Vaiksel õhtul

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat jättis ümisemise ja vaatas vaikides aknast välja. Paar inimest möödusid, kuid oodatud inimest ei tulnud.

[Hysteria Hellraise]

OT: näe, tulin.
Väsinult lükkas Miseria kapuutsi peast ja kuulatas vaikselt. Ta oli kindel, et kuulis kellegi mängimist. Mitte just kõige professironaalsemat, kuid mis seal siis ikka. Tüdruk tõmbas enda jope luku lahti ja astus vaikselt edasi kuni jõudis toani. Hääletult toetas ta ennast vastu ust ja muigas lõbusalt kui nägi ühte roosa parukaga eite. Hoides tagasi naerupahvakut, vaatas ta Lestati poole. Noh, tal on siis see tüdruksõbraks. Nüüd hoidis ta tõesti hinge kinni, et naerma mitte hakata.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat kuulis sisenemist. "Show yourself!" hüüdis ta dramaatiliselt ukse poole teatraalselt käega osutades enne tulija nägemist.

[Hysteria Hellraise]

Ot, ma toetasin ju ukse juures.. Mitte taga. xD

Miseria kergitas kulmu. Ta oli ju piisavalt nähtaval. Ega ta ennast ei varjanud. Ringi vaadates, pööras ta ennast korraks ümber ja vaatas Hurtsikus ringi. ,,Ma ei tea, sa oled vist üpris pime või vajad prille, ma olen siinsamas.." ütles ta rahulikult, toetamas sealsamas edasi. Ta irvitas lõbusalt ja pööras taas tähelepanu tüdrukule kes mängis.

[Lestat Von Bloodworth]

"Ma ütlesin seda just sekund enne su nägemist," täpsustas Lestat end ning vaatas siis neiut. "Lestat muideks, ma ei jõudnud end eelmine kord tutvustada," sõnas ta kergelt vabandaval toonil ning noogutas.

[Hysteria Hellraise]

Miseria vaatas Lestatile otsa ja noogutas aeglaselt. ,,Ma mäletan jah. Miseria," ta tegi auväärse kummarduse noormehe poole ja jalutas tuppa edasi ning peatus klaveri juures, vahtides tüdrukule otsa. ,,Niiet.. sa õpetad teda?" küsis ta suutmata jälle muiet tagasi hoida. Tüdruku oskamatus pani ta naerma. Kuid mis siis ikka..Ka tema oli kunagi selline..

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat kergitas kulmu, ise muiates. Siis ta oskaks mängida.. mõtles ta endamisi, kuid ei vastanud seda valjult. "Kahjuks mitte," lausus ta siis veidi viisakamalt.

[Hysteria Hellraise]

Miseria suu vajus natuke viltu ja ta noogutas mõistvalt. ,,Ja sa ise mängid?" küsis ta pead kallutades. Ta võttis tüdruku kõrval toolil istet ning vaatas korraks roosapea poole ja naeratas talle kõhedalt. ,,Sa ei pane pahaks, ega ju?" küsis ta vaikselt ja asetas käed klahvidele.

[Lestat Von Bloodworth]

"Mängin," sõnas ta nõustuvalt. Ta pidi väga laialt muigama, kui nägi, kui nahhaalselt Miseria mängimise üle võttis. Samas ei olnud tal selle vastu midagi. Antud hetkel talle lausa meeldis neiu julgus.

[Hysteria Hellraise]

Ta vaatas korraks üle õla Lestati poole ja noogutas. Ta naeratas taaskord tüdrukule, seekord sõbralikumalt kui varem ja alustas hetkel ühe kergema palaga, Yiruma - River flows in you. Selle õppimiseks kulus tal muidugi nädalaid, et õige viis selgeks saada ja hiljem noodid peast ära mängida.

[totuu]

Audrey ei öelnud midagi, aga läks ja istus tugitooli kui võõras mängima hakkas..

[Hysteria Hellraise]

Miseria muigas jälle kui roosapea lahkus. See tegi asja paremaks. Nüüd sai ta toolil laiutada. Kui ta ennast mugavamalt istuma seadis, lõpetas ta ka klaverimängu ning pööras ennast ringi, tehes lõbusalt naeratades kummarduse Lestati ja roosa poole.

[totuu]

Audrey pööritas silmi.Too poosetaja ajas ta üpris närvi.Audrey aga hingas sügavamalt sisse ja muigas siis.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat muigas ning plaksutas siis käed peast veidi kõrgemal. "Bravissimo!" mängis ta džentelmeni, hoides naeru tagasi.

[totuu]

Audrey pööritas vaid silmi..Nüüd tundus isegi tema esimene tuttav siin koolis nõmedana..Kui ideaalne..