|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 3:53:42 GMT 3
Samara ajas pea mõnust kuklasse, ise noormeest nautides. Tekk oli taas rusikasse surutud ning ta silmis meelas ning ahne pilk. Tundnud peagi noormehe huuli enda huulte vastas, suudles ta kirglikult ning armastavalt enda kallimat edasi, lastes peagi himul endast võitu saada.
Mõnda aega hiljem lamas tütarlaps voodis, noormehe peal, nagu ta seda varemgi teinud oli, tekk noorukite peal pooleldi. "Okei, see voodi on nüüd korralikult sisse õnnistatud," sõnas tüdruk lõbusalt ning endiselt hingeldades.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 3:58:39 GMT 3
Lestat hingas sügavalt ja rahulikult. Neiu lause peale ta turtsatas korraks. "Mina küll seda ei arva," sõnas ta meelalt muiates, käsi Sam'i küljel, teda sealt õrnalt kinni hoides. Ta vaatas veidi kahtlevalt pilgul neiut, kuna too hingeldas. Ta ei teadnud, kas teeb midagi valesti, või milles asi on.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 4:04:46 GMT 3
Tüdruk turtsatas samuti, kui oli noormehe öeldut kuulnud. "Nojah, me jõuame veel seda ära õnnistada," sõnas tüdruk rahulolevalt enda silmad sulgedes. "Meie päralt on veel sinu tuba, külalistetoad, koridorid, elutuba, köögid, pööningud, vetsud, vannitoad, katus.." loetles tüdruk ning muigas endamisi, käsi ümber noormehel.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 4:08:24 GMT 3
Lestat kuulas nõustuvalt Samarat. "Kuid kusagil pole nii mugav kui siin," ei hakanud ta välja ütlema, et tema tuba ei sobi juba ämbliku pärast. Ja seal ei ole tõepoolest üldse voodit. Kuid mõte elutoast pani ta laialt muigama. Sealne diivan oli vägagi mugav."Prooviks soolaleivapeo ehk veel sisseõnnistamata elutoas teha?" tegi ta vastumeelselt ettepaneku, mõteldse tulevate külaliste peale.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 4:18:01 GMT 3
Samara hakkas vaikselt naerma. "Ikka, jaa," lausus ta nõustuvalt. "Ei ole mina nende jaoks nii lahke, et lasen neil olla toas, kus mina enda kallimaga armatsen," sõnas neidis egoistlikult ning ohkas rõõmsalt. Ta armastas Lestati. Armastas kogu südamest - selles oli ta veendunud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 4:22:34 GMT 3
Lestat muigas neiu arvamuse peale. Ta ei olnud seda küll nõnda mõtelnud, kuid tulemus oli sama. "Kas sa süüa ei taha rohkem? Juua?" küsis ta seejärel igaks juhuks. Ta tahtis, et Sam'il oleks kõige parem olla.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 4:34:00 GMT 3
Tüdruk naeratas ning ajas end istukile. "Joogist ära ei ütleks," sõnas tüdruk ning vaatas igatseva pilguga mahlaklaasi poole, mis teisel pool tuba asus. Seejärel jäi ta inglinäoga Lestatile otsa vaatama.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 4:46:11 GMT 3
Lestat naeris vaikselt Sam'i katse üle. Ta tõusis püsti ning hetkega oli mahlaklaas käes taas Samara kõrval. Ta ulatas selle talle ning jäi ootama, et see pärast ka tagasi viia.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 13:12:14 GMT 3
Samara vaatas noormeest, näol õrn ning salapärane naeratus. "Tänan, mu härra," lausus neidis siidiselt ning võttis klaasi kätte. Ta rüüpas sellest mõned sõõmud, pilk endiselt Lestatil ning näol põgus naeratus. Peagi asetas ta klaasi taas noormehele pihku.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 14:00:53 GMT 3
Lestat tegi kummardava žesti ning viis seejärel klaasi tagasi. Vaikselt jalutades naases ta voodisse ühe hüppega, mis ta naerma pani. Voodi oli ka nõnda päris hea. Madrats tundus vastupidav.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 14:04:10 GMT 3
Samara naeratas õrnalt ning kui noormees oli taas voodis, asetas tüdruk enda pea tagasi ta rinnale ning käe ümber tema. "Tead, ma mõtlen, et on ikka hea, et ma su pakkumise siiakolimiseks vastu võtsin," alustas neidis lõpuks jututeemat, näol õrn muie.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 14:13:47 GMT 3
"Oojaaa,"oli Lestat rohkem kui nõus. Tänu Sam'ile oli ta ju kõik toad nii ilusti sisustatud saanud. Ja ei pidanud üksinda elama. Ja sai Sam'iga igal vabal hetkel koos olla, segamatult.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 14:38:33 GMT 3
Tüdruku naeratus süvenes veelgi noormehe napi sõna peale. "Täiesti juhuslikult saime me Diagonali põiktänaval kokku ning nii see juhtuski," ei suutnud tütarlaps endiselt kõike toimunut uskuda. "Müstiline," lisas ta veel korraks lühidalt, käsi taas nooruki rinnal.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 14:51:05 GMT 3
Lestat noogutas. "Fenomenaalne," nõustus ta jällegi lühidalt. "Keda selles nüüd tänada. Jumalat? Saatust?" küsis ta kergelt turtsatades. See oli täitsa imelik, et kõigest kaks päeva oli juhtunust möödunud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 15:01:01 GMT 3
Tüdruk turtsatas lõbusalt. "Jumalasse ma ei usu, kuid Saatust võib küll tänada. Või siis Diagonali põiktänavat," lausus ta õrna muigega, vaadates taas noormehele otsa.
|
|
