ballil olnud olid. Benjamin, ravitseja, oli Samarale kaheks päevaks tundidest vabastuse kirjutanud, sest too oli näinud pealt kogu seda kammaijaad, mis oli haiglatiivas juhtunud.

Kuid nüüd olid need ajad läbi ning neidis oli isegi tundidesse ilmunud. Kui oli kätte jõudnud reede, oli õpilastel aeg Siganurme külastada. Samara juhatas enda maja õpilasi läbi Siganurme, näidates neile põnevamaid kohti. Hiljem, kui gryffindorlased olid tagasi lossi saadetud, naases Sam aga Siganurme, sest tal oli veel üks asjatoimetus vaja teda. Kohe pärast balli ei jaksanud Samara Arseniga kohtuda, kuid nüüd oli ta selleks valmis. Noormehel oli talle midagi vist rääkida olnud? Igatahes, Sam oli kutile kirja saatnud, kus palus kell seitse endaga Seapeas kohtuda. See kõrts oli sellisteks kohtumisteks ideaalne, sest mitte keegi ei tulnud sina neid segama.

Jõudnudki Seapeasse, suundus Samara esimese asjana letini, kus ta endale Tuliviski tellis. Klaasist ta keeldus, sest need olid endiselt ääretult räpakad ning tütarlaps ei soovinud endale mingit paelussi saada.
Seapea oli muidugi inimtühi, seega ei tekkinud kohta valides probleemi. Tema arust oli kõige normaalsem koht kaminaäärne kahe diivaniga kohake ning just sinna tütarlaps suunduski. Mantel seljast võetud, vajus tütarlaps istuma ning koukis pudelilt korgi maha. "Cheers," lausus ta iseendale ning libistas pudelisuu huultele.


OT. Arsen Karekin

[Arsen Karekin]

Ega poiss kaua aega hiljem ei tulnud, vaid tuli kõigest paar minutit hiljem sisse. Ta kõndis samuti leti juurde ja võttis endalegi tuliviskit. Ta oleks midagi kangemadki tahtnud, kuid loobus kõigest sellest praegu. Ta ei tahtnud praegu millegi lolliga hakkama saada. Nähes eemal Samarat, vajus ta tema kõrval olevale diivanile ja vaatas lihtslat tuld, midagi ütlematta, nagu tüdrukut polekski seal. Loomulikult ta teadis, et too seal on, ta lihtsalt ei viitsinud midagi talle öelda. Võis jääda mulje, nagu ta oleks tüdruku peale pahane, kuid ta polnud sedagi.

Siiski pärast lühikest pausi, küsis ta midagi "Kas sa vahest vihkad oma elu?" ta vihkas, tõsiselt vihkas. Tema saatus, kõik see pask mille pärast ta peab end vaevama ja millega ta ei tahaks miskit tegemist teha. Isegi ta sõbrad olid mingil määral hullud. Ta armastas seda kõike, kuid vihkas täpselt sama palju. Ta vihkas ennast teiste asjadesse sekkuda, kuid ometigi ta pidi seda viimasel ajal eriti palju tegema. Life sux a bit.

[Samara Soul]

Samara kuulis, kuidas krigisev uks avanes ning jahe tuuleiil sellest sisse imbus ning samamoodi uks ka sulgus. Ta kuulis Arseni häält, kui too endale tuliviski tellis ning seejärel tulid sammud neiuni. Tütarlaps kuulatas neid ning paratamatult hakkas tema süda ärevalt lööma. Miks oli Arsen tahtnud temaga õigupoolest kokku saada?

Neidis libistas pudeli enda huultele, pilk tantsiskleval tulel ning laskis hetkeks vaikusel nende vahel olla. Ainult puude praksumine rikkus seda. Kuid viimaks kuulis ta noormehe küsimust, mis pani Samarat enda rohelised silmad noormehele viima. Seriously? Tütarlaps kaotas nelja-aastaselt enda vanemad, tema onu, kelle juures tütarlaps elas, on joodik ning tolle kasupoeg ahistas neidist juba väiksest saati. Samuti ei olnud koolis elu kerge, eriti slytherinlastega. See ei olnud ju Samara süü, et teda Gryffindori sõõlati. Kuid kuidas olekski Arsen tema elulugu teadma pidanud? "Pidevalt," lausus ta vaid napilt, viies enda pilgu tagasi kaminatulele. Ta oleks soovinud küsida, kuidas Jasonil läheb, kuid miski hoidis teda tagasi. Oli parem jätta endast ükskõikse inimese mulje, sest rohkem kellegi pärast ta haiget saada ei kavatsenud. Eriti Jasoni enda. "Sa vist tahtsid minuga rääkida?" küsis Samara seejärel konkreetselt, vaadates taas noormehe poole.

[Arsen Karekin]

"Ei," vastas ta tüdrukule rahulikult. "Oh, tegelt oli küll," meenus siis äkki. "Kuidas enesetunne on? Ega igapäev ei peksa kaks inimest sinu pärast üksteise ajud sodiks," lausus ta kerge muige saatel ja poolenisti huumoriga, võttes seejärel tuliviskist lonksu. "Noh, ma kasutasin sind natuke ära. Hea võimalus saada sellest idiootsest koolikeskkonnast mõneks hetkeks minema. Noh, kuna me oleme mõlemad koolivanemad ja ma isegi ei tea sind eriti, on hea võimalus natuke üksteist tundma õppida," teda tõesti huvitas, mis oli tüdrukus sellist, et poisid kõik tema pärast hulluks läksid ja hakkasid oma ajusid peksma. Ta ei teadnud miks, kuid Jason tavaliselt selliste asjade peale küll närvi ei lähe.

[Samara Soul]

Samara ei saanud aru, millest Arsen rääkis. Ta ei olnud kunagi mõelnud sellele, miks oli Jason Christiani peale niivõrd närvi läinud. Too ju korrutas ainult seda, et dorgid ja Christian ajavad teda närvi. "Mu enesetunne on sitt ja ma tahan Sigatüükast lahkuda," lausus Samara vaikselt, viies enda pilgu tagasi kaminatulele. Ta teadis, et ilmselt ta siiski viimasel aastal Sigatüükast ei lahku, kuid ta ei viitsinud taluda seda pidevat draamat, mis toimus siis, kui Jason on ümbruses. Ta ei tunnistanud endiselt seda, mida ilmselt paljud kõrvalt nägid - et Samaral on slytherinlase vastu keelatud tunded. "Ja kohe kindlasti ei peksnud kaks inimest m i n u pärast endal ajusid sodiks. Esiteks ei meeldi ma Christianile. Ta on mu sõber ja ma kasutasin teda ära selleks, et Jasonile tagasi teha," lausus tütarlaps ning ta ei teadnud isegi, miks ta just Slytherini koolivanemale sellest rääkis. Too oli ju slytherinlane ning Jasoni BFF. Kuid ometi tundis ta, et peab selle kõik enda hingelt välja rääkima ning antud hetkel ta Aliciat selleks usaldada ei saanud. Too oli Christiani suhtes liialt kaitsev ning antud hetkel vajas Sam kedagi erapooletut.

"Ja ma ei tea, miks Jason nii endast välja läks. Ta ütles, et omab mind. Noh, otseselt ta ei öelnud, aga kaugselt küll. Ütles, et omab kõiki siin. Aga mind mitte. Elagu oma elu ja las ma elan enda. Ma ei kavatse tema pärast forever vallaline olla, sest härrale ei sobi, kui keegi kellegagi sebib. Mitte, et ma seda Christianiga teeks, aga you got the point," lausus ta tusatsedes. Ta libistas pudeli taas enda huultele ning viis enda pilgu viimaks tagasi koolivanemale, turtsatades kergelt. Jah, nüüd hakkasid nad paratamatult rohkem suhtlema, sest nad mõlemad olid koolivanemad. "Sellisel juhul peaksid sa ka Christianiga rahulikult rääkima, ta on ka koolivanem ja me hakkame ka teda rohkem nägema," lausus ta keelt naksatades ning pilgu taas tulele viies. Justkui oli see ainus, mis tema meeli rahustas.

[Arsen Karekin]

Arsen kuulas rahuliku närviga Samara ära, samal ajal hoides pilku tulel ja vahepeal viskas selle tüdrukule. "Oh seda Jasonit. Ma ei tea mida temaga teha," ütles ta vaikselt selle peale. See mis tüdruk rääkis, oli täpselt vastupidine Jasoni jutule. Vahva. Ta ohkas kergelt ja lausus siis rahulikult tüdrukule "Sa pead enesekindlam olema ja mitte laskma Jasonil end mõjutada. Mida rohkem sa ise keskendud temale ja lased tal kontrollida, seda rohkem sa paned ennast ahelasse," vaata kes räägib - ta ise on veel rohkem ahelates. Kõik tüdrukud, kes talle on vähegi meeldinud, on kõik põhimõtteliselt Jasoni kontrolli all. Tal vedas, et ta tulevik on nii needetud, et ta ei saanud kellegiga niikuinii suhteid luua. Paratamatult peab ta lõpuks abielluma ja veetma ülejäänud elu sellega, kes vanemad talle perekonna uhkuse pärast määravad. Ta kadestas Samarat selle koha pealt.

"Muuseas, see et ta on sinule hea sõber, ei tähenda, et vastupidi on sama. Tal võib olla sinu vastu tunded, kuid ta lihtsalt ei väljenda end selles osas, nii et see jasonile tagasi tegemine võis ka Christiani tundeid haarata. Mehed on complicated vahest," lausus ta muuseas, võttes seejärel suure sõõmu oma joogist. Ta ütles seda lihtsalt selle pärast, et ta ei mõtleks, et ta on maailma naba ja kõik mis tema tunneb on a ja o.

"Ma tean, et ma pean Christianiga veel suhtlema küll ja küll, kuid vaevalt, et ma nüüd vabatahtlikult saan, juba lihtsalt Jasoni pärast. Ta tapaks mu, literaalselt," lausus ta siis kergelt võltsilt naeratades. Samas, ega tal midagi rääkida ka pole, tema arvates Ravenclawlane oli rotten to the core. Seda oli ta näinud viimasest tülist. Seljatagant trepist alla lükata - how rotten is that?

Igal juhul viis ta pilgu tüdrukule, naeratas ja lausus "Kõik saab okei olema. Sa oled koolivanem. Tõsta natuke enda enesehinnangut ja ära lase kellelgi pähe istuda. Välja arvatud mina loomulikult: ma olen siiski slythide kunn, mwuahahahahahaa!" ütles ta viimase lause naljatades ja tehes kerget võlts naeru. Õpeta nagu oma last.

[Samara Soul]

Samara raputas ainult pead. Arsen ei tundnud tüdrukut, ta ei teadnud, milline ta on. Kuid Samara teadis hästi, miks ta Jasoniga läbi ei saa - sest nad olid sarnased. Mõlemad olid puhast verd võlurid, kangekaelsed, jäärapäised ning endast natuke liiga heal arvamusel. Samara ja Jasoni erinevus oli see, et Jason soovis kõigile halba, Samara soovis aga kõigist eemale hoiduda. Tal olid head sõbrad, majakaaslased ning perekond. Sellest piisas ning muuks vaja ei olnud.

Kuid Arsen ilmselt ei teadnud, mis oli suvel Samara ja Jasoni vahel toimunud. Mugupidu, millest ilmselt keegi teada ei tohtinud. Purjus Jason ja Samara, süütusekaotamised ja värgid... See-selleks, peale seda olid nad veel mitmeid kordi kokku saanud. Kainena, kusjuures. Oli olnud perfect summer, täis rõõmu ja miks mitte ka armastust. Samara poleks elusees andnud end noormehele, keda ta ei usalda või kelle vastu tal tundeid polnud. Kuid Jason oli olnud hoopis teistsugune. Hooliv. Ja hell. Kuid Sigatüüka seinte vahel ei saanud muidugi midagi juhtuda ja sellest sai Sam aru. Ega ta lootnudki. Kuid noormees ei pidanud siis nagu munn kõigiga käituma. Tolle suhtumine häiris Samarat kõige enam. Kiusaku siis kõiki gryffindorlasi, mitte ainult neid, kellega suvel koos ringi ei müratud ja siis öelda sellele ühele, et oops, sa ei ole mu kiusamise vääriline.

Neiidis jõi veel mõned sõõmud enda pudelist. "Ma ei viitsi sellest enam rääkida. Ma ei taha Jasonit enam näha ja ma loodan, et ta hoiab minust eemale nii nagu mina temast eemale hoian. Ma ei vaja teda enda ellu," lausus tütarlaps kibestunud toonil, kuid kellele ta valetas? Ainult iseendale. Sigatüükas poleks pooltki nii tore olla, kui Jasonit enda kõrgi olekuga seal ei oleks. Ja olgugi, et too käitus nagu douche, ei soovinud Samara tema muutmist. Ainult tolle suhtumise muutmist. "Mu enesehinnang on laes. Ta saab mult järgmine kord miinuspunkte, kui mu teele ette jääb," lausus ta, viies nüüdenda pilgu Arsenile, manades viimaks huulile lõbusama muige. Tuliviski.

[Arsen Karekin]

Arsen viis kerge mõruda pilgu eemal oleva tulele. Juba tüdruku emotsioonidest ja kõigest sellest võis ta järeldada, et vahepeal on palju punkte, millest ta ei teadnud ja ilmselgelt oli tema see loll seal. Kerge ohkega vaatas ta tuld ja lausus seejärel ainult "Olgu, olgu. Kui sa nii soovid," ta oli eksinud. Rängalt. Ilmselgelt suhtles ta järjekordse emotsionaalse neidisega, kelle elu oli täis draamasid. Võttes ette oma tüüpilise griffindorlase tunnused, siis tõenäoliselt oli väga sitt minevik - mõlemad vanemad surnud. Siis kindlasti kui on õdesid ja vendi, vahet pole kas kasu või mitte, olid nad abusivad ning kindlasti oli too ammu oma süütuse kuskil kaotanud mitmeid kordi. Äkki ta kaotas ka selle Jasonile?

Noormees tundis, kuidas tal hakkas süda pahaks minema. Selle peale pidi ta ainult võtma lonksu tuliviskit. Griffindorlase nimekiri on liiga ohtlik asi. Ta oleks hea meelega nimekirja ette tüdrukule lugenud ja siis linnukesi teinud. Siiski lausus ta vaikselt "Noh, see on tore, kui su enesehinnang laes on, lihtsalt mitte seda tüüpi mida mina silmas pidasin," lausus ta kergelt võltsiliselt naeratades. Siiski lausus ta muuseas "Aga kui sul on mingisugused tunded Jasoni vastu," pidi ta siiski oma arvamuse välja ütlema "siis otsusta ära, kas sa hoiad neist kinni ja mine ole temaga või hoia tast nii kaugele kui võimalik. Pole mõtet ennast piinata lihtsalt selle pärast, et ta on slytherinlane ja sa oled griffindorlane," Kindlasti mõnigi poleks selle üle õnnelik, kuid mis siis? See on tema kuradi elu.

"Sa ei pea end õigustama ega midagi ütlema. Aitab sellest teemast," ütles ta siis muuseas oma soovitusele otsa ning võttis viimase sõõmu tuliviskist. Ta oli liiga palju ja kiires tempos seda joonud. Ta ajas end püsti ja kõndis leti juurde tuliviskit tooma, et tüdruk saaks oma viimased mõtted veel sellel teemal ära seedida. Ta vihkas seda, et ta oli alati igal pool see soovitaja, kuulaja ja kõike muud taolist. This was so fucked up. Millal tema leiab kellegi, kellega koos kõige ohtlikumades ja lubamata kohtades seksida, pidutsedae, taevast vaadata ja oma sõpradele gfi vabanduseks tuua. Jeez. Selle asemel teevad ta parimad sõbrad siin sellist draamat, et vähegi pole. Peaks ise ka tegema, äkki siis tulevad ka tüdrukud?

[Samara Soul]

Samara hakkas kergelt ärrituma. Millest, kurat, Arsen aru ei saanud? "Kuule, sa peaksid Jasonit kõigist kõige rohkem teadma," ütles ta veidi tülpinud tooniga, "tema oli see, kes ütles, et ma temast eemale hoiaks. Tema ei taha m i n d. Ma ei tea üldse, mis õigusega ta mind kamandab, kui ta mind ei taha. Tema on, see, kes ei saa minuga olla, sest aa, tal pole mu vastu tundeid ja bee, ta on ju slytherinlane ja hoia ja keela, kui ta enda karmi slytherinlase maine kaotama peaks."

Vaikselt turtsatades rüüüpas ta veel enda jooki, tundes, kuidas see tema kurku kõrvetab. Neidise pea aga sumises juba vaikselt ning aeglaselt tõusis ta püsti, asetades nüüd enda mantli täiesti seljatoele, sest tal hakkas juba palav. Nüüd vaatas ta Arseni poole, kes eemal oli ning ajanud enda pea veidi kaldu, vajus ta mõttesse. "Aga sina? Kus sinu tüdruk on? Igal slytherinlasel on ju auk, keda keppida," ei hoidnud neidis enda sõnavara tagasi. Tema huultele tekkis lai naeratus, kui ta justkui toostiks enda pudeli noormehe suunas üles tõstis ning selle seejärel huultele libistas, rüübates sellest mõned kangemad lonksud. Mmm, maitses hästi.


Ma ei viitsi välimust kirjeldada
th07.deviantart.net/fs70/PRE/f/2013/071/4/6/amy_lee_by_yurakaprosh-d5xtevx.jpg

[Arsen Karekin]

Arsen ohkas kergelt kassas ja haaras sealt uue tuliviski, liikudes seejärel tagasi Samara juurde kõrval olevale diivanile istuma. Ta avas pudeli ja võtts ühe lonksu. Ka ta hakkas natuke ärrituma, kuid ta suutis seda veel säilitada. Ta ei hakanud palju õigustama ja lausus "See on võimatu. Ma ei mõista teda, ei minevikus ei hetkel ega ka tulevikus. Me oleme nii erinevad, et see on lausa rõve. Vahest ma mõtisklen, et miks ta on mu parim sõber. Ilmselt meil on lihtsalt sarnane maailmapilt ja soov enda meelt lahutada, kuigi me käitume erinevalt isegi maailmapildi suhtes." Mõtiskles noormees, jäädes tuld vaatama, kuid jätkas juba peagi, nüüd natuke ärritunud tooniga "Kõik aga arvavad, et kuna ma olen tema parim sõber, tean ma kõike. Nüüd olen ma koolivanem otsa ja ma pean endiselt läbi saama oma parima sõbraga, kes on koolis tuntud kui üks suurimaid huligaane? Mind reaalselt ei huvita ükski asi sellest kõigest," ta pistis oma suu kinni. Ta oli liiga palju rääkinud sellel teemal, eriti arvestades, et ta isegi ei teadnud Samarat nii hästi. Hetk hiljem ta tundis, kuidas ta suu hakkas kergelt veritsema, tüüpiline keele hammustus. Ta võttis lonksu oma tuliviskist ja tundis, kuidas suu hakkas nüüd kergelt valutama, kuid ei teinud teist nägugi.

Ta oli natukene aega vait "Ma tahan oma sõbrale parimat, aga ma ise ka ei tea, mis on talle parim, nii et selle pärast ma ütlesingi... kas suhtle või hoia tast eemale, see soovitus on ka enda pärast. Kui ta ise ka ei taha suhelda, siis peaks sulle see ju eriti selge olema. Ma ei oskagi sind mõista, ma ei saa ka mõista. Ma ei tea mis suhted sul temaga on, kas te olete koos maganud või olete mingid lapsepõlve sõbrad või on mingi kolmas põhjus. Kuidas ma saaksingi sind mõista? Ma lihtsalt loodan, et sa teeksid mingi otsuse ja et sa oma emotsioonidest midagi lolli ei tee, sest muidu me järgmisena kaevame juba kahte hauda..." sest ilmselgelt tundus Samara talle kui emotsionaalne inimene, kes ühel momendil on ta võlutud ühe osapoole poolt ja teine moment jookseb eemale ja karjub, et ta on loll. Kõige selle analüüsi keskel meenus too augu lugu mida keppida, niisiis ta mainis muuseas juurde "Muide, mul pole seda auku kunagi olnud. Kahjuks ma olen üks nendest rumalatest slythidest, kes parema meelega otsivad pool oma elu kedagi, kelle vastu mingeid tundeid tekivad, versus otsida suvalise litsi kellega aega veeta," lisades pärast tuliviski sõõmu juurde "Rääkimata sellest, et niikuinii vanemad topivad mind mingi suvalise tüdruku naiseks, kes on näiteks ministri tütar, sinul on vähemalt vabadus selles osas." näos oli tal kerge enese kahjuirve. Kui rõve arranged-marrige ikka on.

[Samara Soul]

Arsen ei teadnud ikka midagi ning tüdruk uskus, et noormees süüdistab kõiges Samarat. Et Samara on hoopis see, kes Jasoni tunnetega mängis ning kokku-lahku ära jooksis? Vastupidi ju. Jason oli alati sidumist kartnud ning asi oli ka selles, et tütarlaps oli Gryffindorit - nagu tütarlaps saaks midagi sinna parata. Kuus aastat tagasi oli sõõlamiskübar ta sinna sõõlanud ja ta seal ka oli. Mis siis? Keda üldse tänapäeval need majadevahelised erimeelsused, mis minevikus olnud olid, huvitavad. Kahekümne esimene sajand, miks inimesed endiselt higistasid Gryffindori ja Slytherini konflikti pärast? See kõik oli tütarlapsele arusaamatu, kuid paratamatult elasid enamik slytherinlasi endiselt selle samase reegli järgi. Et kuna sa oled Gryffindorist, siis sa oled off-limits, no matter kui lahe inimene sa olla ka ei või.

Need mõtted olid kõigest tüdruku peas ning Arsenile ta sellest ei rääkinud. Selle asemel rüüpas ta veel mõned sõõmud enda joogist. "Ma armastan seda tõbrast," lausus tütarlaps viimaks vaikselt, kaheldes, kas Arsen teda üldse kuuleb. "Ja nii palju, kui ma teda endale ka ei tahaks, ei saa ma teda kunagi. Esiteks on tal enda tüdruk. See Carmella või Camilla või mis iganes selle tšiki nimi ka ei oleks. Ja teiseks ei hakkaks Jason kunagi kokku tüdrukuga, kes on päris Gryffindorist. Ka siis, kui kool on läbi, näeks ta minus alati dorki. Kedagi, kes ei ole teda väärt. Ning tõsi - ta pole mind juba aastaid kiusanud ning vahel on mul tunne, et ma olen ainus, kes teda suudab korrale kutsuda. Mõnikord on mul tunne, et ta isegi hoolib minust. Kuid ta näeks minus alati dorki, keda ei saaks tutvustada enda vanematele, sõpradele. Kellega kuskil avalikult käia ei saaks," ütles neidis, jäädes viimaks vait. See keelatud armastus oli hullumeelne ning juba algusest saati oli see hukule määratud. Kuid nii palju, kui tütarlaps ka ei soovinud, ei saanud ta ka minema kõndida. Sest ta oleks alati Jasoni pärast muretsenud.

Seejärel jäi tütarlaps vait ning kuulas, mida Arsen edasi räägib. Nii et noormehele oli piltlikult öeldes kaasa juba välja valitud? Kes seda üldse tänapäeval teeb? Nõmedad slytherini vanemad enda sajanditetaguste põhimõtetega. Iga inimene peaks ikka ise teadma, keda armastada, keda tahta ja kellega sõrmus sõrme panna. "Sa enda vanemaid kuradile saata ei saa? Me ei ela enam kaheksateistkümnendas sajandis," lausus neidis kulme kergitades ning pudelisuu tagasi huultele pannes.

[Arsen Karekin]

"Nah," alustas ta tagapoolsest lausest, sest ta ei osanud kohe midagi tolle armastusek ohta öelda. Kõik mis ta ütles oli tegelt tõsi. "Nad on juba piisavalt hästi selgeks teinud, et mul pole valikut," lausus ta kerge irvega." eks muidugi ta võiks seda teha, aga siis ta rikuks igasugusegi oma unistuse ja kõiksuguse muu võimaluse ära. Ta nimi kustutatakse perekonna suguvõsa listist. Kuna suur osa suguvõsast on ministeeriumis, ei ole tal mitte mingit kerget võimalust sinna aurorina tööle minna ning ega tal ka ilmselt naise leidmine läheks nulliks, sest siis ei tunne tast huvi ka enam ükski slyth, sest kes teeks sellist asja? See oleks hullumeelne. Rääkimata sellest, et ükski ravenclawlane, hufflepufflane ja rääkimata griff ei julgeks 5 meetri läheduselegi tulla. Oh ja on ju ka viimane aasta?

Poiss oli üsna õnnega koos, et ta võttis seda kõike külmalt, aktsepteeris seda kõike nii nagu oli ja lihtsalt elas oma elu. See oli ju see väikene 7 aastat vanadust, mis tal oli. Natuke liiga pikk vaikus oli. "That sux," ütles ta lõpuks ja vaatas prõksuvat tuld. "You are pretty screwed," ütles ta lühidalt. Ta ei viitsinud enam pikka juttu teha, üritada midagi seletada, pakkuda lahendusi välja, sest sellel pole mõtet. Ta on kõigest üks loll slyth, kes ei mõista kedagi, ei tea midagi. Pealegi, tal oli üsna õigus, välja arvatud ühes osas "Ma ei ole kindel, et Carmella ta tüdruksõber on, aga võimalik, et varsti hakkab olema," ütles ta mõtiskledes, viies lõpuks oma pruunid silmad tüdruku roheliste silmade poole, olenematta kas need kõhtusid või mitte. Seda on lihtsam öelda kui teha, kuid... alustas ta ja kahetses juba, et ta midagi soovitama hakkas. Siiski lõpetas ta oma lause: "Kui sa tead, et sa teda ei saa, siis hoia tast eemale. Sa lõhud ainult ennast," vähemalt tal oli ühes asjas õigus seoses eelnevate soovidega - tüdruk tõesti armastas teda ja seepärast peakski too kas proovima, proovime ja proovima või eemale hoidma.

[Samara Soul]

See kõik ei olnud Samarale sugugi omane, vingumine, kellegi armastamine jms. Kurat, ta ei olnud üleüldse selline persoon! Ta oli kangekaelne ning seltsiv, sõpradega. Ta oli see, kes armastas pidusid ning purjujoomist. Ta oli see, kes tegeles muusikaga, sest see viis tema mõtted kõigest muust maailmas ümbritsevast eemale. Kuid nüüd tundis ta, et kõik on segi. Kuradi Jason!
Kuid seekord oli Arsenil õigus. Tütarlaps pidi eemale hoidma ning tema arust oli see hea plaan. Nii säästab ta enda ja ka Jasoni südant. Või noh, enda oma, sest aastatega sai Samara kindlaks, et ainus, mis Jasonil on, on mingi võimutunne. Noormees oli ju isegi Samarale öelnud, et tüdruk on tema oma, kuid gryffindorlane ei kavatsenud küll kellegi oma olla ainult sellepärast, et Jason seda nõudis.

Rohkem ei kavatsenud ta sel teemal rääkida. Kuradile see kõik, eks ole? Selle asemel tõstis ta enda tuliviski pudeli ning kõndis Arseni suunas. "Joome end parem täis, eks," sõnas tütarlaps viimaks väljakutsuva naeratusega, tõstes enda pudeli koolivanema suunas, et temaga kokku lüüa. Ta pidi endiselt teada saama, mis puust Arsen on, sest tavalise slytherinlase kombel too küll ei käitunud. Samas ei pidanud ka Samara end tavaliseks gryffindorlaseks.

[Arsen Karekin]

Noormees vaatas Samarat, kergitas kulme ja ta näole tekkis suur irve "Oled sa kindel?" sest see oleks natukene tema lahti löömine. Kui ta end täis jõi, ei kontrollinud ta enamus asju, mis ta tegi nii hästi enam. Selle pärast ta tuliviskiga piirduski ja jäi piiridesse. Kuid hetkel isegi vist ei ütleks ära. Ta ajas end püsti ja lõi seejärel oma tuliviski pudeli ja lõi selle samara omaga kokku, võttes sealt suurema lonksu kui tavaliselt.

Ta polnud tegelikult kaua aega sedea teinud. Viimane kord ta tegigi seda Jasoniga ja sellest korrast ta väga ei mäleta ka midagi, peale selle, et paar päeva mõnigi hoidis järsku tast palju palju kaugemale. Ta kõndis seejärel leti juurde ja tellis midagi palju kangemat, sest ilmselgelt tuliviskist ta küll end täis ei joo. Samas, hakkas talle viin liigagi kergelt külge.

[Samara Soul]

Tuliviski oli asi, millest kangemat Samara üldiselt ei joonud. Vael mõni viinakoks küll, kuid viski oli ikka see, mis neidisele meeldis. Eriti tuliviski, sest see pani kurgu kõrvetama, ning tütarlaps võis vanduda, et seal oli mitu chillikauna sisse topitud. Samas ei olnud Samara kunagi küsinud täpset retsepti, võib-olla tekitas sellise kõrvetava tunde lihtsalt maagia. Mida üldse maagia teha ei saanud, eks ole?

Neidis jälgis Arsenit ning väljakutsuv ilme tema huulilt ei kadunud kuskile. Las ta joob viina, viinas peitus tõde ning kui noormees parajalt täis oli, sai tütarlaps temalt igasuguseid küsimusi küsida ning ilmselgelt sai ta siis ka ausad vastused.
Võttes taaskord diivanil istet, hingas tütarlaps sisse ning viis pilgu kaminatulele, mis eemal leegitses. Lubades endale, et tänasest algab uus elu ning ta ei mõtle enam Jasonile, libistas tütarlaps pudelisuu enda huultele.