Kupees.

[Sandra Wilson]

"Ma pean miineemaa!" ütles Sandra juba kolmandat korda emale kes talle muudkui sõnu peale luges. Sandra pööritas isa poole silmi, millepeale too teda noomivalt vaatas. "..ja vaata et sa see aasta midagi sellist ei tee! Prefekt ja puha" Sandra vaatas pahaselt empsi poole, mõeldes, et ta võiks üle saada, kuues klass ikkagi juba. Sandra noogutas veel paar minutit aga võttis siis oma asjad, lehvitas ja läks kähku, teiste inimeste varjus, seinast läbi Sigatüüka Ekspressi juurde.
Sajad õpilased jätsid veel oma vanematega hüvasti ja Sandral oli tõsiselt hea meel et ta vanematel kiire oli ja nad ei saand teda siia saata. Ta vaatas muiates ringi, kuuldes niimõnegi ema suust täpselt samu sõnu ja pöördus siis rongi poole.

Lõpuks leidis ta peaaegu viimase tühja kupee kuskilt rongi tagaosast ning pani oma kohvri ja lumekaku puuri kergendus ohke saatel ära. Ta istus aknajuurde ja avas akna kuna talle meeldis teiste juttu pealt kuulata (a). Varsti hakkasid ka viimased õpilased juba rongi peale tulema ning Sandra pani igaksjuhuks akna kinni ja kohvrid ja puuri korralikumalt ära, jäädes ootama kes siis see aasta tema kupee kaaslased on..

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat sisenes esimesest kupeest ja oli läbi käinud kõik, kuni jõudis viimaseni, kus ainult üks inimene oli. Ta avas ukse. "Kas tohib?" küsis ta viisakalt.

[Sandra Wilson]

Sandra, kes oli nii süvenenud aknast välja vaatamisega oleks äärepealt võpatand kui uks lahti tõmmati. Kohe tõmbus ta aknast eemale ning pöördus ukse juures oleva õpilase poole. "Jah, ikka" ütles ta naeratades ning mõtles, siis kas ta teab seda inimest. Ta oli küll teda kuskil kunagi näind aga tundubm et nime ta siiski ei teadnud. "Ma olen Sandra, Huffi prefekt" tutvustas ta end, oodates nüüd muidugi vastu tutvustamist.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat naeratas tänulikult ning vedas enda asjad kupeesse, kus ka istet võttis. Talle meeldis, et tüdruk suhtlemisaldis oli. "Lestat, lihtsalt Slytherinlane." ta naeratas sügavalt meeldivusega ning vaatas otsa neiu silmadesse.

[Sandra Wilson]

Sandra kortsutas kergelt kulmu, kuid asendas selle kiirelt naeratusega. Ta ei suhtlend eriti Slytherinlastega, aga niipalju kui ta Huffidelt kuulnud oli, ei olnud nad sugugi nii hullud kui Gryffid väitsid. Eks saab näha. Ta viis pilgu aknale ja sulges selle, kuna väljast kostev jutusumin oli päris valjuks läinud. "Ja sa käid.. viiendas või kuuendas klassis?" pakkus ta, kuigi ei uskund eriti, et Lestat kuuendas käis. Sandra teaks teda ju siis.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat teadis, et Slytherinlastel ei olnud teiste majade seas hea mulje. "Viiendas,"vastas ta siis kiirelt ning proovis meeldivalt naeratada, et tüdruk Slythide tegelikku erinevust mõistaks.

[Sandra Wilson]

Sandra noogutas muietes ning vaatas siis esimest korda korralikult poisi välimust. Esimene asi mis talle silma jäi oli see, et viiendik oli kuidagi väga kahvatu, äkki mingi haigus või midagi? või langes valgus lihtsalt vale nurga alt peale. Muidu tundus ta täitsa normaalne tüüp olevat. Siis viis ta pilgu poisi asjadele ning tal pidi süda seisma jääma kui ta avastas, et tollel on Ämblik kaasas. "Niiet, sulle siis meeldivad.. ämblikud?" pöördus ta Lestati poole, üritades oma tooni normaalsena hoida. Talle ei meeldind ämblikud kohe absoluutselt.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat nägi neiu näost ära, et too kardab noormehe lemmikut. Ta noogutas aga vastuseks. "Kahtlane huvi, mis on juba aastaid olnud.."sõnas ta vaikselt ning ettevaatlikult, kuigi pidi äärepealt muigama aastate pärast. "Halyer," tutvustas ta oma ämblikku neiule.

[Sandra Wilson]

Sandra noogutas ning vaatas veelkord ämbliku juurde. Kerge kulmukortsutuse ja õõvastustundega pöördus ta tagasi Lestati poole. Ta lihtsalt ei saand aru kuidas keegi sai selliseid olevusi koduloomadena pidada, lihtsalt.. vastik. Vähemalt Sandra arust. "Nojaah.. Ma üldiselt uurin maagilisi olendeid enda vabast ajast, aga ämblikud on vist ainukesed kellest ma parema meelega eemale hoian" avaldas ta oma arvamust. Ta oli väga tihti pikki tunde keelatud metsas veetnud ja maagiliste olendite kohta uut teavet otsind, kuid ämblikud olid tõesti ainukesed kellest ta eemale hoidis. Mitte et ta neid otseselt kartnud oleks, aga nad tundusid eemaletõukavad.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat naeratas korraks, kuid see tõmbus lihtsalt muigeks. "Mõistan. Kuid mida huvitavat sa avastanud oled?" küsis ta uudishimulikult, tahtes enda teadmisi proovile panna.

[Sandra Wilson]

Sandra kergitas veidi üllatunult kulme. "Noh.. loomadest ei olegi vist midagi uut. Aga ma rohkem nagu vaatan kas kogu see jutt mis õpikutes kirjas on vastab tõele. Noh, muidugi mõni asi on natuke teistmoodi, või päriselt veel huvitavam kui raamatus, aga üldiselt on kõik sama. Aga noh," Sandra peatus korraks. Tegelikult ei oleks ta tohtind keelatud metsas ringi jalutada, samalajal kui ta oleks pidand patrullima metsa ääres. Seda enam, et seal käis keegi keda ta kunagi näinud ei olnud, aga ta teadis, et keegi käis seal veel. Ja hetkel oli temast äärmiselt mõtlematu rääkida Slytherinlasele oma käikudest keelatud metsa. ".. ega ma väga sügaval ei käigi, ja väga tihti ka mitte" lõpetas ta oma jutu sulaselge valega. Ta vaatas muiates Lestati poole ning mõtles miks see Lestatile huvi pakkus. Tavaliselt viisid õpilased teema alati kiirelt millelegi muule.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat muigas, kuid ei kavatsenudki enda käikudest metsa pajatada. "Kuid mis sulle ise kõige rohkem meeldib? Nagu... mis on reaalelus palju huvitavam kui raamatus või kusagil?" Lestatile meeldisid teste arvamused erinevatest asjadest.

[Sandra Wilson]

"Noh.. Loomad ise on ju päriselt huvitavamad kui pildil. Tihti neist ei olegi ju õpikus pilti." alustas ta ettevaatlikult "Ja neid jälgida on ka huvitav. Sellesmõttes, et raamatus ei ole ju eriti kirjutatud mida nad teevad või noh." Sandra mõtles korraks kuidas ennast arusaadavalt väljendada "Raamatutes on kirjas, et nad söövad mingit teatud asja ja muud ei teegi kui jahivad või söövad ja magavad. Aga palju huvitavam on vaadata mida nad tegelikult teevad. Või Kuidas nad jahivad ja mida nad veel peale selle põhilise värgi söövad" ütles ta lõpuks, teadmata kas Lestat sai sellest midagi aru või ei saand.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat noogutas, kuna ta mõistis täpselt. Tema on ju samuti üks nendest. Loom, kellest kirjutatakse kui väärastunud inimestest, kelle ainsaks eesmärgiks on tappa ja verd juua. "Miks sind sellised asjad huvitavad?" küsis ta siis konkreetselt.

[Sandra Wilson]

Sandra kergitas kulme, kui Lestat talle üpris otsese küsimuse esitas. Hea küsimus.. Mõtles ta kulme kortsutades. "Sest.. Ma ei tea, huvitab lihtsalt. Nad on huvitavad ja nad on lahedamad kui mingid nõiasõnad või lendamine või.." ütles ta siis sellise häälega nagu see oleks loogiline. "Mitte, et lendamine ja nõiasõnad oleksid jamad või midagi sellist aga.. Maagilised olendid on lihtsalt.. rohkem huvi pakkuvamad" parandas ta ennast kähku, ega Sandra ju ei teadnud kas Lestatile endale meeldivad maagilised olendid või meeldivad talle hoopis nõiasõnad ja lendamine.