|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 1:32:35 GMT 3
Lestat istus taas oma kohale. "Kes? Mis? Ma küll midagi ei näinud," vastas ta õlakehitusega. Mida ei näe, pole olnud..
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 1:34:44 GMT 3
Samara muigas endamisi. "Ma räägin jääkotist. Nii valus see ka nüüd polnud," lausus koolivanem lõbusalt.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 1:36:35 GMT 3
"Kindel et sa hallukaid ei näinud? See lihtsalt kukkus mulle ju kätte,"sõnas ta dramaatiliselt ülepaisutatud kulmukergitusega, mille alt ta tüdrukut piidles ning end ühtlasi ka lolliks tegi. Tal polnud selle vastu midagi.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 1:38:23 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa, ise lõpuks naerma puhkedes. Suutnud rahuneda, raputas tütarlaps õrnalt pead, ise endiselt kotti käe vastas hoides. "Mu silmanägemine on korras ja peapõrutust ma enda arust kukkudes ei saanud," lausus neidis turtsatades.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 1:40:29 GMT 3
Lestat suurendas veelgi oma ilme dramaatilisust. "Pead hõõrusid sa seal küll, kindel?" pidi ta siis koomilist olukorda suurendama.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 1:42:00 GMT 3
Samara pilk muutus tõsiseks, kui ta vaatas veidike ehmunult lauda. "Sa siis võlusid lihtsal selle koti kohale?" küsis ei arusaamatult slytherinlaselt.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 1:46:43 GMT 3
"Silm ju midagi muud ei seletanud, ega?" küsis ta muige saatel neiult ning ristas mugavalt käed.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 1:48:44 GMT 3
Samara kehitas vaikelt õlgu. "Ega vist. Mida sa siis tegid?" küsis tüdruk. Enam ta ei kiikunud, igaksjuhuks, vaid rüüpas taas enda jooki.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 1:49:47 GMT 3
Lestat vaatas uurivalt toa lage taaskord. "Ametisaladus," sõnas ta siis mõne aja pärast muigega.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 1:52:28 GMT 3
Samara kortsutas märkimisväärselt palju kulmu, kuid peagi ta naeratas siidiselt. "Tobu oled," lausus tütarlaps lõbusalt. "Ilmselt sa kasutasid enda seda jooksutehnikat," arvas tütarlaps.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 1:55:15 GMT 3
Lestat muigas ning naeris vaikselt. "Mida ei mäleta, pole olnud," lausus ta lihtsalt ning situatsiooniga sobivalt näitas ka korraks keelt, mis küll väga lapsik oli, kuid sellegipoolest olukorraga kohanduv.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 1:58:30 GMT 3
Samara pani pudeli lauale ning asetas käed rinnale risti justkui protestimärgiks. "Kahjuks või õnneks pole sa mu mälu muutnud. Ma nägin o m a silmaga, kuidas sa sekundiks kadunud olid ja siis olid järsku minu ees, jääkott käes," lausus tütarlaps tõsiselt, kuid sisimas ta naeris.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 2:00:38 GMT 3
Lestat muigas veelgi laiemalt. "Kui sa nii ütled, aga õigustuseks ma ütlen, et asjade saamiseks on vaja palvekiri ka kirjutada," sõnas ta nüüd väga suure jõuga naeru alla surudes, mille tõttu tal lõugki värisema hakkas.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 2:02:30 GMT 3
"Palvekiri?" küsis tütarlaps turtsatades. Üha enam ja enam hakkas ta veenduma sellest, et noormees praegu lõõbib niisama ta kallal. "Kellele? Jõuluvanale?" päris tütarlaps kulme kergitades ning kõveralt muigades.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 2:08:15 GMT 3
Lestat naeratas nüüd laialt, kuid ei naernud veel. "Jumalale, ikka jumalale," sõnas ta proovides taas tõsist ilmet tekitada, kuid see ei tulnud enam välja.
|
|