|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 0:08:06 GMT 3
Samara irvitas vaikselt ning tõusis püsti, ise verest vappumas. Ta kartis, et ta sureb peagi, kuid ta ei saanud seda asja nii jätta. Ta viibutas enda võlukeppi ning tekitas enda ette võimsa kaitsekilbi. Loits põrkus vastu seda ning pöördus ümber, suundudes nüüd Miseria poole. "Ma ütlesin, et minuga ei jaksa jamada, tüdruk!" lausus tüdruk ning manas näole irve, olgugi, et kogu ta keha valutas. Peagi varises tüdruk. Ta haaras puust kinni, vajudes lõpuks lumme. Siiski hoidis ta enda võlukeppi käes, olles valmis seda veel viimast korda kasutama.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 30, 2008 0:11:37 GMT 3
Miseria hüppas püsti ja astus loitsu eest mõned sammud eemale ja vaatas kuidas see pimedusse kadus. Seejärel pööras ta pilgu Samara poole ja vaatas kuidas ta vastu puud toetus. ,,Saa aru, Samara.." ütles ta leebemal toonil:,,ma olen sinust tugevam. Me võime siin aastaid sõdu pidada ja sa saad sellest siis ise aru. Mul on tipptaseme võlukunsti oskus! Mind absoluutselt ei huvita, et peale seda kui ma sinuga lõpetan, ässitad sa kõik minu vast ülesse." jätkas ta veelgi rahulikumalt. ,,Expelliarmus!" saatis ta loitsu Samara poole.[/Color]
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 0:26:17 GMT 3
Samara krigistas hambaid ning astus tüdruku saadetud loitsu eest kõrvale nii, et see vastu üht puud lendas ning selle langetas. "Mind ei huvita," ägises tüdruk. "Minust sa tugevam POLE!" karjatas tüdruk lumehanges ning tõusis püsti, ise taas verest nõrgumas. "Kuidas sa julged Mind loitsida?" küsis tüdruk ning sammus tüdruku poole, visates võlukepi lumehange. "Kuidas sa julged koolivanemat lotsida?" päris ta seejärel, haarates tugevalt neiu kõrist ning lükates su vastu puud. "Arvad, et oled niimodi kõva tegija?" päris ta kulme kergitades ning haaret tugevdades. Tal oli savi, kas tüdruk sai hingata või mitte. Vaba käe ajas ta rusikasse ning virutas sellega vastu tüdruku ninanii tugevalt, et ilmselt pidi ta ninaluu murduma.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 30, 2008 0:30:17 GMT 3
Miseria vaatas Samarat ja oli jahmunud esimesed sekundid kui Samara teda kägistama hakkas. Alguses ei suutnudki ta ennast liigutada. Ainult siis kui talle tuli kohale, et ta ei saanud hingata, tundis ta tugevat lööki enda ninas ja siis tundis ta kuidas soe veri hakkas ninast voolama. ,,Julgen.." ütles ta kähiseval häälel ja lõi rusikaga Samarale kolmnurka ning seejärel virutas ta koolivanema küljega lumehange. Miseria vaatas korraks oma veriseid käsi ning pani võlukepi taskusse, kuid kiiresti saadavasse kohta. Samal ajal lükkas ta Samara võlukepi jalaga väga kaugele eemale, järve poole ning pani käed rusikasse, asudes võiltemise positsioonile.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 0:40:17 GMT 3
Samara oigas taas lumehunnikus, hoides kinni enda kolmnurgast. "Sa võid olla loitsimise meister, kuid ma tean palju tänavakaklusest. Mu parim sõber on.. Mugu!" sõnas tüdruk uhkelt ning ajas end jalgade abil püsti. "Noh, Miseria. Anna oma parim löök," lausus tüdruk irvitades, ninast ja suust verd lahmamas. Teda ei huvitanud enda võlukepp ning ta teadis, et peagi kasutab Miseria siiski enda oma tüdruku peal, kuid see oleks Sam'i arust juba liigselt argpükslik olnud.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 30, 2008 14:08:36 GMT 3
Miseria vaatas kulmu kergitades Samara poole ja sülitas maha. Verd tuli natukene ka suust, kuid koheselt ta ka muigas külmalt kui kuulis mida Samara ütles. ,,Kah mul asi! Minu Sõbrad on mugud!" ütles ta hingeldades. Seejärel astus ta Samara juurde ja andis talle küünarnukiga hoobi kuklasse. Vähemalt hetkel oli tal kavas tüdruk oimetuks lüüa, et too hiljem rahuneks.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 14:23:19 GMT 3
Samara haaras neiu käest kinni, kui too kavatses temalt virutada. ta tõmbas jalaga tüdrukult jalad alt ning kui too kukkus, virutas neiu talle jalaga näkku, ise endiselt verest vappumas. Järsku läksid tüdruku silmad pahupidi. Ta ahmis õhku. Verd tuli igalt polt: näost, kätest, rinnust.. kõikjalt. Peagi tüdruk varises, vajudes teadvusetult ning peaaegu surnuna lumehange, mis sugugi enam valge polnud.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 30, 2008 14:26:28 GMT 3
Miseria oiatas vaikselt ja pööras pea kiirelt ära kuid sai tugeva hoobi vastu kaela. End oiatades püsti ajades, vaatas Miseria koolivanema poole, kes oli teadvusetult kokku varisenud. Ohanud vaikselt, võttis ta oma võlukepi välja ja ravis mõned haavad terveks, sest ta ei teadnud teist loitsu peale Episkey. Seejärel pani ta tüdruku haavad sidemesse, mis verega koheselt läbi imbusid. Ise peaaegu kokku varisemas, sai ta kutseloitsuga Samara võlukepi enda juurde ning pani selle koolivanema taskusse. Lausunud hõljumisloitsu, lonkas Miseria haiglatiiba.
ot; teen teema ka. x)
|
|
