|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 10:43:22 GMT 3
Samara itsitas omaette. "Pead mind sama täiuslikuks kui su põselohud on?" päris tüdruk uuesti üle, et teada saada, kas ta oli asjast õigesti aru saanud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 14:36:10 GMT 3
"Kui sina pead mu põselohke täiuslikuks, siis jah," muigas Lestat ka ise sellepeale. Kuigi tegelikult mõtles ta lihtsalt, et Sam on täiuslik.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 14:44:46 GMT 3
Samara muigas vaikselt. "Kuid me võime ka kompromissile jõuda selle asemel, et vaielda," pakkus tüdruk naeratades välja. "Teeme nii, et me oleme mõlemad ühe palju täiuslikud?" pakkus hufflepufflane lõbusalt välja, ise silmi pilgutades noormeest silmitsedes.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 15:07:41 GMT 3
Lestat muigas, mõtles ning raputas siis pead. "Ma ei saa kunagi nii täiuslikuks, kui seda oled sina," mille järel kingis Sam'ile ühe pika magusa suudluse.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 17:35:02 GMT 3
Samara hakkas juba taas midagi vastu ütlema, kuid enne, kui ta seda teha jõudis, tundis ta noormehe jahedaid huuli enda huulte vastas. Aeglaselt põimis ta enda käed ümber noormehe ning suudles õrnalt noormeest huultele. Peale seda vaatas tüdruk noormehele kerge kulmukortsutusega otsa. "Sa saad mu niimodi kõigega nõusse," lausus tütarlaps muigega, käed endiselt ümber nooruki.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 17:38:53 GMT 3
Lestat muigas ning kaalutles asja. "Nüüd ma siis tean, mida kujuneval vaidlusel teha,"sõnas ta juba laialt naeratades. Jah, seda ta kavatses hakata harrastama, kui neil jälle taolitel teemadel juttu tuleb.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 17:48:27 GMT 3
Tüdruk puhkes taaskord naerma. "Siis ma hakkan meelega vaidlusi tekitama. Mul pole midagi selle vastu, et sinuga suudpidi koos olla," lausus tüdruk, kui oli suutnud veidikenegi rahuneda. Ta ohkas sügavalt ning lõbustatult, pilk mööda tuba ringi rändamas.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 17:57:55 GMT 3
Lestat naeratas, hoides suud kinni, millega põsed eriti esile kerkisid. "Sama arvamus ka siinpool," kommenteeris ta siis endagi arvamust, pilk endiselt neiule kinnitatud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 18:01:56 GMT 3
Samara vaatas nüüd noormehe poole, näol veidike kahtlev, kuid siiski kindel naeratus. "Ma arvasin, et sa ei tunne midagi," sõnas tüdruk mõistmatu ilmega ning võttis noormehe käe taas endas kätte. "Ei soojust.. ei puudutusi.. midagi," lausus Sam, hääl vaibumas. Ta vaatas hella pilguga noormehe kätt, kuid peagi pööras ta aeglaselt enda mürkrohelised silmad noormehe omadele, silmitsedes neid hoolikalt.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 18:08:33 GMT 3
Lestat kergitas veidi kulmu. "Kompimist tunnen ma ikka. Eriti, kui seda sina teed," pidi ta lõpus lisama. "Kuid tõmme sinu vastu on olemas. Nagu ka uskumus, et ma pean sinuga pidevalt koos olema, sinu eest hoolitsema, valvama, et sul hea oleks, sest siis olen ka mina õnnelik. Ja näha sind naeratamas.. Ma ei oska ütelda, mis tundeid see tekitab, aga see on... seest õõnsaks tegev ja meeldiv," proovis ta end õigesti väljendada. "Ma ju ütlesin, et ma armastan sind. Ja see suudlemine on tõesti üks huvitav asi, mis mulle meeldima on hakanud," ei suutnud ta meelast muiet enam tagasi hoida.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 18:12:42 GMT 3
Samara näole levis taas naeratus. Naeratus, mille ainult Lestat suutis tüdruku näole tekitada. Sooja ja armastava naeratuse. Kuidas tüdrukule küll meeldis, kui noormees talle ütles, et armastab teda. Olgugi, et Sam oli seda juba mitmeid kordi kuulanud, suutis see endiselt tema kõhtu nahkhiiri tekitada. "Seda ma kuulda tahtsingi," sõnas neidis ausalt.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 18:16:19 GMT 3
Lestat naeratas ning kallutas pead veidi ettepoole, et enda laup Sam'i lauba vastu panna. Nõnda sulges ta silmad ning hingas sügavalt ja rahulolevalt sisse. Ta oleks justkui taevas olnud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 18:22:34 GMT 3
Tüdruk naeratas õrnalt ning sulges samuti enda silmad. Talle meeldis niimodi noormehega istuda. Rahus ning vaikuses. Ta oli vaikselt harjunud mõttega, et ta ei kuule noormehe südametukseid ega tunne ta sooje käsi. Just sellisena oligi ta ju noormeest armastama hakanud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 18:32:28 GMT 3
Lestat jätkas rütmilist sügavat hingamist, tundes neiu lähedust. See talle meeldiski. Vaikuses rääkida. Nad said nii rahulikult seal olla, mitte midagi ütlemata, kuid samas üteldes rohkem, kui sõnad neid väljendaks. Sellepärast ta naerataski, pikalt ja laialt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 18:37:56 GMT 3
Kui nad olid juba üpriski kaua niimodi, vaikuses, istunud, avas tüdruk õrnalt enda silmad ning kergitas enda pead, käes endiselt noormehe käed. "Mis su perekonnanimi on?" küsis Sam vaikselt, lükates õrnalt sõrmega ära juuksesalgu, mis noormehele silme ette libiseda tahtis. Ta naeratas õrnalt, häbelikult, sest ta polnud kunagi varem selle pealegi tulnud, et tema perekonnanime küsida. Kui nad olid tutvunud, oli mees ju ainult end eesnimepidi tutvustanud.
|
|
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3