|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 0:14:18 GMT 3
Samara kortsutas veidike noormehe märkuse peale kulmu. "Mingit diskreetsust ma siiski austan ka, tänan väga!" lausus tütarlaps kõvera muige saatel ning asetas pudelisuu tagasi huultele, rüübates paar sõõmu.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 0:15:39 GMT 3
"Palun, palun," sõnas ta vahepeal kiiresti, kuid jätkas irvitamist veel paar minuteid. Ta ei teadnud, miks ta nii palju naeris, kuid miski valmistas talle rõõmu ja ta lõbutses veidi.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 0:32:15 GMT 3
Samara naeratas kergelt, ise vaiselt tooliga kõikudes. "Lestat," alustas tüdruk, ise õralt pikkade mustaks lakitud küüntega puidust laual trummeldades. Teises käes hoidis tütarlaps enda pudelit, millest ta aeg-ajalt sõõme rüüpas. "Mis on kõige hullem asi, mida sa oma pika elu jooksul teinud oled?" küsis tüdruk seejärel õrna muige saatel.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 15:27:46 GMT 3
Lestat mõtles sekundi enne, kui vsatas. "Kui ma ühe inimese ära tapsin," sõnas ta üsna kiiresti, langetas pilgu ning loksas jooki. Ta ei olnud teo üle uhke, vaid proovis minevikku maha matta. See oli juhtunud varakult, kui ta alles seitsmeaastane oli, kuid siiamaani mäletab ta oma raevu ja iha.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 15:46:13 GMT 3
Samara neelatas vaikselt. Tappa inimene. Tüdruk väristas korra, sest ta teadis, et kui ta auroriks õpib, peab ta seda paraku tegema, kuid kas ta seda suudab, on juba eraldi küsimus. "Miks sa ta tapsid? Kas sellepärast, et.. tahtsid ta verd või milleks?" päris tüdruk ettevaatlikult. "Noh, ma mõistan, kui sa rääkida ei taha, kuid ma kuulan heameelega," lausus tüdruk seejärel.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 16:04:53 GMT 3
"Raevust vanemate vastu," sõnas ta lühidalt ega ütelnud rohkem enam midagi. Teema tekitas Lestatis taas vaikust.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 16:06:32 GMT 3
Samara ei saanud täpselt aru, kuid edasi ta ei pärinud. "Pole viga," lausus Samara lõpuks, naeratades leebelt ning rüübates seejärel mõned sõõmud enda joogist.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 16:10:10 GMT 3
Lestat raputas õrnalt pead. "Tegelikult ikka on küll," pidi ta vastu vaidlema, kuna tegu oli olnud kohutav.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 16:12:07 GMT 3
Samara pööras enda pilgu taas noormehe silmadesse, üritades justkui sealt selgust saada. "Ma ei taha küll pealetükkiv olla, kuid.. mis siis juhtus?" küsis tütarlaps, olles valmis Lestati lugu kuulama.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 16:40:05 GMT 3
Lestat ohkas sügavalt ning lõpetas pudeliga. Kui Sam tahtis teada, siis Lestat ka talle rääkis. Võib-olla tooks see ka veidike hirmu talle, et hoiatada temasuguste eest. "Ma olin seitsmene. Isa viis mu jälle välja, et tarkusi pärandada ja reegleid selgitada. Ta ütles, et vampiiridest ei tohi keegi midagi teada. Ning, et ma pean terve igaviku üksinda veetma, kui ma just ei leia vampiirist naist. Ta keelas mul ka kellegi teise vampiiriks muutmise ära, kui too just suremas ei ole ja seda ei palju. Ma mõistsin teda, kuid sõna igavik ja üksinda jäid mu kõrvus kumisema ja jooksin mööda ilma ringi, tappes ühe süütu tüdruku, kes lihtsalt juhtus mööda kõndima. Ma isegi ei proovinud ta verd, kuid tapsin lihtsalt ära, justkui oleks tema süüdi selles, et ma teda vampiiriks teha ei tohi," sõnas ta vaikselt, aegamisi ja kurvalt. Ta ei olnud uhke enda üle, üldse mitte. Sellest rääkimine tõi valusad mälestused silmade ette ning ta sulges need kiiresti.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 16:46:23 GMT 3
Samara kuulas noormehe loo ära, endal kaastundlik pilk silmis. Tütarlaps ohkas vaikselt, asetades enda sooja käe õrnalt noormehe külmale. "See ei olnud sinu süü, Lestat," lausus tüdruk, pilk tõsine. "Süütu inimese tapmine on küll hull kuritegu, kuid ma mõistan sind," lausus tüdruk ausalt ning siiralt. "Sa olid vihane. Kõik oli sinu jaoks alles uus ning hirmutav ning sa ei suutnud end kontrollida. Kuid see juhtus kaua aega tagasi. Ära süüdista end," lausus neiu lohutavalt ning noormehe silmi uurides.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 17:00:46 GMT 3
"See OLI minu süü!"vaidles ta jälle vastu. "Mina ju läksin SELLISE asja peale närvi,"ei mõistnud ta isegi, mida ta mõtles.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 17:07:04 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa ning raputas õrnalt pead. "Sa olid laps alles siis," seletas tütarlaps lühidalt, kallutades end veidike ette poole. "Sa ei tohi end süüdistada asjades, milles sa süüdi pole. Muidu sa ei leia hingerahu," lausus tüdruk vcaikselt.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 17:19:00 GMT 3
Lestat turtsatas selle peale õrnalt.Hing... ainus asi, mis mul peale keha järel on.. mõtles ta omaette. "Ma olin laps, kuid ma mõtlesin ka siis. See pole vabandus," ei andnud ta endale rahu. Parem piitsutab end ja on õiglane.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 17:20:59 GMT 3
Samara tõmbas aeglaselt enda käe noormehe käelt, pilk tõsine ning peagi oli ka see lauale kondunud. "Kuid sa oled oma veast õppinud. Järelikult ei tohiks sa siiski end süüdistada," lausus Samara vaiskelt, vaadates nüüd ettevaatlikult noormeest.
|
|
