|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 3:24:46 GMT 3
Kui kell sai seitse, tulid Samara ja Lestat oma kodust välja ning läksid restorani, nagu Lestat plaaninud oli. Sinna sisenenud, said nad ühe laua veidi vaiksemas kohas, kuhu taha nad ka istusid. Lestat vaatas elevilt Sam'ile otsa, ise pabistades, et neiule sõrmus, mida ta peagi esitleda kavatses, ei meeldi.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 3:30:50 GMT 3
Samara võttis istet, seljas elegantne musta värvi eest sügava lõikega ning maani ulatuv kleit. Jalas olid tüdrukul musta värvi kõrge konsaga kingad ning tema pikad ronkmustad juuksed olid krunniks pigistatud, mõned lokid kaelal vallatlemas. Tüdruk oli end üles löönud ning haavade vastu oli ta kasutanud tõhustad peitekreemi ning veidike maagiat.
Peagi tuli nende juurde blond noor ettekandja, näol naeratus. "Tere, kas võin teile midagi pakkuda?" päris ta naeratades ning noogutas õrnalt peaga menüüde suunad, mis laua nurgal olid.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 3:39:59 GMT 3
Lestat naeratas säravalt Samarale. "Soovid sa midagi juua?" küsis ta enda kallimalt, tellimuse alustamiseks.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 3:43:12 GMT 3
Samara vaatas ettekandja poole ning noogutas vaikselt. "Bollinot, palun. Tumepunast," täpsustas tütarlaps. Bollino oli tütarlapse lemmikvein, ei parajalt magus ning parajalt mõru. Selline vahepeale. Ettekandja noogutas ning jäi nüüd mehe suunas vaatama, kui oli Samara tellimuse väiksesse kollasesse märkmikusse üles kirjutanud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 3:48:06 GMT 3
"Ja vesi, aitäh," sõnas ta pilk endiselt Sam'ile naelutatud. Ettekandja noogutas ning läks jooke tooma. "Vali mingi söögipoolis ka välja," andis ta vihje, ise juba magustoiduaega oodates.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 4:02:30 GMT 3
Samara naeratas õrnalt, paljastades enda tillukesed, kuid siiski armsad põselohud ning avas menüü, vaadates hoolikalt hõrgutisi, ende koostisi ning hindu. Ta oli just otsustanud, mida võtta, kui ettekandja tuli koos veini ja veega tagasi, asetades need mehe ja naise ette lauale. Seejärel lükkas Sam väärika liigutsega menüü tagasi kokku ning sõnas: "Mulle palun praad Lohelihaga ning magustoiduks võtaks ma kohupiimakreemi." Seejärel heitis ta kiire pilgu Lestatile, ise oodates, kas too ka midagi soovib.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 4:05:11 GMT 3
Lestat vaatas muigel näoga Samara käitumist. Ta nägi nii armas välja, kui ta elegantselt ja viisakalt kõike tegi. Sellise ülepingutatud moel. "Jäätis palun, aitäh," sõnas ta jätkuvalt Sam'i piideldes. Ta ei tellinud seda tegelikult endale, vaid mõtles, et ehk tahab Sam veidi jahutust, kui Lestat oma sõrmusega lagedale tuleb. Ettekandja noogutas ning läks köögi tellimust viima.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 12:34:54 GMT 3
Samara heitis kiire pilgu ettekandjale, kui too lahkus ning tundus noormehe silmi jätkuvalt endal. Ta ei pidanud selleks tema poole vaatama, et aru saada, et too teda jõllitab. Õrnalt punastades viskas tütarlaps enda kaunilt raamitud pilgu lauale ning ohkas ärevalt sisse. Lõpuks otsustas ta siiski midagi rääkida enne, kui too naine toitudega naaseb. "Kuidas sa teadsid, et ma St. Mungos olen?" küsis tüdruk vaikselt, pilk noormehe nägu piidlemas.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 14:02:05 GMT 3
Lestat kartiski, et Sam tahab seda teada. Mitte, et ta midagi varjanud oleks. "Koolis levisid jutud," vastas ta ausalt. Ta oli tulnud just poest ning koolis puhkeruumi jalutanud, kui kuulis kõikjal haiglajutte. Kord kuulnud sõna Sam ja kohutavad haavad, jooksis ta kiiresti haiglasse, kus ka teda valvama jäi.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 14:07:23 GMT 3
Samara ilme muutus morniks. "Pagan," unustas tüdruk hetkeks, kus ta viibib. "Noh, olgu. Vähemalt on nende pettumuseks minuga kõik korras," lausus tütarlaps naeratades ning ristas sõrmed, mis laual olid. Peagi tuli tagasi ka ettekandja koos roogadega. Ta asetas need lauale, soovis head isu ning lahkus seejärel.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 14:16:39 GMT 3
Lestat võttis lonksu oma veest ja ootas, et Samara sööma hakkaks. "Head isu," muigas ta laialt, asetades käed lauale ning haaras ühega teise, endiselt pinevil olles, millal Sam lõpetab ja saaks magustoiduga alustada.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 14:19:54 GMT 3
Samara naeratas kergelt, tänulikult, kuid sama ta noormehele vastama ei hakanud. Ta ei söönudki midagi ning samas polnud ta midagi peale vee ja jäätise tallinud. Tüdruk lõikas tükikese enda lohelihast ning pistis selle suhu, mäludes hoolega. Ammu polnud ta loheliha söönud ning paratamatult oli see üks tütarlapse lemmikuid. Söök edenes vaikselt, sõnadeta. Tüdruk heitis vahepeal kiired pilgud noormehele, ise mõeldes, mis tal plaanis on.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 14:27:57 GMT 3
Lestat lihtsalt vaatas oma kallimat, kellest peagi tema naine pidi saama. Ta oli kergelt öeldes närvis, kuigi see ei paistnud millegagi silma, kuna higi tal tekkida ei saanud, silmad ei vesistanud ning närve ei olnud, mis käsi väristama oleksid saanud panna. Vaikselt vaatas ta, kuidas taldrik tühjeneb ja võis kindel olla, et neiu kõht täitub.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 14:37:58 GMT 3
Peagi oli taldrik tühi. Neidis rüüpas veel mõned sõõmud enda veinist, mille ta tellinud oli ning lükkas seejärel parema jala üle vasaku, ise noormehele otsa vaadates. Ta naeratas malbelt ning heitis kiire pilgu inimestele, kes restoranis olid. Neid oli palju, ilmselt oli see väga tuntud restoran, kus nad viibisid.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 14:57:54 GMT 3
Lestat naeratas, kui Sam lõpetas. Seejärel tuli nende juurde toosama noor naine ning viis ära tühja taldriku, mille järel naases kahe magustoidunõuga, mille lauale asetas. Nüüd, sinu etteaste, mõtles Lestat endamisi ning tõusis toolilt, läks Samara juurde ning asetas ühe põlve maha, jäädes sellele toetama. Võttis Samara ühest käest kinni ning teisega kobas taskust südamekujulist karpi, mille sees sõrmus oli. "Kallis Samara. Sa oled minu elu, minu õnn ja minu rõõm. Sinuta ei suuda ma elada. Seepärast palun sind: Kas sa tuleksid mulle naiseks?" sõnas ta silmad säramas ning avas väikese karbi, kust sõrmus välja paistis ning valguse käes siras.
|
|
