Lähedal südaööle

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat tõstis samuti veidi pead ning naeratas lõbustatud. "Von Bloodworth," sõnas ta viisakal toonil justkui end esmakordselt tutvustades. Ta vaatas väga rahulolevalt ja õnnelikult. Muul pilgul see polekski võimalik.

[Samara Soul]

Samara kergitas üllatunult kulme. Noormees oli t a a s tüdrukule muljet avaldanud. "Sobilik nimi vampiirile," lausus tüdruk ausalt ning ohkas endamisi. Samara Von Bloodworth, mõtles tüdruk endamisi unelevalt.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat naeris ning noogutas. "Seda ta on tõesti," kommenteeris ta samuti ning itsitas vaikselt endamisi.

[Samara Soul]

Samara heitis enda pilgu noormehele ise meenutades, kas too oskab tema mõtteid lugeda või mitte. "Eee, mida sa naerad?" päris tüdruk ettevaatlikult, silmad lõbusalt säramas.

[Lestat Von Bloodworth]

"Sa näed nii armas välja, kui sa unistad," vastas ta ausalt ning vaatas siiralt Sam'ile otsa. Ta küll ei teadnud, millest ta unistab, kuid see nägi ikkagi tore välja.

[Samara Soul]

Samara tundis, kuidas ta õrnalt punastama hakkab. Ta köhatas vaiskelt ning heitis kiirelt pilgu allapoole, noormehe rindkerele. "Ee, kust sa võtad, et ma unistasin praegu?" küsis tüdruk ettevaatlikult, põsed tumeroosad ning tulitavad.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat naeris vaikselt. "Sul oli selline leebe pilk, naeratus oli eemalolev, olek samuti," sõnas ta sel hetkel näinud tunnuseid nimetades. Ta vaatas lõbusalt neiu tumedaid põski ning see pani teda jällegi vaikselt itsidama.

[Samara Soul]

Samara turtsatas õrnalt, pilk endiselt allasurutud. Ta kuulas noormehe ära ning laksatas õrnalt käelabaga vastu noormehe õlga. "Ah, ole kuss," sõnas tüdruk ning puges taas noormehele kaissu, justkui poleks midagi olnudki. "Ma mõtlesin lihtsalt su perekonnanime üle," sõnas tüdruk õrna muigega.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat naeris vaikselt. Sam nägi siis ka armas välja, kui ta pahast teeskles. Ta nägi alati armas välja. "Mis sellega?" küsis ta siis üle. Ta oli ju ütelnud, et see on väga vampiirilik. Mis sellega siis veel?

[Samara Soul]

Samara mõtles väheke. Kas öelda ausalt välja, mis talle hetkeks pähe turgatanud oli, või end mingi hädavalega välja keerutada. Siiski otsustas koolivanem esimese variandi kasuks. "Mõtlesin, et kui hästi su perekonnanimi mulle sobiks," sõnas tüdruk lõpuks süütu hääletooniga.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat muigas selle peale laialt. Ta teadis, et see on tõde. "Kas see oli vihje?" küsis ta meelalt. Kui ta järele mõtles, siis tegelikult ei olnud tal selle vastu midagi. Sam on niikuinii tema oma, miks ka mitte siis legaalselt.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehe poole. "Eee, ma ei mõelnud, et.." alustas tüdruk ning vaatas talle otsa, süda ärevalt puperdamas. Mida sa valetad? Oli ju! Ei olnud! Oli! ei olnud!! Ah, jää vait! vaidlesid hääled tüdruku peas. Ta ei lõpetanudki enda lauset, vaid vaatas jahmunult, kuid siiski üllatavalt rõõmsalt noormehe poole.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat muigas ning mõtles, kas ta mõtles seda siis jaatavalt või mitte. Ta kissitas veidi meelitatult silmi Sam'i poole, hammustas õrnalt huulde ning vaatas korraks lakke. Ta ei osanud midagi ütelda, ometi pidi ta midagi ju sõnama. "Sam. Kas sa tahaksid minuga abielluda?" küsis ta seejärel ettevaatlikult ning rahulikult. Ta ei langenud põlvili, kuna tal ei olnud sõrmust võtta, kuid küsimust mõtles ta sellegipoolest tõsiselt.

[Samara Soul]

Samara tundis, kuidas veri talle näkku lööb ning seda, kuidas tal silme eest kõik mustaks lööb. Erutusest hakkasid tüdruku käed värisema. "Sa.. Sa mõtled seda tõsiselt?" küsis tütarlaps, sest ta oli rohkem, kui veendunud, et noormees teeb sellega nalja.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat vaatas hirmunult Sam'i käsi. Ta hoidis nendest tugevalt kinni. "Muidugi mõtlen tõsiselt," ei saanud ta aru, kuidas Sam võib arvata, et Lestat nõnda tõsise asjaga nalja teeb.