|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 17:30:48 GMT 3
"Õppimine ei muuda viga olematuks, " ei andnud ta alla. Ta oli õppinud ja ta kahetses seda tegu, kuid ometigi oli see tehtud ja ta pidi selle teadmisega elu lõpuni elama. "Ma ei ole enesehaletseja, kuid ma olen õppinud sellega elama, osa mu loomusest," ei tahtnud ta valet muljet jätta.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 17:34:40 GMT 3
Samara neelatas vaikselt, silmitsedes altkulmu noormeest. "Kui sa nii ütled," pomises tütarlaps vaikselt. Ta oli tegelikult väga meelitatud, et noormees oli talle sellise asja usaldanud ning tüdruk lubas endale, et ei kuritarvita iial tema usaldust. Peagi naeratas ta (mitte eriti usutavalt) ning rüüpas mõned järjekordsed sõõmud enda joogist.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 17:47:17 GMT 3
Lestat noogutas tõsiselt kinnitamaks, et ta tõesti nii mõtleski. Seejärel ta tuli oma toolilt maha ja istus täpselt kamina ette, jäädes tuld jõllitama,mis temast vaid sendimeetrite kaugusel oli.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 17:49:27 GMT 3
Samara vaatas noormeest pikalt, kui too tuld silmitses. Ta vaatas hetkeks leti poole, rüüpas veidike enda jooki ning tõusis samuti enda toolilt, kõndides noormehe juurde. Ta asetas enda käe tema õlale, pilk samuti tulel. "Tea, et minuga võid sa alati arvestada," sõnas tüdruk lõpuks vaikselt.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 17:52:25 GMT 3
Lestat pööras aeglaselt pilgu oma õlale ning asetas enda käe samuti sellele peale. Ta võttis Sami käe enda kätte ning asetas selle vastu oma külma, kuid soojenema hakkavat, kuna ta tulele üsna lähedal oli, põske, tundes selle kuju, sõrmi, rakke. "Aitäh," sõnas ta südamlikult.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 18:00:24 GMT 3
Samara pööras enda pilgu noormehe peale ning sulges õrnalt hetkeks silmad, vajudes seejärel põlvili kamina ette, Lestati kõrvale. Ta asetas enda peopesa noormehe põsele, avades vaikselt silmad ning noormeest vaadates.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 18:07:27 GMT 3
"Ütle, kui sul külm hakkab," sõnas ta vaikselt, kuid keskendus ikkagi neiu käele, proovides tunda selle soojust.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 18:10:36 GMT 3
Samara kuulis, mida Lestat ütles, kuid ei öelnud midagi. Selle asemel pööras ta enda mahedalt rohelised silmad tulele, vaadates iga selle detaili pingsalt. Puud ragisesid kaminas ning oli soe.. väga soe. Tüdruku arust oli väga mõnus olla praegu seal kamina ees, Lestati lähedal. Temas tekkis esile eriline tunne, mida ta polnud varem tundnud. Tunne, mis tekib siis, kui soe ja külm segunevad.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 18:30:10 GMT 3
Hoolimata rasketest pingutustest, tundis ta ainult keha enda põse vastas, ei midagi enamat. Sellegipoolest ta otsustas käest mitte lahti lasta. Ta teadis, et peab olema viis millegi tundmiseks. Kuidas muidu ta ema ja isa kokku oleksid saanud. Ta asetas oma teisegi käe Sami käe peale ning hingas sisse seda inimese lõhna, mis temast kiirgas.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 18:34:32 GMT 3
Samara tõstis enda pilgu noormehe näole, käed Lestati pihus. Tüdruku pilk oli tõsine, kuid siiski kergelt uudishimulik ning unelev. Ta tundis kergeid värinaid mööda oma selgroogu üles - alla liikumas, ning kaminatule palavat leeki enda lähedal kumamas.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 18:42:17 GMT 3
Aroom läbis Lestati nina, jõudis kopsudesse ning väljus sealt jälle. "Magus," sõnas ta, silmad jätkuvalt suletud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 18:45:19 GMT 3
Samara suu oli veidike paukil ning silmad naelutatud noormehe näole. Noormees oleks tüdruku justkui sellest palavusest üles sulatanud. Tüdruk neelatas kergelt ning kuuldes, mida noormees ütleb, tegi tema süda justkui hundiratta. Ta naeratas märkamatult.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 18:49:47 GMT 3
Lestat hingas veelkord sügavalt. "Kuum," lisas ta muigega, kuna tema jaoks veri käes lausa kees.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 19, 2008 18:54:15 GMT 3
Samara sulges enda silmad, süda ärevalt kloppimas. Veri, mõtles tüdruk ärevalt. Ta teadis, mis võib juhtuda, kuid ta oli kindel, et noormees ei tee seda. Ta ei hammusta mind. Talle meeldib loomaveri, mitte inimese oma, mõtles Samara endamisi, kuid.. järele mõeldes poleks tüdrukul sellest midagi olnud. Ta oli uudishimulik. Kui valus on, kui sind hammstatakse? Mis tunne tekib? Jne.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 19:01:27 GMT 3
Lestat kuulis Samara südant ning lasi kätest vaikselt lahti. Silmi ei avanud ta ikka veel, vaid istus uneleva pilguga endisel paigal.
|
|
