|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 29, 2008 19:30:52 GMT 3
,,Aitähh, et hoiatasid, aga ma oskan enda eest ka seista. ." teatas ta pead kallutades ja tõmbas võlukepi taskust välja. Öelnud võlusõnad, viipas ta lossi poole ja jäi ootama. Lõpuks nägi ta läbi õhu suurt musta klaverit nende poole lendamas. See maandus Miseria külje juures vaikselt. ,,Alusta sina." tegi ta viisaka viipe käega Samara poole.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 19:42:57 GMT 3
Samara vaatas klaveri poole ning kergitas õrnalt kulme. Klaver tuletas talle muidugi Lestati meelde ning koheselt tundis tütarlaps igatsusekripeldust enda rinnus. Lõpuks hakkas neidis aeglaselt enda musta värvi akustilist kitarri mängima, ise mõeldes, et teinekord toob ta enda Flying V koos võimendiga sinna. Mänginud mõned akordid, hakkas tütarlaps õrna, kuid siiski tugeva häälega loole kaasa laulma, pilk maha suunatud.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 29, 2008 19:45:38 GMT 3
Miseria, kes oli hoopis oodanud, et Samara midag vastu nähvab, vaatas Samara poole, kuid ei lasknud enda üllatunud ilmel välja paista vaid varjas seda enda tuntud ükskõikse muigega. Tüdrukul oli ilus hääl, tõesti. Nüüd jäi ta ootama kuni tüdruk laulmise lõpetab, siis saaks ta enda looga samuti alustada.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 19:51:32 GMT 3
Lõpetanud kiirete akordidega mängimise, pööras tüdruk enda küsiva ilme Miseriale oodates, et too enda andeid esitlema hakkaks.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 29, 2008 19:53:58 GMT 3
Läbi?Lõpuks! mõtles tüdruk sarkastiliselt, sest tõesti tüütuks muutus niisama tegevuseta istumine. Miseria pööras ennast klaveri poole ja vajutas korraks soojenduseks noodile. Hetk hiljem alustas ta mänguga, lauldes kaasa valju häälega, mis oli nemajaolt sopran. Tüdruk ise laulis Nemesea lugu, No more.
Möödusid paar mituti kui tüdruk laulmise lõpetas ja sügavalt hinge tõmbas.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 20:02:29 GMT 3
Samara kuulas tüdruku ära ning turtsatas vaikselt. "Hääl värises liialt ning paar nooti läksid klaveril sassi," kritiseeris tüdruk lõbusalt ning pani enda kitarri tagasi kitarrikohvrisse, kust ta selle varem võtnud oli. Lõbusalt jäi ta majakaaslast silmitsema.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 29, 2008 20:05:53 GMT 3
,,Sinu hääl on nagu kräunuval kassil, niiet ära räägi siin midagi.." nähvas ta külmalt vastu. Tüdruku poole ikka veel seljaga olles, võttis ta meelega enda viiuli ja alustas taaskord valju ja kiire looga.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 20:12:14 GMT 3
Samara turtsatas vaikselt. "Viiulit sa ka mängida ei oska. Nagu ahv mängiks oma persega parmupilli," kommenteeris tüdruk lõbusalt ning võttis vöö vahelt võlukepi. Viibutades kiirelt seda, lendasid viiul ja poogen mitu meetrit eemale lumme. Lõbusalt jäi Samara Miseriale otsa vaatama.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 29, 2008 20:16:51 GMT 3
Miseria ahmis õhku sest ta polnud oodanud, et Samara võtab ja lennutab tema viiuli eemale. Ta ei teinud ka välja sellest, kuidas Samara kommenteeris tema mängimisoskust. Professionaalid olid hinnanud teda ja andnud talle viis palli mängimise eest. Võlukepi taskust välja tõmmanud, viipas ta sellega ja lennutas suure kihi lund Samarale näkku, ise sealjuures kõrvale hüpates, et ise lumega pihta mitte saada.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 20:19:54 GMT 3
Samara krigistas hambaid ning vaatas taeva poole, ise peagi lumehunnikusse mattudes. Peagi aga paiskus lumehunnik laiali ning tüdruk lendas sellest välja, võlukepp tugevalt käes enda kohal. Ta maandus jalgupidi puu otsas, kust ta võttis seljast enda mantli, mille ta maha viskas, jäädes nüüd musta värvi võrgust maika väele. "Sa alustasid sõda vale inimesega, plika!" sõnas tüdruk hambaid krigistades ning graatsilise käeviipega suunas ta järgmise lumehunniku Miseria poole.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 29, 2008 21:51:19 GMT 3
Miseria irvitas lõbusalt ja kehitas õlgu. Nii armas oli vaadata inimesi kes tema peale vihased olid ja nii lahe oli pidada võitlusi teistega, kes teda juba vihkama hakkasid. ,,Hoopis sina alustasid!" teatas ta sellesama siidise, kuid külma tooniga ja võlus enda ette kilbiloitsu. ,,Mind absoluutselt ei huvita, et sa oled koolivanem, Samara!" ütles ta valjult ja saatis tüdruku poole Riddiciluse needuse.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 22:47:16 GMT 3
Samara irvitas vaikselt ning hüppas puu otsast alla, kui too tema poole järjekordse needuse saadaks. Ta maandus lumehunnikus, millest ta peagi püsti tõusis. "Jaa, kuid sind hakkaksid nii paljud vihkama, kui minuga midagi juhtuks. Lausa põlgama!" lausus tüdruk ning irvitas, rohelised silmad välkumas. "Conjuctivito!" hõikas tüdruk seejärel, suunates võlukepi tüdruku silmadele.
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 29, 2008 23:42:42 GMT 3
Miseria pahvatas naerma kui ta hüppas loitsu eest ära. ,,Nagu mind huvitaks ka!" ütles ta täiesti ükskõikselt. Nii oligi. Tal oli täiesti ükskõik mis teised temast arvavad ja arvama hakkavad. Veel rohkem ükskõik oli tal veel siis, kui Samaraga peaks midagi juhtuma. ,,Ja Samara.." ütles ta vaikselt, kuid arvatavasti piisavalt valjult, et tüdruk teda kuuleks. ,,Kasuta selliseid loitse millega sa saaksid ikka vastase enda jaoks ohutuks teha, mitte ära viida aega!" lisas ta irvitades,silmad nähtavalt tumenemas. ,,Sectumsempra!" sisistas Miseria saates loitsu Samara poole.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 23:49:38 GMT 3
Samara poleks osanud seda oodata ning tänu sellele ei saanud ta loitsu eest minema põigata. Ta tundis seda. Tundis, kuidas kõikjale tema kehale ilmuvad haavad. See valu. Tohutu valu ning peagi oli lumi tema ümber kaetud verega. Tüdruk lasi kuuldavale valukisenduse nii, et Keelatud Metsats mingi linnuparv õhku tõusis. "Miseria.. Sa veel maksad selle eest. Verehinda!" sisises tüdruk, ise endast kinni hoides, veri läbi käe imbumas. Ta tõstis aeglaselt ning väriseva käega võlukepi tüdrukule ning lausus piisavalt selgelt kogu oma jõuu kokku võttes: "Grucio!"
|
|
|
|
Post by Hysteria Hellraise on Dec 29, 2008 23:57:33 GMT 3
Miseria vaatas verd mis lumel oli ja seda tuli veel juurde. Ta pigistas võlukeppi tugevamini kätte. Tal hakkas hetkeks Samarast kahju ning ta oleks tahtnud tormata tema juurde ja teda aidata ning haiglatiiba toimetada kuid enne kui ta seda teha jõudis tabas teda piinamisneedus. Nüüd tundis tema valu. Miseria lendas kolm meetrit eemale ja maandus valges lumes. Ta väänles valust karjudes. Kogu tema keha valutas ja seda kõike Samara pärast. Kukkumine oli olnud samuti valus ning isegi see paks jope mis tal seljas oli, ei teinud kukkumist pehmemaks. Tüdruk tõusis ikka veel valus oiatades püsti, tundes kuidas kogu ta keha põleb. Ta tõstis Samarale altkulmu pilgu, silmad raevust põlemas. Enda jope seljast visanud, võttis ta maha kukkunud võlukepi ülesse ja vaatas koolivanema poole. ,,Ma poleks tahtnud, et see nii hulluks kujuneb, Samara!" ütles ta külmal toonil. Huvitamata mis edasi võib saada hüüdis Miseria valjult:,,Crucio!" saates Samara poole sellesama piinamise needuse mis temagi saatnud oli. Hingeldades vajus Miseria põlvili, kuid ootas siiski vasturünnakut.
|
|
