|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 19, 2008 23:45:12 GMT 3
Sandra jõllitas Lestatile uskumatust väljendava ilmega järgi. See ei saand ometi tõsi olla et nad olid umbes poole minutiga mitme tunni tee läbinud. Kuigi küllap vampiiridele oli see siis võimalik, aga Lestat ei tundund isegi väsinud. Sandra raputas kergelt pead ning suundus siis Lestatile järgi, olles suht ettevaatlik kuna ta ei tahtnud oma marki täis teha, eriti nüüd kus ta oli nii kindlalt peale käind, et ta tahab siia tulla. Ta vaatas uudishimulikult pimedas koopas ringi, natuke ikkagi midagi nähes. Lõpuks jõudis ta sinna kus Lestat istus ning istus ka ise ja hakkas samuti jalgu kõlgutama. Tuleb tunnistada, et Lestati sõnade kaja ja see et hetkel oli seal suht pime, tegid selle koha suhteliselt kõhedaks, aga Sandra ei kavatsend midagi öelda.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 19, 2008 23:49:09 GMT 3
Lestat kuulis, kuidas Sandra temale järgneb. Ta teadis, et tüdruk kõhkleb, kas Lestat oli tõtt rääkinud, kuid ta istus vaikselt ning togis vastu seina nii, et sealt üks kivi kukkus ja valju kolksatusega maha maandus, tekitades kauakestvat kaja.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 19, 2008 23:58:14 GMT 3
Sandra võpatas kui mingi asi, ilmselt kivi, kuhugi alla kukkus ning viskas Lestati poole veidi ärritatud pilgu. Kuid Lestat ilmselt ei näinud seda, kuigi.. Sandra ei teadnud kas vampiiridel on nägemine samahea, kui kuulmine. Ta tõusis ettevaatlikult püsti ning toetas siis ühe käe igaksjuhuks koopa seinale, üritades harjuda pimedusega. "Kas sa oled kogu selle koopa läbi käinud?" Küsis ta kerge uudishimuga, pöördudes Lestati tumedat varju vaatama.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 0:05:04 GMT 3
Lestat noogutas. "Ühe suve ma siin praktiliselt veetsingi," täpsustas ta siis, kuna ei teadnud, kas Sandra peanoogutust märkas.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 20, 2008 0:20:19 GMT 3
"Lahe.." ütles Sandra muigega ning astus siis paar sammu edasi, niiet ta seisis suhteliselt ääre peal ja vaatas alla. "Ja oskad sa mulle öelda mis seal all on?" küsis ta jälle Lestati varju poole vaadates.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 0:23:54 GMT 3
"Lookleb üks väike jõgi, nii meetrilaiune keskmiselt. Seal on palju ruumi, need avaused, mis siin kõrval on, saavad seal kokku, kuid edasi läheb palju teid. Väikseid, mitte nagu see siin. Palju kive ja isegi mingid kristallid vist," loetles ta ette, mis kõik seal all leidub ja naeratas.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 20, 2008 0:30:33 GMT 3
Sandra muigas, kujutades korraks ette kuidas see seal all välja võis paista. "Kas sa näed pimeduses samamoodi nagu inimesed?" küsis ta, samalajal mõeldes kas siit viib mõni tee sinna alla.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 0:33:00 GMT 3
Lestat muigas laialt ning naeriski korraks. "Ainus asi, mis mu inimestega sarnane on, on mu keha," lootis, et see annab piisava vastuse.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 20, 2008 0:38:49 GMT 3
"Ja käitumine ja vahest ka mõtlemine" lisas Sandra muigega ning tundis tahest tahtmata veidi kadedust. Oleks üliäge kui ta saaks samamoodi näha ja kuulda kõike ja omada ükskõik kui palju aega et oma eriala uurida. Huvitav.. mis eriala Lestat üldse õppind on? "Kas sinna alla viib mõni tee mille kaudu Mina ka sinna saaks?" küsis Sandra, jättes hetkel Lestati hariduse värgi teiseks korraks.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 0:43:17 GMT 3
Lestat kortsutas kulmu ja vaatas tülpinud näoga neiut. "Tahad väga surma vabatahtlikult minna?" küsis ta ausalt ja otsekoheselet.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 20, 2008 0:49:31 GMT 3
"Seal on jõgi ja kivid ja kristallid jaa.. Palju Ruumi" dikteeris Sandra Lestati sõnu, istudes käsi ristates maha. "Kas sa tead mõnda koobast kuhu on Ohutu sisse minna?" lisas ta natukese aja pärast, olles veidi pahane, nagu mingi väike laps kes ei saa oma lemmik kommi.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 0:53:31 GMT 3
Lestat mõtles hekte ning noogutas. "Kuid see siit... Alla minna on otse surma hüpata.... Sa tahad tõesti NII väga näha?" vaatas ta paluva ilmega Sandrale otsa, et too ei ütleks ja.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 20, 2008 1:06:15 GMT 3
Sandra mõtles hetke ning noogutas siis ettevaatlikult. "Ma luban et ma ei saa surma" ütles ta, hoides irvitust tagasi. Aga samas.. ta ei uskund absoluutselt et temaga seal all midagi juhtuks, eriti kuna Lestat oli temaga kaasas. Ja kas on üldse kuidagi moodi Võimalik et tema kohalolekul midagi inimesega juhtuks?
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 20, 2008 1:10:15 GMT 3
Lestat ohkas valjult ning tõusis siis püsti ja tõstis Sandra endale selga. "Hoia tugevalt kinni," hoiatas ta tõsiselt ning hüppas siis kaljult alla. Ta maandus kätel ja jalgadel ning tõusis püsti. "Oled rahul?" vaatas ta tülpinud näoga neiut.
|
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 20, 2008 1:16:06 GMT 3
Sandra pigistas seekord silmad tugevalt kinni, kuigi seekord oli see ainult hüpe. Olles jälle kahe jalaga maapeal võttis ta taskust võlukepi ning süütas selle otsas valguse. "Vaauu.. Muidugi" ütles ta naeratades, vaadates enda ees laiuvat jõge, kive ja isegi kristalle mis olid natuke kaugemal. "Näed, ei juhtund muga midagi. Niiet, miks sa sellesse nii halvasti suhtud?" tahtis ta teada vaadates korraks üles Lestati poole.
|
|
