Musitseerimas.

[Samara Soul]

Kell hakkas juba pool üksteist õhtul näitama ning enamus õpilasi oli sellisel kella ajal enda puhketubades ning tegelesid oma asjadega. Ainult Samara istus Keelatud Metsa ääres ühe suure ning kõrge tamme all ning tinistas kitarri, ise vaikselt sellele kaasa lauldes.

[Hysteria Hellraise]

Koolimajast väljus viimaks Miseria, seljas üks väike must kott. Tüdruk tõmbas enda musta jope kapuutsi pähe, et kõrvad külmetada ei saaks. Ringi vaadanud, muigas neidis vaikselt, sest ta oligi lootnud, et kedagi ei ole sellel kellaajal väljas. Tütarlaps pani käed taskusse ja hingas sügavalt sisse jahedat ööõhku enne kui metsa poole sammuma hakkas.
Viimaks Mis peatus. Ta kuulis lähedalt vaikselt kitarrimängu ning kellegi laulmist ka? Kulmi imestunult kergitades, liikus tüdruk aeglaselt hääle suunas.
Lõpuks Miseria naeratas kui jõudis piisavalt lähedale. Ta tundis ära enda koolivanema, kes tinistas kitarriga ja laulis kaasa. ,,Soovid aplausi ka?" küsis ta lõpuks, suutmata ennast tagasi hoida.

[Samara Soul]

Samara lõpetas mängimise, kui oli kuulnud kellegi häält. Hääl mis oli tüdrukule tuttav ning ausalt öeldes üpriski ebameeldiv. Miseria polnud end Samarale just heast küljest näidanud. Tüdruk ohkas vaikselt ning tõstis aeglaselt enda pilgu, lükates peast musta nahkmantli kapuutsi. "Aga palun," sõnas tüdruk tõsiselt ning vaikselt, pilgus külmus vastu kajamas. Ta oli ettevaatlik. Ta ei usaldanud võõraid ning seega käitus ta hetkel üpriski pohhuistlikult.

[Hysteria Hellraise]

Miseria muigas lõbusalt kui mõlemad käed tõstis ja Samarale plaksutama hakkas. ,,Üldjuhul ma poleksi arvanud, et sa oskad kitarri mängida." ütles ta ausalt välja ja astus seejärel lähemale. ,,Õppisid kusagilt?" küsis ta rahulikult ja tõmbas enda koti seljast ja vaatas Samarale ootavalt otsa. Ta ei teinud välja sellest, et koolivanema pilk oli külm, nagu teda ennast ka huvitaks.

[Samara Soul]

Samara irvitas endamisi ning kehitas õlgu. Selliseid küsimusi oli ta pidevalt kuulnud ning pika peale hakkas see tüütavaks muutuma. "Sa ei tunnegi mind, et öelda seda," lausus tüdruk jahedalt Miseria esimese lause peale. "Kuid õppisin, jah. Mu isa õpetas, kui ma olin veel väike," vastas Sam siiski majakaaslase küsimuse peale ning naeratas kergelt, kuid mitte usutavalt.

[Hysteria Hellraise]

,,Armas.." vangutas tüdruk nõusolevalt pead. ,,Sa viiulit oskad? Või ainult kitarri?" küsis ta huvitatult. Tüdruk võttis enda viiuli kotist välja ja vaatas seda pimeduses. Tegelikult oleks ta eelistanud enda ette privaatsuses mängida, kuid seltskonnast ta ära ka ei kavatsenud niipea veel öelda.

[Samara Soul]

Samara vaatas viiulit ning raputas kergelt pead. "Klaverit ka veidike. Ülejäänud aladel ma sakin," sõnas tüdruk enda arust ausalt ning toetas õrnalt enda pead vastu puu krobelist tüve. "Ma näen, et ma pole ainus, kes kahtlasel ajal kahtlases kohas pilli harrastab mängida," sõnas tüdruk turtsatades, kuid siiski ettevaatlikult.

[Hysteria Hellraise]

Miseria turtsatas ja noogutas lõbusalt. ,,See peab siis üllatav olema.." ütles ta vaikselt ja asetas viiuli enda õlale. Tema tuju tegi lõbusamaks veel see, et Samara oli temaga ettevaatlik. Umbes nagu tahaks Miseria ta koheselt ära tappa? Selle mõtte peale vaikselt naeru kihistades, alustas ta ühe kiire viisijupikesega.

[Samara Soul]

Samara kuulas tüdruku pillimängu ise tundes, kuidas see talle sugugi ei meeldi. Viiulikääks polnud Samarale kunagi meeltmööda olnud. See pani ta pea valutama. "Miks just viiul?" päris tüdruk piisavalt kõva häälega viiulist üle, ise lootes, et tüdruk nüüd mängimise lõpetab.

[Hysteria Hellraise]

,,Ma ei jaksanud enda klaverit siia alla tõmmata ja kitarri unustasin ma koju. Homme saadan kirja isale, et ta selle kooli saadaks." ütles ta järsult lõpetades. Jälle suutis ta närvidele käima hakata? Kui proffessionaal ta veel olla suudab. Lubades endale ühe muige, jäi ta Samarat vaatama.

[Samara Soul]

Samara turtsatas vaikselt. "Accio on ka olemas, muide," sõnas tüdruk nii klaveri kui ka kitarri kohta. Kitarri kutsumisega läheks muidugi rohkem aega, kuid klaverit annaks lõdvalt ka Leviosaga kohale lennutada, arvas tütarlaps endamisi. "Laulda ka oskad?" küsis tüdruk kulme kergitades.

[Hysteria Hellraise]

,,Kui ma laulda ei oskaks, siis ma ei leiaks mõtet üldse muusikaga tegelemisel.." ütles ta esimesest märkusest välja tegemata. Tüdruk pööras pea kõrvale ja jäi jälle enda viiulit vaatama. ,,Ise?" küsis ta kiirelt.

[Samara Soul]

Samara muigas õrnalt. "Kui ma laulda ei oskaks, siis ma ei leiaks mõtet üldse muusikaga tegelemisel," tsiteeris ta õrritavalt Miseriat ning hakkas vaikselt endamisi naerma. Vean kihla, et mul on parem hääl, kui temal, mõtles neidis endamisi uneledes.

[Hysteria Hellraise]

Miseria vaatas silmanurgast koolivanema poole. ,,Mõnitad või?" küsis ta kavalal ja mesisel häälel. Tavaliselt rääkis ta sellise häälega siis kui ta on vihaseks muutumise äärel, kuid praegu ta lõbusas tujus. ,,Olgu, hakkame laulma.. Ma tõmban selle loitsuga enda klaveri kohale kui see väljakutse oli!" ütles ta kiirelt ja vaatas Samara poole, silmis väljakutsuv pilk.

[Samara Soul]

Samara kehitas õrnalt õlgu. "Minugi poolest, kuid kui siia keegi tuleb ja sind Puhketuppa saadab, siis ära mind süüdistama hakka," lausus tüdruk ükskõikselt, näol irvitav pilk. Ta ei sallinud Miseriat, sest ta pidas teda samasuguseks pugejaks, nagu Helenatki.