|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 19:30:38 GMT 3
Lestat lebas samas asendis, Sam tema kõrval, tihedalt kõrval. Les hingas sügavalt sisse, tundes Samara lõhna. Ta hakkas unelevalt teda vaatama.
Möödunud olid mõned tunnid, päike hakkas vaikselt tõusma. Lestat oli endiselt oma kohal. Sam nägi välja nagu ta oleks endiselt sügavas unes. Lestat otsustas veidi veel oodata.
Järgmise tunni pärast ta tuli kiiresti, ent vaikselt voodist välja, tõi endale hommikumantli, pani selle kehakatteks peale. Ta suundus kööki, mida tegi samuti vaikselt. Seal vaatas ta külmikusse. Võttis välja paar muna, liha, kurki, tomatit, paprikat, salatilehti, piima ning mõned apelsinid. Ta tükeldas liha ära, pani pannile praadima. Kloppis munad vähese piimaga ära ning pani selle pruunustunud lihale peale. Samal ajal kooris ära kurgi, lõikus selle tükkideks, lisas samasuguselt tükeldatud tomati, paprika ning salatilehed, segas need kokku ning asetas taldrikule. Pööras omleti ümber ning poolitas apeksinid, millest käsitsi kogu mahla välja pressis. Pärast vaatas hoolikalt üle, ega ühtegi kivi sisse ei jäänud ning tõstis ka omleti kokkuvoldituna taldrikule. Ta ei teadnud, kas pidanuks tegema mingi kastme ka juurde, kuid otsustas, et sellest aitab. Taldriku tõstis koos klaasi ning kahvli-noaga kandikule ning läks sellega üles Samara juurde.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 19:37:40 GMT 3
Samara magas rahulikult enda ülisuures voodis edasi, nüüdseks juba üksi. Ta pilk oli rahulik ning õrnalt naeratav. Ta nägi head und kassipoegadest ja Lestatist, kes nendega mängis. Kuulnud lõpuks mingit häält, liigutas ta end õrnalt ning vahetas külge, ise tundes, kuidas tal õlg veidike valus ühes ja samas asendis magamisest oli. Siiski ei teinud ta sellest suuremat numbrit vaid avas enda silmad, pöörates esmalt enda pilgu akna poole, mile ees tumepunased sametised kardinad olid. Päike paistis heledalt nende vahelt välja. Tüdruk ajas end seejärel istukile, tõmbas teki endale peale, kattes intiimsed kehaosad ning hõõrus enda uniseid silmi. Alles siis märkas ta kandikuga Lestati ning ta nägu vajus naerule.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 19:41:13 GMT 3
Lestat muigas Samara peale ning sammus siis tema juurde voodisse, asetades toidu ilusti sinna peale liikumatult. "Tere hommikust, kallis," sõnas ta naeratades ning suudles Sam'i magusalt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 19:48:17 GMT 3
Samara naeratas ärevalt ning vaatas, kuidas noormees toidu koos kandikuga voodile asetab. Värske apelsinimahl oli tütarlapse lemmik, kuid siiski oli kõige parem noormehe suudlus. "Mmm, magustoidu sain ma juba kätte," pomises tüdruk naeratades noormehele peale suudlust ning tegi talle ninapiiksu. Seejärel vaatas ta toitu ning vangutas kergelt pead. "Sellega võib veel ära harjuda," kommenteeris tütarlaps ning võttis mahlaklaasi kätte, rüübates sellest mõned külmad ning värskendavad sõõmud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 20:30:49 GMT 3
Lestat muigas, kaalutledes kas kommenterida või mitte. Rääkimisvajadus võitis. "Magustoidu juurde me veel liigume," lausus ta kiiresti ja vaikselt. "Muidugi võid. Peaksidki," sõnas ta seejärel laialt naeratades ning istus seejärel ka voodiäärele, jälgides Samarat.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 21:08:59 GMT 3
Samara kuulas noormehe ära, ise tundes, kuidas tal põsed õrnalt õhetama hakkavad. Siiski meeldis talle noormehe otsekohesus. Ta tükeldas omleti noa ja kahvli abil tükkideks ning pistis ühe tüki suhu, rüübates mahla peale. "Ja sa ei söögi midagi?" päris tüdruk noormehelt. Söögi all mõtles ta muidugi loomaverd. Noormees oli küll öelnud, et ta peab toituma ainult üks kord nädalas, kuid äkki tänane päev oligi see kord.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 21:13:41 GMT 3
Lestat raputas õrnalt pead. "Mu isu on täidetud," vastas ta muiates. Rahulikult istus ta voodi serval ning vaatas Sam'i. Ta võinuks nõnda igavesti jätkata. Ööpäev läbi Sam'iga koos. Ta eest hoolitseda ning valvata. Lihtsalt nautida tema lähedust ja samas ka sellega kaasnevalt enda inimlikkust, nagu talle tunduma oli hakanud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 21:18:15 GMT 3
Samara manas näole nukra ilme, mis oli muidugi naljaga tehtud, sest tegelikult oli Sam väga õnnelik ning kurvatuseks polnud põhjustki. "Kahju," sõnas tüdruk vaikselt ning vaatas silmanurgast noormehe poole, ise lootes, et ta naerma ei turtsata. Ta sõi vaikides omletti ning pidi nentima, et see oli väga hea (omlett).
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 22:00:45 GMT 3
"Miks nii?" ei mõistnud tol hetkel, mida Sam sellega mõtelnud oli. "Sinust ei saa mul kunagi isu täis ju," muigas ta seepeale väga meelalt ning tõmbas nimetissõrmega Sam'i lõua alt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 22:58:43 GMT 3
Tüdruk hakkas vaikselt itsitama, sest tal oli kõdi olnud. "Ahsoo, ise ütlesid, et sinu isu on täidetud," kiusas neidis Lestati. Muidugi teadis tüdruk, et noormees toidust räägib, kuid siiski sai neidis asja teist pidi keerata.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 23:15:43 GMT 3
Siis sai Lestat aru, kus ta vea oli teinud ja naeris vaikselt enda üle. "Vabandust. Ma eksisin. Ma olen sama näljas kui eile," proovis ta mitte muigama hakata ja tegi kutsikasilmad pähe.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 23:21:29 GMT 3
Samara naeratas õrnalt, kuid siiski salapäraselt ning tõusis püsti, ise ühe käega tekki enda ümber hoides. Ta tõstis kandiku lauale ning võttis sealt klaasi, millest ta paar sõõmu rüüpas. Asetanud selle õrna kolksatusega tagasi kandikule, vaatas tütarlaps meelalt noormehe poole ning lasi käega tekist lahti, lastes sellel põrandale kukkuda.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 3:10:49 GMT 3
Lestat vaatas kulmukergitusega, mida Samara teeb. Ta kahtles, et ta toit ei olnud hästi välja tulnud. Ta vaatas veidi murelikult Sam'i poole. Kuid vähemalt oli mahl hea. Kui ta sai lõpuks aru, mida neiu teha kavatses, naeris ta veidi endamisi, aga seejärel tõusis püsti, liikus tema juurde, suudles teda, kõvasti ta ümbert kinni hoides ja õhku tõstes ning tagurdas taas voodisse, kuhu ka pikali viskas, ise ees, Sam järel. Nägu endiselt laialt naeratades, kuid suudpidi kallimaga koos.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 3:17:45 GMT 3
Samara itsitas endamisi, ise mõeldes, kas õrritada niisama või õnnistada tuba kolmandat korda sisse. Ta ei tahtnud noormeest millegagi ära tüüdata, kuid siiski tundus see kõik tüdrukule koomilisena ning ka nauditavana. Kiire käeliigutusega tõmbas ta hommikumantli noormehelt seljast, visates selle voodi jalutsisse, ise endiselt tema peal olles. Ta suudles noormehe huuli, liikudes allapoole, lõuale. Seejärel suudles ta tema kaela, rinda, kõhtu ning edasi lubas ta enda himul noormehe keha üle võimust saada. Mõne minuti pärast oli ta taas huultega noormehe huultel, suudeldes teda pikalt ning himuralt.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 3:45:04 GMT 3
Lestat naeratas endiselt, kui nautis neiu suudlusi, mis allapoole liikusid. Lõpuks oli tal üsna üllatunud nägu peas, ometi nautis ta kõike. Samuti oli see ka tema jaoks uus, väga uus. Poolteist sajandit vaikselt elanud ning nii palju edasiminekut kõigest paari aastaga. Kui tundis taas neidu ülespoole tulemas, naeratas ta laialt ning pööras end tema peale. Ta liikus üsna sarnaselt suudlustega mööda neiu keha allapoole ning lasi oma instinktidel end juhtida. Varsti oli ta üleni Sam'i peal, ta suud suudeldes.
|
|
