|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 4:12:52 GMT 3
Samara tundis, kuidas ta sisemuses mingi veider jõnks käis. Ta vaatas noormehe poole, mõistmatu nägu peas, kuid järele küsida ta ka ei julgenud. Selle asemel langetas ta pea, ise mõtlikult mööda lumist teerada omaenese jälgedes ringi jalutamas.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 4:14:23 GMT 3
Miks, küll, miks?! ei teadnud Lestat, miks tema elu nii keeruline peab olema. Ta jalutas vaikides edasi, pilk taas otse ette suunatud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 4:18:40 GMT 3
Tüdruk ohkas taaskord, mitmed erinevad mõtted pead vallutamas. Kõik need mõttes keerlesid aga tuleviku ümber. 'Mida teha?' oli peamine küsimus tüdruku peas, kui ta aeglaselt edasi kõndis, ise noormehe käevangust kinni hoides.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 4:19:49 GMT 3
Lestat märkas,et ta jakk oli tal endal seljas. "Ega sul külm ei ole?" küsis ta siis pärast pikka pausi.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 4:23:42 GMT 3
Samara naeratas õrnalt, pöörates pilgu Lestati jalatsitele. "Ära muretse," sõnas ta segaselt ning naeratas kergelt, ise endiselt edasi jalutades. Tüdruku peas kummitas lugu, mida nad koos sillal ümisenud olid.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 4:24:49 GMT 3
"Oled sa väsinud?" proovis ta siis teist küsimust, ise Sami jälgides, kuigi nende pilgud ei kohtunud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 4:29:09 GMT 3
Tüdruk muigas vaikselt ning pööras enda pilgu noormehele, tekitades silmsideme. "Sa ikka nii muretsed mu pärast?" küsis tüdruk naeratades. Ta polnud sellise hoolivusega harjunud. Siiski otsustas ta poisi küsimusele vastata: "Veidike olen, aga ma elan üle."
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 4:31:08 GMT 3
"Üksteist peab hoidma, tuulte ja vihma käes, nagu juba mugud laulavad," tõi ta laulu endale vabanduseks, vaatas korraks Sami kahtlustavalt, kuid laskis sis sellel minna, kui ta tahab üleval olla.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 4:34:54 GMT 3
Tüdruk muigas vaikselt. "Vihma ei saja ning tuuld ka eriti pole, kuid ma ei keela sul mind hoida," lausus Samara noormehele lõbusalt silma vaadates.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 4:38:29 GMT 3
"See ei olnud naljaga mõeldud?" küsis ta igaks juhuks üle, kuna teadis, et ka temal on raske, võib-olla. Võib-olla ei läinud Lestat talle üldse ni korda.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 4:41:37 GMT 3
Samara vaatas täiesti tõsiselt noormehele otsa. "Ei," sõnas tüdruk, nagu muuseas ning naeratas seejärel malbelt, ise särava naeratuse saatel peagi lumist välja silmitsedes.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 4:47:08 GMT 3
"Sellisel juhul," ta võttis Samara sülle ja jalutas rahulikult, sama aeglaselt edasi.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 12:56:23 GMT 3
Samara hakkas lõbusalt naerma. "Ma ei mõelnud otseselt," lausus tüdruk endamisi naerdes, endal üks käsi ümber noormehe kaela ning teine käsi enda süles. Ta vaatas noormehele otsa ning itsitas endamisi. "Kuigi, mul pole ka selle vastu midagi, kuid ennast sa kurnad ju," lausus Samara lõpuks Lestatile.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 21, 2008 0:07:58 GMT 3
Lestat kergitas Samara sõnade peale kulmu. "Kurnan?" küsis ta siis uuesti, neiut lõbusalt endal süles kandes.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 21, 2008 10:50:38 GMT 3
Tüdruk naeratas muhedalt ning asetas enda pea noormehe õlale, ise mugavalt noormehe süles olles. "Ma pole lihtsalt harjunud, kui mind lihtsalt niisama tassitakse," sõnas tütarlaps õrnalt itsitades ning vaatas seejärel Lestati poole, kellel polnud vist midagi tassimise vastu.
|
|
