Keelatud vili on magus

[Arsen Karekin]

"Haaagriid?" tegi Arsen kõva hüüatuse õhtul hilja, kui vastust ei tulnud "Awww, yeaaaah!" oli noormees kohe rahul, sest vaikuse tõttu oli selge, et Hagridit seal polnud. Rahulikult kõndis ta ukse kõrval oleva akna juurde, võttis võlukepi välja, tegi väikse viipe, kui aken lahti läks. Uksest mineks oleks liiga obvious - isegi hagrid võiks aru saada, et keegi sisenes sealt kaudu. Niisis hüppas ta aknast sisse keelatud majja ja vaatas ruumis ringi, kus ta on korduvalt salaja aega veetmas käinud. Hagrid üldse oli väga harva seal majas viimasel ajal. Tundub, et vanamees on juba nii vana, et varsti ei ole teda üldse seal enam. Õpetaja ta ammugi enam polnud.

Vaadates toas ringi, jõudis ta kiiresti otsusele, mis ta tahab. Ta kõndis toa köögi poolele, võttis kapist ühte jooki ja kallas seda. TA isegi ei teadnud mis jook see täpselt oli, kuid see meenutas natuke tuliviskit ja pidi ülimalt kaua säilima. Võibolla oligi tuliviski? Igal juhul kallanud suure hunniku hagriti suurusesse tassi, vajus ta kõige mugavamasse tooli istuma ning viis oma pilgu aknast välja, samal ajal rüübates oma parimast joogist sõõme. Ta surus oma ülimagusa muige alla ja ütles hoopis terava pilguga "Heh, see on juba natuke sobilikum minusugusele kõikvõimsale võlurile," vähemalt omaette võib ju egoist olla.

OT: KINNI

[Lindsey C. Carter]

Üleüldiselt oli õpilastel küll soovitatav, või isegi kohustuslik, hilisel kellaajal lossi sisemuses ja oma puhketoas püsida, aga see ei tähendanud, et Lindsey seda teeks. Pealegi oskas tüdruk mitte vahele jääda, ja kui see siiski juhtuma peaks, keerutaks ta end ilmselt kuidagi ka välja. Tol hetkel, kui Hagridi maja lähedusest vaikuses küllaltki kaugele kõlav hüüe kõlas, oli Linds oma teel tagasi lossi ning oli peaaegu juba valmis sellest mitte välja tegema, aga viimasel hetkel arvas ravenclawlane end hääle omanikku ära tundvat, seega sai suund sama kiiresti ümber tehtud, et hämaras nõlvalt alla majakese juurde ilmuda.

Kohale jõudnud, avastas Linds ukse suletuna, kuid akna sellegipoolest pärani lahti, seega ei kulunud kaua välja mõtlemiseks, et Arsen justnimelt sealtkaudu sisenenud oli. Paari sekundi jooksul oli viiendik end samuti akna kaudu majja libistanud. "Reeglid sulle vist endiselt ei kehti, jah?" muigas neiu koolivenna haardeulatuses nähes pudelit millegagi, mis suure tõenäosusega võiks ehk olla tuliviski. Lause, mille Lindsey kuuldavale tõi, pidi tema arusaamise järgi ilmselt olema midagi tervituse sarnast, Arsen peaks seda ka taipama.

[Arsen Karekin]

"Psh," tundis noormees Lindsey lõhna järgi ära, kui too aknast sisse tuli. Selles mõttes, tal oli üsna unikaalne, kuid hea lõhn küljes. Rääkimata sellest, et too päris tihti sattus kohtadesse, kus ta reegleid rikkus, et kõik-võimalikku asju nautida.

"See on scary, kui hästi sa mind juba tead," lausus poiss selle peale. olles tooli seljaga tüdruku poole, kuid ta siis aeglaselt keerutas ta tooli tüdruku pool, samal ajal ta paitas oma süles olevat kassi, nagu oleks ta mingist filmist evil tüüp, kui välja arvata, et too kass oli surnud ja lihtsalt... tehtud klarvaseks 'mänguasjaks'.

"I always wanted to do that," lausus ta seejärel pärast hetk olevat vaikust, hakates siis kergelt naerma ja võttes kõrval laualt olevast tuliviski taolisest asjast sõõmu. "Eksisid ära tuttu minekul?" küsis ta siis pool irvega, kuid hoidis end siiski tagasi.

[Lindsey C. Carter]

Lindsey pööritas silmi ja toetas end vastu aknalauda, üritades ühtlasi selle käigus mitte midagi ümber ajada, see majake oli asju päris korralikult täis kuhjatud. "Sa ei teinud enda siinviibimisest just erilist saladust," mainis neidis lõbusalt Arsenile ja naeratas hetkeks. Ilmselgelt oli ta kuti pelgalt tema hääle järgi ära tundnud, aastatepikkune praktika ilmselt. Tema ja see slytherinlasest kutt ronisid tihtipeale sinna, kuhu ei peaks ronima, seega puutusid nad tihti ka kokku ja oli ilmselge, et aja möödudes mingil määral isegi sõpradeks olid saanud. "Väike kõrvalepõige lihtsalt," raputas viiendik seejärel küsimuse peale pead ja viis pilgu arvatavale tuliviskile, mida koolivend hetk tagasi jälle lonksanud oli. Ilmselt tundsid mõlemad end siin majas üsna koduselt, järgmisel hetkel haaras Linds samuti ühe tassi järele, et endale veidi joogipoolist valada. Tuttu polnud tüdrukul küll plaanis veel minna, aega oli selle kiire asjaga.

[Arsen Karekin]

"Aaw, oleksid võinud vähemalt siis pidžaamas tulla," lausus slytharinlane kerge muige saatel ja vaatas, kuidas too läks endalegi jooki kallama. Selgelt oli näha, et tollele oli samuti tuttav, kus üks ja teine oli. "Ma vahest imestan, et sa slytherinlane pole, arvestades kui atta atta tüdruk sa oled," ta võttis oma süles 'istuva' kassi ja pani selle tagasi eemale teiste surnud loomade kõrvale ning jätkas oma tarka lauset "selles mõttes, mul on excuse, eksole?. Kas sa tead ühtki heasüdamlikku slüthi?" ta loomulikult ei viitsinud slytherini pikalt kaks korda välja öelda, nii et ta mõtles välja kohapeal uue viisi, kuidas enda maja kutsuda.

Ta viis pilgu aknast välja, märgates kuidas kaugemal mingid mitteolulised inimesed mööda kõndisid. Noormees haaras võlukepi ja pomises midagi, nii et akna ette tekkis illusioon kinnisest ja pimedast aknast. Ta ei tahtnud rohkem külalisi neile seltsi saada. See veel puudus, et mingi griffi preffekt tuleb, hakkab bossama ja nende romantilist õhtu ära rikub.

Poiss pidi suu korraks käe taha peitma, et mitte oma muiet välja näidata. Ta oli nii vaimukas, isegi tema mõtted ajasid teda vahest naerma. Romantiline.....

Tulles siis meelde, et ta pole ju seal üksi, viskas ta oma pilgu, nagu Lindsey oleks anunud seda, oma seltsilisele. "Niisiis, mis sa siis vahepeal teinud oled? Viimane kord puutusime pool nädalat tagasi kokku astroka tornis. Tore õhtu, kahju et hufflepufflased mölisema tulid, muidu oleksid võibolla süütusegi kaotanud," oh tema ja tema huumor. Ta imestas, et tüdruk veel temaga suhtles. Talle meeldis vist tüdrukut testida.

[Lindsey C. Carter]

"Eks ma järgmine kord tulen pidžaamas," lubas Lindsey. Kooliaasta oli alles alanud, võis kindel, olla, et nii tema kui ka Arsen leiavad oma tee veel nii mõnelgi korral sellesse äärmiselt hubasesse majakesse, kus alalist elanikku ilmselgelt enam polnud, kui just mõned aeg-ajalt sissetungijad välja arvata. Vaevalt nemad kaks ainukesed olid, kes selle koha enda jaoks kord avastasid. "Ravenclawlane ei võigi seiklushimuline olla? Oh sind," vangutas neiu pead. Jaksab ta muidugi kogu oma aja raamatute taga istudes mööda saata... Ei, seltskonda ja põnevust on ka vaja, et end tegevuses hoida, muidu kasvab stressitase liiga suureks, et sellega enam hakkama võiks saada. "Vabanda end muidugi oma kuuluvusega välja," turtsatas Linds, kui Arsen selle piisavalt heaks põhjenduseks leidis, miks peaaegu öörahu ajal veel oma puhketoast väljas oli. Väljas ringi jalutav seltskond jäi viiendiku jaoks märkamatuks, seega ei pööranud ta ka võlukepiga vehkivale noormehele erilist tähelepanu. Ju siis pidas vajalikuks mõni loits käiku lasta. Romantiliseks õhtuks Linds seda muidugi ei nimetanud, kuigi pidi tõdema, et Arsen oli täitsa tore. "Noh, siin ja seal, ilmselgelt juhtuvad kõige huvitavamad asjad just neil päevadel, kui sina mind oma seltskonnaga õnnistad," naeris Lindsey, meenutades nüüd isegi toda õhtut astronoomiatornis. Pool nädalat oli muidugi erakordselt pikk aeg... Süütuse kaotamise kommentaari laskis Linds hetkel lihtsalt kõrvust mööda, aga jättis meelde, et noormehele millalgi selle eest veel tagasi teha. Arseni huumoriga oli ta muidugi juba harjunud, seda ei tasunud kunagi väga isiklikult võtta.

[Arsen Karekin]

"Awww, mis sa nüüd," lausus noormees, pöörates pea kõrvale, nagu ta punastaks ja hakkas oma ühe tuka äärega mängima, nagu tüdrukud seda vahest teevad. See tukaga mängimine muidugi ei õnnestunud kõige paremini, sest tal polnud üle silmade minevaid juukseid.

Nähes, kuidas tüdruk vist hakkab oma joogi kallamisega valmis saama, mängis ta jälle võlukepiga ja tühjendas enda kõrval kuid väikese vahega samasuguse mugava tooli asjadest, mis oli sinna visatud ja lisaks ka lükkas tolmu maha. Magic OP, nerf please. Loomulikult ei teinud ta seda, et näha heatahtlik välja, vaid et oma tominanti välja näidata ja et lisaks end lõbustada. Selles mõttes, oma jüngreid peab ju hoidma.

Arsen pööritas vaikselt silmi, mida kõike ta küll mõtleb. Liiga kergelt vajub enda kiitmise mõtetele. Kindlasti on need geenid vanematelt. "Kas see on tõsi, et Ravenclawlased veedavad 90.69 % raamatute taga ja õpivad, eriti puhketoas olles? Sest väljaspool tundub küll, et enamus teevad seda," küsis ta muuseas. "Ma mõtlesin, et enamus elavad oma seiklushimu raamatuid lugedes välja, avastades sealseid toredaid maailmu ja muid taolisi. Kes teab, võibolla on kuskil veel mingi raamat vampiiridest, kus üks vampiir om isabella ja teine on edward. Kõik on nii maagiline, kuid samas mõlemad on nii emod, kuid armastus peatab kõik ju!" pakkus poiss suvalt välja kerge irvitusega. Ta lisas kerge irvitusega "Mina vihkaks seda raamatut..."

[Lindsey C. Carter]

"Aga ainult sellisel juhul, kui sina sama teed," teatas Lindsey kindlal hääletoonil. Iseasi muidugi, kui Arsenil sellised asjad nagu magamisriided eksisteerivad, kunagi ei võinud ju kindel olla. Järgmisel hetkel üritas kutt oma peaaegu olematu tukaga mängima hakata, mille peale Linds oma juuksed näo eest ära lükkas, sest nagu nimelt oli ta otsustanud täna neid mitte patsi põimima hakata.

Joogi kallamisega oli ravenclawlane vahepeal muidugi hakkama saanud ja sellest paar lonksugi võtnud, kuigi tõdema, et tegu polnud just tema lemmikjoogiga, aga raisku lasta Linds seda nüüd ka ei kavatsenud. Jälginud pilguga, kuidas slytherinlane kiire liigutusega ühe tooli asjadest puhtaks pühkis, noogutas neidis, enne kui end sinna istuma julges sättida, näol olev muie otse Arseni poole suunatud.

"Kust sa need protsendid veel välja võtsid?" naeris viiendik küsimuse peale ja pööritas korraks silmi. "Aga jah, põhimõtteliselt vist vastab tõele, kuigi leidub ka erandeid," andis tüdruk nii korraliku vastuse kui ta anda suutis, pidades erandina silmas peamiselt otseloomulikult ennast. Tema puhul langesid need protsendid ilmselt enam-vähem poolest, kui seda kindlalt välja arvutada on tarvis. "Stereotüübid, stereotüübid," ohkas Linds, kui Arsen raamatute teemat endiselt edasi ketras, tahtmata isegi Isabella ja Edwardi teemal oma arvamust avaldama hakata. "Mina ei usu sellisesse armastusse," teatas Lindsey lõpuks enda arvamuse. Kõik see värk oli kuidagi liiga lääge ja ajaks tal ilmselt lihtsalt südame pahaks.

[Arsen Karekin]

"Deal," lausus poiss, sest tal polnud midagi selle vastu. Tüdrukut pidžaamas oli palju huvitavam vaadata. Vaadates nüüd tüdrukud pikisilmi, kuidas too keeldus tema vabastatud toolile istumast. Teismelised... Tõesti nunnud olemused. Nii tore on vaadata, kuidas nad kõigele vastu streigivad ja üritavad näidata, kui teadjad nad on. Muidugi ta ise oli olnud hullem tüdruku vanuses.

"Tore on teada ühte ja ainust erandit, I feel honored!" teatas siis poiss kohe, kergelt kummardudes, kuid ajas sellega natuke suures topsis olevat tuliviskit enda peale. Õnneks ainult natukene. Poiss ei teinud teist nägugi, vaid võttis hoopis uue lonksu. "Miks sa ei usu sellisesse armastusse?" küsis ta siis muigega. "Aa, sa pole ju hufflepufflane," jõudis siis poisile kohale, kergelt noogutades, kuid naeris siis kergelt. "Nii imelik kui see ka pole, ma usun, et selline armastus on olemas... Kuid see lihtsalt ... " ta ei osanud kohe seda seletada, mille järel ta tegi pausi ja üritas mõelda välja, kuidas seda paari sõnaga öelda. "See lihtsalt on fake," ta ei teadnud, kas see oli õige sõnastus, "võibolla hullus on parem sõna? Igal juhul see töötab, aga ma ei kujuta ette, et see väga tore oleks," ta ei kujutanud ette, kuidas ta kellegiga lihtsalt puhtalt armastuse pärast koos oleks. Ta ei usu, et see armastus kaua püsiks. Samas ta on slyth ja ta ilmselgelt on liiga palju nõudev.

[Lindsey C. Carter]

"Järgmisel nädalal samal ajal samas kohas?" pakkus Lindsey välja, kui Arsen temaga nõustus. Kui keegi nüüd salaja nende vestlust pealt kuulanud ei ole, peaks see majake loodetavasti ka siis ainult nende valduses olema, iseasi muidugi, mida nad siin pidžaamades istudes endale tegevuseks välja suudavad mõelda... Tassi käte vahele toetanud, lonksas neidis siiski aeg-ajalt tuliviskit, kuigi tema põhitähelepanu oli suunatud koolivennale.

"Ära mind siis ära unusta," mainis Linds muigega, kui noormees kergelt kummardudes endale ka tuliviskit peale suutis ajada. Osav. Õnneks polnud kogus siiski kuigi suur, seega jäi tüdruk samuti rahulikult oma kohale püsima. "See lihtsalt näeb kuidagi liiga lääge välja, et tõsi olla," raputas viiendik pead. Sellel polnud küll mitte mingit pistmist sellega, et ta polnud hufflepufflane, ilmselt oleks siis täpselt samal arvamusel olnud. "Ei oska väga kaasa rääkida, mul veel kogemused selles vallas puuduvad," kehitas Lindsey õlgu. Jah, armunud oli ta küll olnud, aga see oli ka kõik, mille põhjal ta praegu otsuseid tegi ja arvamust avaldas. Pigem oli ta vist veel liiga noor, et kogeda midagi sellist, mida armastuseks nimetada. "Hullus on vist päris hea sõna, jah," nõustus ta siiski Arseniga. Mõistlikuks ei saanud seda küll nimetada, kuigi Linds teadis peamiselt ainult teooriat.

[Arsen Karekin]

"Kohal," lausus ta muigega, lisades "Trust me, seda ma niisama juba ära ei unusta," pilgutades kergelt silma. Ta muigas kergelt ja kuulas tüdruku erinevad sõnavõtud seoses armastusega ära. "Nojah, eks kunagi ehk tuleb sullegi esimene korralik meeldimine," ta ei uskunud, et tuleb kohe armastus, vaid alguses alati tuleb lihtsalt see, kui keegi meeldib sulle. Hea kui see armastusekski muutub. "Trust me, I know what I am talking about," kuigi tüüp oli ilmselt samas seisus mis Lindsey. Ta oli küll mõne slythi tüdrukuga vahepeal midagi mänginud, kuid see polnud isegi mängimine ja kuna talle ei meeldinud niisama mängimine, lõppesid need suhted sama kiiresti kui algasid. Siiski, pidi Arsen ju tunduma nagu teadja tüüp, kuigi tüüp ise on 17 ja süütu. Siiski ta ei teinud teist nägugi.

Tundes, kuidas tagumik lõpuks valutama hakkas, ajas ta end püsti ja hakkas umbes 1000-dat korda ringi vaatama. Enamus asju oli siiski samas kohas. Ta teadis ühte griffist, ühtle slithist ja kahte hufflepufflast, kes veel siin käivad ning vahest asju liigutavad, kuid enamasti siin väga inimesi ei käi. Ta on siiski mitu inimest nutuga minema ajanud.

"Ma kuulsin muuseas, et ma võin saada koolivanemaks," lausus ta irvituse saatel muuseas. Aasta ju alles algas ning otsused veel pole kindel "Vähemalt mingi kuulujutt levis," ta ise ka ei uskunud seda. Tema ja reeglirikkuja koolivanem. See oleks hilarious. "Ma võin sulle juttude järgi koolivanemate uhket mullivanni siis pakkuda," ta viis romantilise pilgu Lindseyle, nagu teeks ta elupakkumise.

[Lindsey C. Carter]

"Siis näeme," noogutas Lindsey, kuigi praegu polnud sugugi veel nende tänase kokkusaamise lõpp, tema poolest võivad nad siin veel tükk aega istuda. Hagridi majake oli alati mugav koht olnud, pealegi oli see ülejäänud hoonetest piisavalt palju eemal, et ainult keelatud metsa hiilijad siit mööda võisid jalutada. Mis aga järgmisse nädalasse puutus, oli üsna võimatu, et Linds selle ära unustab, kui ise oli põhimõtteliselt selle idee välja käinud. Poleks temast just kõige viisakam. "Eks ma üritan kannatlik olla," noogutas ravenclawlane. Otseselt ta millestki muidugi puudust ei tundnud, tüdruk oli veel piisavalt noor, et lihtsalt lõbutseda ja veidi lollusi teha, enne kui keegi talle tõsiselt meeldima võiks hakata. "Siis on tore, kui sa selles vallas nii tark oled," arva viiendik Arseni jutu peale, saamata isegi hetkel aru, et noormehel tegelikult on umbes sama palju kogemusi kui temal endal, kuigi slytherinlane temast nii paar aastat vanem oli.

Kui Arsen end ruumis ringi liigutama hakkas, sättis Lindsey end lihtsalt toolil mugavamalt sisse, kruus tuliviskiga endiselt käte vahel, mida ta aeg-ajalt siis ka lonksas. Neiul polnud väga õrna aimugi, kes peale tema ja seitsmendiku siin veel käivad, oma visiitide jooksul Hagridi majja polnud ta kummalisel kombel kedagi teist veel kohanud. "Koolivanemaks? Siis ma vist ei julgegi enam sinu silma alla sattuda," naeris neiu Arseni järgmisi sõnu kuuldes. Siis võiks tüüp ju reaalselt teda hilisel kellaajal ringihulkumise eest karistada, olgugi et ta ise sugugi parem ei olnud. Mullivannist ta muidugi ära ei ütleks, siiani oli Lindsey sellest ainult räägitavat kuulnud.

[Arsen Karekin]

Mees muigas ja lausus "Oh, kui sa poleks üks neist alla 5 % ravenclawlastest, siis ilmselt ma kardaks ka," lausus ta irvitades, kuigi tegelt asi üldse nii hull polnud. "Pigem ma ütleksin, et ainuke põhjus miks mind võidaks valida ongi just selle pärast, et võrreldes teiste slythidega, ma ei keera nii palju taha kui võimalik," Ooo jaa, ta ei kujutaks isegi ette, kui näiteks Jasonist saaks koolivanem.

Ta leidis lõpuks ometigi Hagridi majast midagi uut. "Ha...." ta tõmbas välja pähe pandavad rebase kõrvad. Muidugi tüdruk ei näinud seda. "Ole paigal!" Teatas ta kohe, pööras ümber, kõrvad seljataga. "Sul veab, sest sa oled ainukene, kõige kenam naisterahvas lähema 10 meetri raadiuses!" kuulutas ta uhkusega ja kõndis tüdrukule ligi. "Siin on sinu kroon," tõmmates välja rebase kõrvad. Ta tõmbas ka võlukepi välja ja puudutas kõrvu, nii et need kohe kogu hunnikust tolmust läks puhtaks. Ta vihkas tolmu.

"Kui sa paned need pähe, ma teen sulle näiteks lõuna välja?" sest vaevalt, et ta niisama nõustus neid pähe panema. Tema vähemalt küll ei nõustuks.

[Lindsey C. Carter]

"Ilmselgelt oleks mul targem prefektidest ja koolivanematest ja õpetajatest kõigist suure kaarega mööda käia, aga samas, mis on elu ilma väikse riskita," arutles Lindsey. Juba rongiga Sigatüükasse sõites oli ta gryffindorlastest koolivanemaga kupeed jaganud, aga õnneks ei pidanud ta vajalikuks neiut selle Slytherini kuti kallal võtmise pärast karistada, samas polnud siis kooliaasta ka veel alanud. "Pigem vist sina küll kui keegi teine," pidi tüdruk Arseniga nõustuma. Kui too Jason peaks koolivanemaks saama, istuks ta ilmselt iga teine päev peale tunde.

Järgmisel hetkel hakkas noormees talle üsna ootamatult erinevaid käsklusi jagama, seega toetas Linds kruusi tuliviskiga hetkeks lauale, turtsatades Arseni sõnade peale. Ta oli kuti poole seljaga, seega ei näinud, millega too seal parasjagu tegeles, aga küllap saab seda kohe teada. Siis tulidki juba nähtavale jänesekõrvad, mis võlukepipuudutusega kohe ka tolmust puhtaks said. "Esimese Siganurmes käigu pead sa ilmselt siis ka minu seltskonda välja kannatama," teatas ravenclawlane kõrvu endale pähe tõmmates. Miks mitte? Need kindlasti sobivad talle, kuigi jäi arusaamatuks, miks sellised asjad Hagridi majas üleüldse leiduvad.

[Arsen Karekin]

REBASEKÕRVAD nägid tõesti väga head välja tüdruku peas. "Kuule, sa näed kohe täitsa palju seksikam välja. Endiselt domineerivalt kõige kaunim neiu 10 meetri kaugusel," pidi ta tunnistama. See oli parim kompliment, mis tüdruk hetkel saab. "Totally worth it!" teatas ta siis signanurme külastuse peale ja jäi hindavalt teda vaatama. "Ma saan nüüd täisa aru, miks osad tüdrukud neid vahest kannavad. Tekitab tunde, nagu tahaks paitada ja kaisutada kohe ja ma olen slyth, eksole?"

kerge irvega istus ta tagasi oma kohale, jäädes endiselt tüdrukut hindama. "I approve," kinnitas ta siis, tundes kuidas ta liiga kaua toda imetles ja et asi kipub imelikuks ära. Niisiis, sunniviisiliselt viskas ta pilgu korra aknast välja. Loomulikult enam ei hullanud keegi õues ringi.

"Pealegi, ma võtaks sinu seltskonna iga hetk üle kaksikute või mõnegi teise slytherinlase.... Ja see on kompliment!" väga oluline punkt.