Üks teine õhtu

[Christian Borg]

Võpatuse peale võttis Christian asja veelgi aeglasemalt ja ettevaatlikult, kuna temagi ei tahtnud tüdrukule haiget teha. Suudlust võttis ta aga kui kinnitust, et kõik on korras ning ta suudles neidu ka magusalt vastu, tõstes natukene tempot, kuid ainult natukene. Ta polnud vist ealeski, kellegagi nii suurt hoolivust välja näidanud kui Delilahiga.
Meeleldi vähendas Armand kaugust nende kehade vahel. Ta toetas end ühele küünarnukile ning teine käsi oli tütarlapse pihal. Noormees muigas kavalalt, tundes Delilahi küüsi oma seljale jutte kraapimas. Tal polnud midagi selle vastu, et neidis ta ära märgistas. Ta kavatses kanda neid küünistusi uhkusega, tunnistades, et ta on Delilahi oma ja too on Christiani oma. Chris asus aga taas suudlema vampiiritari kaunist kaela.

[Samara Soul]

Delilah'i jaoks oli see hetk midagi erilist. Midagi, mida ta varem kogenud polnud, sest olukord oli tema jaoks tõsisem, kui mingi suvaline füüsiline kontakt. Eelkõige oli see hingeline, sest iga tõukega sai tüdruk aru, et ta oleks enda lahkumisega elu kõige suurema vea teinud. Ta poleks kunagi teada saanud, mida võib üks õnn tähendada. Ta ei teadnud küll, mida noormees tema vastu tundis, kuid ta teadis gryffindorlast piisavalt teadmaks, et midagi siiski peab seal olema. Sõnu polnud vajagi, tähtis oli ainult see hetk.
Tütarlaps lükkas enda pea taha ning andis noormehele vaba tee enda kaelale - tavaliselt oli ju tema see, kes teiste kaela kallal askeldas, kuid nüüd sai ta seda enda nahal tunda. Ta armastas Christiani lähedust.
Tütarlaps hoidis suurepäraselt noormehega tempot, muutudes veidi kiiremaks. Valu oli asendunud joovastusega, kuid tütarlaps hoidis end siiski tagasi, et mitte noormehele haiget teha. Mõnesmõttes ei jõudnud ta ära oodata hetkel, mil ta saab Christianit muuta, kuid see oli kindlasti asi, millega ta noormehele peale käima ei hakanud. "Saa minu omaks," pomises slytherinlane noormehele kõrva, näksates seda ning õrnalt ka noormehe kaela, kuid seda ainult natuke.

[Christian Borg]

Christian tundis Delilahi vastu midagi, mida ta ei oleks osanud sõnadesse panna. Võib-olla oli see armastus, kuid ta ei osanud seda lihtsalt ära tunda. Võib-olla oli see aga tõesti midagi rohkematki, mida lihtsalt ei saanudki selgitada. Kindel oli aga see, et ta polnud kunagi varem olnud nii õnnelik, kellegi ümberrääkimise üle kui nüüd.
Noormees mattis vampiiri kaela suudlustega hoolikalt, üritades katta justkui igat sentimeetrit. Chris muutus iga tõukega aina julgemaks, kuid samas oli ta endiselt ka ettevaatlik.
Delilahi sõnade peale Armand naeratas. "Siin pole enam midagi saada. Ma olengi sinu," sosistas ta vastu. Noormees tõusis vaid natuke kõrgemale, et neiule naeratada ja siis teda jällegi kirglikult suudelda.

[Samara Soul]

Armastus.
See oli totaalselt võõras sõna tüdrukule kui vampiirile. Juba seitsekümmend aastat oli ta elanud, blokeerides ära kõik inimlikud emotsioonid. Ta ei soovinud saada halastamatuks ning tundetuks ning nii see ei olnudki, kuid ta ei soovinud haiget saada või siis kellelegi haiget teha. Seetõttu oligi ta otsustanud inimestest eemale hoida ning kasutada neid ainult selleks, milleks nad vampiiride jaoks loodud oli - toiduks. Kuid paratamatult tundis ta veidrat tunnet alati, kui ta Christianile ainuüksi mõtles, rääkimata siis temaga koosolemisest. Tüdruk ei teadnud, kas ta oleks pidanud sellest rääkima, kuid ta ei kavatsenud sellest tundest lahti lasta.

Tüdruk naeratas ning kui noormees veidi kõrgemale tõusis, kasutas tüdruk juhust ning lükkas Borgi keset voodit istuma, olles ise tolle süles ning hoides gryffindorlast endiselt enda sees. Ta paitas õrnalt noormehe nägu, vaadates sellest iga tolli ning suudeldes õhkõrnalt noormehe huuli. Ning viimaks hakkas ta taas end liigutama, pilk ettevaatlik ning nõnda ka tema hoiak. Ta ei tahtnud noormeest läbi voodi suruda. Ta tõukas end jalgadega ülespoole, ise samal ajal üht kätt noormehe õlal ning teist tolle kuklal hoides. Nii sai ta enda silmi koguaeg noormehel hoida ajal, mil ta enda tempot ettevaatlikult kiirendama hakkas.

[Christian Borg]

Christian naeratas leides end järgmine hetk keset voodit istumas, kaunis tütarlaps tema süles istumas. Ta hoidis oma käsi tolle puusadel ning suudles teda ka sama õrnalt vastu. Kui Delilah hakkas liigutama, siis julgustas noormees teda veidi kiiremaks minema, liigutades teda puusadest. Ka tema naeratav pilk oli julgustv. Kõik oli ideaalne ja ta ei uskunud hetkel, et kumbki neist tahaks või võiks seda rikkuda.

Korra mõtles noormees tagasi ajale kui nad Delilahiga alles kohtusid. Kui neiu oli jänesest toitumas ja tema kolas niisama metsas ringi ja kimus suitsu. Vampiir oli algul tahtnud teda tappa, aga sai siis teada, et noormees on poolvampiir ja oma liiki, kasvõi pooleldigi, ei tapeta. Sellest polnudki nii palju möödas, kuid selle lühikese ajaga oli nende sõprus kasvanud tohutu tugevaks ning salaja selle kõrval olid arenenud ka muud tunded tänu, millele see kõik praegu tundus nii loomulik. Nii loomulik nagu nad oleksidki pidanud koos olema.

[Samara Soul]

Delilah mõtles nende esimesele kohtumisele sageli ning kui tütarlaps varem ei uskunud saatusesse vaid juhustesse, siis nüüd oli olukord hoopis vastupidine. See ei saanud olla pelgalt juhus, et Christian oli tema teele sattunud sel õhtul. Mis siis, kui Christiani asemel oleks olnud Sebastian või hoopis keegi kolmas? Mis siis, kui ta oleks sel saatuslikul õhtul kellegi neist süütutest Sigatüüka õpilastest tapnud? Neidis oleks igavesti selle mõttega elama pidanud ning end süüdistanud. Tüdruk andis ju enne Sigatüükasse saabumist lubadusse, et midagi sellist ei juhtu. Senimaani oli ta õnneks enda lubadusest kinni pidanud, olgugi, et mõned juba teadsid, kes ta on.
Saades noormehe julgustusest aru, naeratas tüdruk õrnalt ning kiirendas veidi enda tegevust. Mõne hetke pärast oli see juba normaalsest inimkiirusest veidi kiirem, kuid tütarlaps kontrollis enda jõudu, millega ta end tõukas. Ta ohkas valjult, tundes, kuidas üle tema keha kuumalaine võimust võttis ning järgmisel hetkel lendas see tüdruku sees miljoniks tükiks ning üle vampiiritari huulte kostus vali mõnuoie.

[Christian Borg]

Christiani hingamine muutus aina raskemaks ja ei enam ei mahtunud talle pähe kõrvalisi mõtteid. Oli vaid see praegune hetk ja kirg ja ekstaas. Delilah oli teda hulluks ajamas ning tolle oie lisas vaid õli tulle. Ka noormees pidi kuuldavale laskma oige ning ta ei teadnud enam kui kaua ta suudab end tagasi hoida. Ta käed rändasid mööda vampiiritari keha, masseerides vahepeal ta rindu või tagumikku. Kuidas sai keegi olla nii ideaalne ja nii seksikas?
Armand lükkas Delilahi selili ning läks taas ta kohale, kaotamata hetkekski nende vahelist kontakti. Noormehe pilk oli metsik kui hullumeelsel, kuid see oli täis lõputut kirge. Ta pani oma käed neidise põlvede alla ning tõstis nii ta alakeha voodist kõrgemale. Gryffindorlase tõuked olid jõulised ning kiired, kuid terve see age hoidis ta tütarlapsega silmkontakti.

[Samara Soul]

Hetkeks oli Delilah üsnagi kindel, et keegi kuulis neid, sest kui tütarlaps oli taas seljaga vastu pehmet madratsit surutud ning ta noormehe jõulisi tõukeid tundis ja ta nendele ka vastas, kostus vampiiritari huulte vahelt kannatamatu oie, mis meenutas kergelt urinat. Ei, ta polnud näljane, kuid ta tundis antud hetkel end väga metsiku, seksika ja võimsana. Kuidas oli võimalik, et ta suutis kellelegi sellist naudingut pakkuda ning seejuures ise sellise naudingu osaliseks saada? Neidise arust oli see meeliületav ning ausalt öeldes lausa uskumatu, sest midagi sellist ei olnud ta kunagi varem kohanud.
Delilah hoidis enda pilku ainiti noormehel, hambad natuke risti surutud ning samal ajal noormehe tõugetele vastates. Ta vaatas seda täiusliku alasti keha, neid pehmeid voodimõnudest tingitud sassis juukseid ning noormehe näoilmet - too oli perfektsus ise! Tütarlaps polnud midagi ilusamat näinud, kui seda oli Christian ning nüüd sai neidis sellest aru. Varem oli ta muidugi ka arvanud, et Christian on nägus ja tore ning mida kõike veel, kuid nüüd sai ta aru, et too on kõige ilusam asi, mida tütarlapse silmad näinud olid. Neidis naeratas ning ta oleks tahtnud noormehe nägu puutuda, kuid selle asemel võttis ta kinni padjast, millel tema pea nõjatus ning surus selle enda rusikasse.

[Christian Borg]

Christian naeratas laialt, kuid metsikult, kuuldes tütarlapse oigeid. Temagi oli tohutult rahul, et ta sai oma kaaslase panna end nii hästi tundma, et vaikimine käis üle jõu. Ta tundis end mõneti kui mõni ürgmees, kelle primaarne kohustus on sigida ja selleks oli muidugi seks, aga tema primaarne kohustus oli praegu panna Delilah end tundma nii hästi kui ta pole seitsmekümne aasta jooksul end tundnud ning ka selleks kasutas ta hetkel seksi, kuigi see tõesti polnud ainult metsik füüsiline kontakt vaid sellest enamat.
Ka Armand imetles neidu, kes ta ees lamas ja vaatepilt temast küttis teda eelgi üles, kui see üldse võimalik oli teda rohkem üles kütta. Nagu neiu jaoks oli Chris kõige ilusam, mida näinud, siis tunded olid vastastikused. Delilah oli ka noormehe mõtteis kõige kaunim olend ilma peal ja mitte ainult välimuselt. Ta oli tõesti keegi, kellega suurima heameelega veeta terve igavik.

[Samara Soul]

Delilah lasi padja lahti, sest kui Christian seal juba temaga oli, oli raske temast eemale hoida. Tütarlapse märjad juuksed olid ümber tema pea laiali ning tema huuled olid õrnalt paokil; aeg-ajalt hammustas ta enda alahuult. Viimaks libistas ta enda jalad ümber noormehe puusade ning tõmbas ta endale lähemale, et pakkuda noormehele rohkem võimalusi enda õõnsuste avastamiseks. Kuid kaua ei olnud ta ka nii, sest juba järgmisel hetkel olid nad Christianiga akna all asuval suurel tugitoolil. Tütarlaps istus kaksiratsa noormehele sülle ning jätkas tegevust, millest võis sõltuvusse jääda. See oli midagi suursugust, midagi erilist. "Ma armastan sind," kordas ta enda sõnu, mida ta oli juba enda kirjas Christianile öelnud. Nüüd oli ta enda tunnetes kindel ning ta ei näinud ühtki põhjust, miks oleks ta pidanud seda varjama. Varsti pidi noormehest niikuinii vampiir saanud.
Tütarlaps suudles taaskord Borgi huuli ning lasi seejärel kuuldavale taaskord oige, mõtlemata sellele, kas keegi neid kuuleb või mitte. Las kuulevad ning kadestavad.

[Christian Borg]

Christian hoidis oma käsi kindlalt Delilahi puusadel kui nad juba tugitoolil olid, surudes end ikka ja jälle rohkem neidu. "Mina sind ka," ütles noormees peaaegu hingetult. Polnud aega, et süveneda hingamisse. Chris suudles tütarlast vastu ja ta oige peale poolvampiir naeratas, kuid mitte oma tavalisel peaaegu, et nunnul moel vaid metsikult, nii et ta hambad olid kokku surutud. Peagi oigas ta aga isegi, kuid kokku surutud hammaste vahelt kõlas see pigem kerge urinana.
Ta teadis nüüd kindlalt, et soovib saada vampiiriks ja olla igavesti koos Delilahiga. Ta polnud kunagi milleski nii kindel olnud kui nüüd.