|
Post by Sandra Wilson on Dec 15, 2008 16:47:58 GMT 3
Sandra oli just lõpetand oma õhtuse jalutuskäigu ja kuna ta ei olnud kedagi kohanud, otsustas ta täna üle pika aja metsa sisse minna. Igaks juhuks vaatas ta uuesti ringi, et ikka kindel olla, et kedagi ei olnud ja seejärel lipsas ta kähku metsa. Olles juba natuke sügavamal metsas võttis ta hoogu maha ja jäi lõpuks päris seisma. Natuke ringi vaadand, sai ta aru kuhu ta jõudnud oli ning ta hakkas rahulikult veel sügavamale metsa jalutama, ise samalajal taskust oma märkmeid välja võttes.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 18, 2008 0:46:34 GMT 3
Lestat oli oma tavaliselt õhtusel tripil ning mõtles seal viibivat tuttavat, Sandrat veidi ehmatada. Äkitselt seisis ta nõjatudes ühele puule ning naeratas laialt ja õelalt neiule. "Keegi on õhtusel jalutuskäigul, ma vaatan," sõnas ta nüüd lihtsalt muiates.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 18, 2008 0:50:04 GMT 3
Sandra võpatas silmnähtavalt ja viis oma pahase pilgu tuttava hääle suunas. "Õhtust ka sulle, Lestat" ütles ta muigega. "Kas vampiiridel ongi komme kõige ehmatavamal kombel kohale ilmuda?" lisas ta, tegemata Lestati küsimusest välja, viiendik teadis niikuinii selle vastust.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 18, 2008 0:52:19 GMT 3
Lestat muigas ning kehitas meelitatult õlgu. "Kõigest minul.." sõnas ta naljaga ning vaatas siis Sandrat. "Kuhu suunas sa teel olid?"
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 18, 2008 0:56:02 GMT 3
Sandra turtsatas ning kehitas siis õlgu, viies pilgu oma märkmetele. "Ma arvan et lagendikule mis jääb siit.. umbes kilomeetri kaugusele. põhja" ütles veidi piinlikust tundes. Pole just igapäevane näha inimest kes vaataks oma märkmete pealt kus mõni lagendik on, eriti kui sa ise oleksid vampiir ja teaksid niikuinii kõike peast. "Tead seda kohta?" küsis ta muigega Lestati poole pöördudes, ja märkmed kähku tasku libistades.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 18, 2008 1:00:35 GMT 3
Lestat muigas ning noogutas. "See on ju sealsamas," sõnas ta käega põhja näidates,"umbes kilomeetri kaugusel," lõõpis ta veidi tüdruku kallal.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 18, 2008 1:04:28 GMT 3
Sandra ei suutnud turtsatust tagas hoida.. "Väga naljakas.." ütles ta üritades pahast häält teha, ise samalajal muiet tagasi hoides, mis tal lõpuks muidugi ei õnnestunud. "Tuled ka?" küsis ta ise vaikselt suunda lagendiku poole võtma hakates.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 18, 2008 1:07:37 GMT 3
Lestat noogutas ning ühines Sandraga. "Kui ma juba siin olen," lisas ta muigega.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 18, 2008 1:13:31 GMT 3
Sandra vaatas enda ees olevat suhteliselt taimedega kaetud rada ning läks siis mängleva kergusega mööda 'teed' valides kiirelt kohti kuhu astuda, kuni tuli natuke normaalsem tee kus ei pidand enam eriti vaatama kuhu sa astud. Ta viis muiates pilgu Lestatile. "Sa olid siin täna õhtul söömas?" küsis ta muiates. Ta oli suutnud selle mõttega kahe nädala jooksul isegi harjuda niiet ta ei pidand enam ebaviisakaks seda küsida, ja ta väga lootis, et Lestat seda väga hinge ei võta.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 18, 2008 1:17:05 GMT 3
Lestat raputas pead."Paar päeva tagasi," täpsustas ta aega ning jalutas rahulikult edasi.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 18, 2008 1:21:06 GMT 3
"niiet.. täna sa olid siin niisama?" pakkus ta pilku teelt Lestatile ja siis tagasi viies. "Sa käid siin tihti?" lisas ta juurde, mõeldes, et kui ta hakkaks iga kord Lestatiga kokku juhtuma siis ei edeneks tema uurimine just kuigi hästi.. kuigi märkmete kohapealt tuleks Lestatiga kohtumine vist hoopis kasuks.. Juhul kui ma neid talle näitaks. Sandra muigas ning viis pilgu ees olevale veidi heledamale laigule(lagendik), vähemalt võrreldes ülejäänd metsas oleva pimedusega.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 18, 2008 1:25:33 GMT 3
"Tihti käin siin küll, täna olin oma i gapäevasel jalutuskäigul," täpsustas ta enda põhjust ning silmitses nüüd vaid veidi eemal olevat lagendikku.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 18, 2008 1:32:45 GMT 3
Igapäevast.. Nüüd ma siis tean kes siin metsas veel peale minu käib. Rahulolevalt muiates astus ta läbi väikse võsastiku lagendikule. Ta raputas korra pead ja pühkis siis lehed ja okkad mis tema külge olid jäänud, ära. "See on üks huvitavamaid kohti terves metsas" ütles ta oma arvamuse, mõeldes selle all kõike. Kuid eelkõige seda et siit lagendikult nägi ta tavaliselt kõige rohkem loomi, kuid ta ei uskund et ta täna kedagi näeb, nad olid liiga lärmakalt tulnud.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 18, 2008 1:36:07 GMT 3
Lestat kehitas taas õlgu. "Kui sa nii ütled," sõnas ta naljatavalt ning seisatas siis lagendiku serval, pani käed puusa ning imetles loodus.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 18, 2008 1:42:12 GMT 3
Sandra vaatas muiates Lestatit. varsti pööras ta pilgu oma taskutesse. Leides lõpuks pliiatsi ja oma märkme paberid, vaatas ta veel, et Lestat kuhugi mujale vaataks ja hakkas siis ülikiirusel kritseldama ühte osa lagendikust, mis tal eelmine kord joonistamata jäi. Samuti lisas ta sinna paar täpsustavat sõna. Lõpuks sai ta väga lohaka joonise valmis ning pani kähku pliiatsi ning paberi tagasi taskusse. "Sa siis ei arva nii v?" küsis ta hilinenult veidi sõjakalt.
|
|