Keelatud vili on magus

[Lindsey C. Carter]

Lindsey muigas, kui Arsen teatas, et ta nende kõrvadega kohe palju seksikam välja näeb. "Jah, suured tänud," sõnas Linds mõtlikult, olles üsna kindel, et on niikuinii üleüldse ainuke neiu lähima kümne meetri raadiuses. Kompliment oli muidugi sellest hoolimata tore, kuigi tavaliselt ravenclawlane endale sellist aksessuaari pähe panema ei kippunud. "Selle jutu peale tahaks ma ka vaadata, kuidas need sinu peas välja näeksid," pakkus neiu lõbusalt Arsenile. Ju siis oli neil tolleks Siganurme käiguks nii-öelda kohting või midagi sellesarnast kokku lepitud.

"Sa oled väga lahke nende komplimentidega juba," lausus viiendik nüüd end püsti ajades, et kõrvad peast võtta, kuti juurde jalutada ja need hoopis tema juustele sättida ja pidi tõdema, et sobis ka päris hästi, võib-olla isegi paremini, kuigi peeglit siin elamises just käepärast polnud. "Slytherinlased ei ole tõesti just kõige parem seltskond, sina oled selles osas üks suur erand," teatas Lindsey, pilk endiselt kõrvadel püsimas.

[Arsen Karekin]

Mees hakkas kergelt naerma "Sul on õigus. Ilmselt ma üritan sind võluda või midagi taolist. Kas see töötab?" küsis ta siis juurde, kuni tüdruk selle tema pähe pani "Oh no..." seda ta ausalt ei oodanud. Siiski neelas ta kõige alla ja toetas oma pea käele, küünarnukk muidugi istme ääre peal ning vaatas nurruva pilguga Lindseyle otsa "Kas sobib?" tal oli isegi natuke suva, sest ta oli piisavalt palju Lindseyga kokku põrganud.

"Mõnigi neist on üsna tore, kui nendega tutvuda ja suhelda.... see tähendab kui slytherithlane. Endalgi on nasty külgesid, ilmselt sa oled osadega tutvunud... Aga mis teha, igal ühel on omad võlud ja omad... kiiksud?" ta pilgutas kiiresti ja võttes lõpuks oma normaalse asendi tagasi, kuid võttis siis ka peast pruunid kõrvad ära ja ulatas tagasi tüdrukule "Punishment, et sa küsimata lihtsalt mulle pähe panid. Nii kaua kuni hutis oled, pead neid peas hoidma.... sa oled liiga armas nendega, et seda raisku lasta," lausus ta meelitavad sõnad, et tüdrukut rohkem ka veenda. Ega ta lõunat niisama välja ei tee ju.

[Lindsey C. Carter]

"Äkki isegi töötab," naeris Lindsey, tõrkudes meelega Arsenile konkreetse vastuse andmisest, et asju siiski huvitavamaks teha. Kui slytherinlane tahab niimoodi mängida, siis noh, two can play that game. Kuti reaktsioon sellele, kui neidis kõrvad nüüd talle pähe asetas, oli päris lõbustav, pidi Linds pilku Arsenil hoides tõdema. "Muidugi sobib," kinnitas viiendik koolivennale, leides muidugi, et noormees ei peaks tema juuresolekul selle pärast põdema, kuidas ta välja näeb.

"Noh, sa oled ise ka slytherinlane, seega sinu arvamus vist ei lähe arvesse," nõustus tüdruk osaliselt tüübi öelduga. Linds ei saanud sinna ka midagi parata, et tal mõningad eelarvamused selle maja esindajate suhtes olid, kuigi Arseni kohta ei saanud peaaegu ühtegi neid iseloomustavat sõna kasutada. "Jah, omad kiiksud," turtsatas ravenclawlane. See peab ikka väga igav inimene olema, kellel ühtegi kiiksu polnud, ei tema ega Arseni kohta seda aga öelda ei saanud. Järgmisel hetkel oli Lindsey aga sunnitud rebasekõrvad uuesti endale pähe panema, viitsimata isegi kutiga jagelema hakata. Eks ta võib oma tasuta lõunasöögi saamiseks vahepeal tema sõna kuulata ka...

[Arsen Karekin]

Poiss tundis, kuidas ta ego natuke tõusis võidukalt, kui tüdruk selle tagasi oma pähe pani. Ega pole nii kerge panna teist oma tahtmist tegema, eriti kes polnud veel tema majast.

"Noh, kuidas teie esimese aasta tat... see tähendab uustulnukad on?" ta siiski üritas sõnavara natukene valida, sõltuvalt meeskonnast. Slythides on see keel üsna tavaline. Kõik teised, kes on sinu tasemest all pool, on tatid, idioodid ja kõik muu selline. Üsna sama käib ka enda klassikaaslaste kohta, kuid seal on võimalik ka teenida välja nime hüüdmise ja 'ou sina'. Loomulikult sellist asja nagu vanemate respekteerimist oli rohkem aga samuti mitte piisavalt. Esimene aasta rohkem, kuid umbes viiendast on vanemad sama staatusega nagu nad ise. Puperteet...

"Meil on üsna õudsad, kuid paratamatult tuletab meelde enda kooli tulekut. Tegin suure avastuse - maailmas on rohkem egoiste kui mina... kõigest terve slytherini terve maja. See oli paras kultuurišokk, kui ma pidin enese mina maha suruma ja jagama seda kellegiga..." lausus ta sure irooniaga. Muidugi nüüd ta polnud enam selline enesetsentriline nagu vanasti. Noh, enam mitte nii palju, see tähendab.

[Lindsey C. Carter]

Suurema osa ajast oli Lindsey muidugi liiga kangekaelne, et keegi saaks teda panna enda tahtmise järgi käituma, et Arsenil see praegu õnnestus, oli tingitud lihtsalt tüdruku heast tujust ning sellest, et ta hetkel ka tunduvalt leplikum oli kui tavaliselt.

Neidis sai taaskord omaette muiata, kui slytherinlane esimese klassi omasid tattideks nimetama hakkas, kuid end hetk hiljem siiski parandas, et natuke viisakamalt kõlada, aga noh, sellel polnud enam vahet, Linds oli niikuinii aru saanud, mida Arsen tegelikult öelda oli tahtnud. "Lärmakad, uudishimulikud, aga muidu toredad," vastas ravenclawlane õlgu kehitades alles seejärel küsimusele. Väga palju viiendik nendega õnneks kokku ei puutunud, veetes puhketoas võimalikult vähe aega, ja koolitundide välisel ajal tegelesid nendega pigem prefektid. Nooremad kui neljanda klassi omad üldjuhul Lindsi suhtlusringkonda ei kuulunud, ilmselgetel põhjustel.

"Ma peaksin vist siiski õnnelik olema, et Slytherinis ei ole, ma ei mahuks kuidagi sinna ära," naeris Lindsey, kui nüüd egoistid jutuks tuli. Nendega puutus tüdruk ikka üsna tihti kokku, isegi tihemini, kui talle tegelikult meeldinud oleks, aga mis sa ikka teed... "No sa oled vähemalt mõistlik, suurema osa kasutab oma ego ära pidevalt teistele pähe astumiseks," sõnas Lindsey mõtlikult, meenutades jälle seda pagana rongisõitu, kus tolle slytherinlase paika oli pannud.

[Arsen Karekin]

Noormees hoidis muiet tagasi, kuigi see natukene välja paistis. Ometigi tüdruku peaas olid ühed armsad kõrvad. Küll ta oli ikka edukas Slyth. Draco oleks kindlasti ta üle uhke olnud, isegi kui nad poleks ilmselgelt läbi saanud.

"Ooo jaaaa. Neid egoiste on jalaga segada. Aga..." see oli nüüd see slytherinlikuse tunnus "egoiste on kerge manipuleerida midagi enda kasuks tegema, kui natukenegi osata," pidi ta tunnistama rahulolevalt. "Eriti esimesi aastaid. Oh god, kui ma veel koolivanemaks saan," ta näole tekkis paratamatult eriti rahulolev naeratus, mida ta ei suutnud loomulikult tagasi hoida.

"Excuse me, I need to behave," ta kujutas juba ette, kuidas ta esimese-teise klassi tattidel lasi basic asju tema eest ära teha, samas ise nautides elu erinevate tšikkidega koolivanema bathhubis. Muidugi ta teadis, et see teine osa ilmselgelt ei täitu. Samas, ilmselt pugema hakkavad mõnedki. "Aitab slytherini majast," lausus ta lõpuks, sundides enda magusat muiet ära kaotama. Need mõtted olid liiga magusad ja neid tuleb säilitada ka magamamineku ajaks, et saada maksimaalselt magusaim uni.

Meenudes, et tal on ka kõrval laual palju veel tuliviski taolist asja, võttis ta sealt lonksu ning küsis siis muuseas "Kuigi arusaadavalt väga palju kogemusi pole, siis sul on mingeid toredaid lugusid kellegiga käimisest rääkida, või midagi sellist?" küsis ta muuseas. Need lood on alati huvitavad. Tal endalgi jagus neid.

[Lindsey C. Carter]

"Mind sa vist egoistiks ei nimetaks?" uuris Lindsey nüüd, kui nad juba niigi selle jututeema peal olid ja ilmselt veel mõnda aega. Enda arvates oli neidis lihtsalt keskmisest kõrgema enesehinnanguga, kuigi kokkuvõttes teeb see sama välja. Siiski talus Linds teisi inimesi enda ümber tunduvalt paremini kui mõni teine, too Coleman näiteks oleks ilmselt kõige õnnelikum olnud kuskil üksinda elades, et mitme kilomeetri raadiuses ei leidu ühtegi teist inimest, kellega kokku põrgata. "Eks ma siis tean pisikesi ravenclawlasi sinu eest hoiatada," naeris tüdruk, kuigi kahtles, et ta seda tegelikult ka teeb. Vaevalt Arsen nüüd pidevalt mööda kooli ringi hiilima hakkab, lootuses kedagi teist kuriteolt tabada.

"Minu ees ei pea sa küll end välja vabandama," teatas Linds, kes oli noormehe käitumisega juba harjunud, tundsid nad teineteist nüüdseks siiski päris mitu aastat. Arseni näoilme järgi otsustades olid kutile nüüd erakordselt huvitavad mõtted pähe karanud, Lindsey siiski kahtles, kas tahab neid ka kuulda. Ilmselt unistab kõigest sellest, mis talle koolivanema tiitliga koos osaks võib saada... Noogutanud tüübi järgmise lause peale, muigas tüdruk kergelt. Slytherinist sai tõesti juba päris pikalt räägitud.

Näinud siis aga seitsmendikku oma tassi tuliviskiga haaramas, järgis neiu tema eeskuju, et enda joogist samuti paar lonksu võtta, enne kui tähelepanu uuesti Arsenile suunas. "Kahtlen, et mul midagi väga huvitavat rääkida on," raputas Linds pead. Sellest slytherinlane vaevalt kuulda tahab, kuidas ta kaksikutel ennast rajalt maha laskis võtta...

[Arsen Karekin]

Ta ise ei oleks sellele huumorile ära öelnud ilmselt, kuid lausus siis "Ahah," nähes siiski silmis, et midagi tal on, kuid ilmselt ta ise ei taha sellest rääkida. Pity, kuid ta ei hakanud piinama teda. Ta tõesti ei viitsinud. Selle asemel ta rääkis ise siis huvitava loo "Mm, ma jätan otsesed kogemused kõrvale, kuid ma võin jagada mida naljakat meil puhkeruumis on toimunud, kui oled huvitatud?" küsis ta muuseas. Igal juhul parem varjant kui lihtsalt awkwardilt istuda seal, kuigi teda hakkas seal istumine vaikselt ära tüütama. Ilmselt varsti tõmbab ta uttu ja liigub järgmisesse keelatud kohta. Seda kuhu, ta veel ei teadnud.

Siiski, enne kui tüdruk vaeva vastata jõudis, hakkas ta siiski rääkima "Sa kindlasti tead jänkupoissi eksju? Mis ta nimi oligi... Roland! See kellel on koguaeg hufflepufflastega midagi kitkuda. Vanemate pärandus, sest nemad ei pidanud mingi paariga läbi saama ja ilmselgelt tegid nad kodus koguaeg hufflepufflasi maha. Igal juhul see tüüp armus meie slythide ühte väidetavalt kõige kenamasse neiusse," ta ise hinnangut ei andnud, sest tema arvates läks too liiale oma meikimise ja iluduse rõhutamisega. Loomulikult ta teadis seda lugu, kuna tüdrukule vist oli Arsen meeldinud ja siis too rääkis igasugust asju talle edasi, kuni poiss lõpuks ta pikalt saatis. Tüdruk siiamaani ignoreerib teda, kui ta talle otsa vaatab.

"Sa peaksid Rosat küll teadma?" sest kes ikka ei teaks seda slythi Rosat.

[Lindsey C. Carter]

Arseni näost oli näha, et ta oleks hea meelega kuulnud kõike, mida Lindsey üldse kunagi korda on saatnud, aga selle 'pisiasja' otsustas neidis sellegipoolest pigem enda teada jätta. Võis ehk loota, et kaksikud temalt ta süütuse võtmist kooli peal levitama pole hakanud, siiani polnud igatahes ükski jutt Lindsi kõrvu kostunud, aga Chrisid olid parajad hullukesed, kes neid veel teab... "Jah, see ehk kõlbab ka kuulata," nõustus neidis koolivennaga, võib-olla jõuavad nad oma erinevatest kogemustest rääkimiseni mõni teine kord. Vaevalt see kohtumine ju viimasek jääb? Mis puutus Hagridi majas istumisse, arvas ka ravenclawlane, et joob oma tuliviski lõpuni ja liigub siis kuhugi edasi, kas koos kutiga või ilma temata, eks seda veel näha ole.

Hetk hiljem võttis slytherinlane taaskord ühe nende koolikaaslase jutuks, keda Lindsey nägu- ja nimepidi küll teadis, aga see oli ka põhimõtteliselt kõik, ühtegi sõna viiendik temaga kunagi vahetanud polnud. Siiski kuulas tüdruk huviga, mida Arsen temast räägib, kuigi midagi kaasa rääkida ta väga just ei osanud... Polnud muidugi esimene kord, kui Arsen rääkis ja tema pigem kuulas, see oli juba tükk aega tagasi pigem niimoodi välja kujunenud, kuigi Linds avaldas muidugi ka enda arvamust, kus seda vaja oli (ja kus ei olnud). "Jah, tean, ja see jutt lõppeb nüüd kuidas?" ärgitas neiu Arsenit edasi rääkima, praegu paistis, et midagi jäi nagu pooleli.

[Arsen Karekin]

"Mhmh, igal juhul see jänkumees otsustas, et ta peab tüdruku südame võitma. Loomulikult kui ta seda tüdrukule suure uhkusega avaldas, siis ta sai kiiremini denied kui m.. ingi maratonijooksja jookseb 10-t meetrit," ta tahtis küll öelda, kui ta denies, kuid see polnud just parim mulje jätja. "Noh, muidugi jänkuhambuline otsustas, et ta ei anna alla ja hakkas iga päev erinevat viisi külge lööma. Üks hommik tõi lilli, teine kord oli tellinud kalleid ilusaid ja häid lõhnaõlisid. Iga kord sai ta ka vastuse sama ja Rose isegi ei võtnud lõpuks kingitusi vastu, kuna see oli liiga awkward. Poiss aga ei andnud alla ja otsustas hakata erinevatelt inimestelt nõu küsima, kuidas võiks tüdruku meelejärele saada," seletas poiss rahulikult ja pikalt, hakates kergelt suures kruusis olevat tuliviski taolist asja mööda ääri loksutama ja sellega mängima, hoides pilku ka rohkem Lindseyl.

"Noh, ta jõudis loomulikult ka minani. Tal ei vedanud, mul oli just halb päev..." loomulikult seda, et miks tal halb päev oli, ta ei maininud, sest see oli üsna totter põhjus. Igal juhul ta jätkas "niisiis, ma ütlesin talle, et ainuke viis, kuidas ta saab panna tüdrukut elusees teda vaatama, on hakata otseses mõttes tema bitchiks. Minna ta juurde, öelda 'make me your bitch, I'll do whatever you want!' ning hakata tema orjaks. Ehk siis hakkab Rose varsti tema tegelikku head poolt nägema, mitte tema hambaid..." poiss hakkas juba kergelt irvitama. Tuliviski, mis oli võibolla natuke liiga kaua seisnud, hakkas liiga kergesti pähe. Tavaliselt ta suudab nalja momendini mitte siiski naerda ja tõsiseks jääda.

"Ja siis tüüp reaalselt hiljem läks tüdruku juurde, vajus põlvedele ja lausus "Please, make me your bitch!" kõik jäid vaatama ja mõnigi jooksis krampides minema," muidugi see polnud täpselt sõnasõnalt sedasi, kuid close enough. "Rose läks näost üleni punaseks ja tahtis ära minna, aga eeslinägu..." nüüd juba siis jänesenäost eeslinäkku ".. võttis ta jala ümbest kinni ja hakkas anuma, et ta saaks tema jünger olla."

[Lindsey C. Carter]

Lindsey oli juba taibanud isegi, et sealt on nüüd mõni pikem jutt veel tulemas, seega sättis neidis end taaskord toolil mugavalt sisse ning haaras tassi tuliviskiga sõrmede vahele, et pilku Arsenil hoides ja tema juttu kuulates aeg-ajalt oma jooki ka lonksata. Palju seda enam alles polnudki, aga võib-olla see oligi hea, saab varsti edasi liikuda, kuigi ravenclawlane ei jõudnud kuidagi otsusele, kas otsib endale ise midagi põnevat tegevuseks, sokutab end koolivennaga kaasa või peab üks kord ka natuke reeglitest kinni ja läheb otse tagasi lossi (ehk siis oma voodisse Ravenclaw tornis), aga ilmselt tal on veel veidi aega selle üle otsust teha. Oleneb muidugi ka sellest kutist siin, äkki on tal tänaseks Lindsi seltskonnast küllalt saanud? Ega neiu sellepärast ilmselt ei pahandaks, kõigil peaks olema täielik õigus vahepeal aega üksi veeta.

Kogu jutu, mis slytherinlane talle rääkis, kuulas Linds vaikides ära, tahtmata vahele segada, peamiselt kartuses, et ajab Arseni jutulõnga sassi ning too ei leiagi seda enam üles ja viiendikul jääb kuulmata, kuhu see kõik lõpuks välja viib. Teatud hetkel muutus lugu muidugi liiga koomiliseks, et tüdruk suudaks tõsine püsida, seega hakkas ta vaikselt itsitama, olles viimased lonksud oma tuliviskist ära joonud ja kruusi ühtlasi ka lauale toetanud. Ilmselt pole talle rohkemat vajagi, pole ilmselt vaja mainida, et Lindsey just kuigi tihti alkoholi endale sisse ei kaaninud. "Kas see on ikka tõsilugu või mõtlesid selle just ise välja?" pidi viiendik küsima, kui koolivend lõpuks uuesti vait jäi, mõned osad kõlasid isegi nüüd järgi mõeldes kuidagi liiga uskumatult, aga samas Sigatüükas võis ka kõike toimuda.

"Noh, selle kuti päeva rikkusid sa vist küll ära, kuigi teistel võis lõbu laialt olla," arvas Linds veel lõpuks, et seda tsirkust oleks isegi hea meelega pealt vaadanud. Kahjuks polnud Lindseyl ka midagi paremat vastu panna, kuigi neidis mõneks minutiks nüüd mõttesse vajus. Ravenclaw puhketuba oli vist liiga sündmustevaene või viibis neidis seal liiga vähe, et midagi huvitavat märgata, aga õpilased, kel nina raamatus, ei saa ilmselt millegi väga meenutamist väärt asjaga hakkama.

[Arsen Karekin]

"Noh, kõige parem moment selle loo juures on see, et hambanägu käis Rosele nii palju pinda, et Rosa lõpuks nõustus, et too ta rahule jätaks ning käskis tüübil Siganurme minna ja sealt midagi olematut fetchida. Tüüp ei tulnud nädala aega tagasi lossi. Lõpuks võeti ta vahele õpetajate poolt ja ta sai suspended. Loomulikult Rose saatis ta ka pärast pikalt. Ma arvasin, et näguhammas on pärast seda nagu kadunud tüüp, kuid too oli nädalaga juba tagasi oma eel-armunud seisundis ja elas enda emotsioone hufflepufflaste peal välja," lausus ta irvega, lõpetades samuti oma suure tuliviski anuma. Tal oli seda palju rohkem olnud. "Olks, siin majas on piisavalt oldud, lähme kuskile mujale... Ideid?" küsis noormees siis. Ta isegi ei kaalunud varjanti, et Lindsey läheks kuskile mujale. See vist oli nende üks erinevus - poisi number üks eesmärk oli siiski hetkel enda meeleolu üleval hoida.

[Lindsey C. Carter]

"Nädal aega? Ma nüüd ikka ei tea, kas uskuda seda lugu või mitte," muigas Lindsey kergelt. Natuke uskumatuna kõlas, aga samas oli Arseni näoilme küll selline, nagu ta oleks kogu seda tsirkust (või vähemalt suuremat osa) pealt juhtunud nägema. Kuulanud loo lõpu samuti ära, viis neidis pilgu noormehele, kes siis samuti oma tuliviskile otsa peale tegi. Arsenil oli seda ilmselt tõesti palju rohkem olnud kui Lindsil, arvestada tuli ka seda, et kutt siin temast kauem oli viibinud. "Mm, lähme naudime kuskilt tornist avanevat vaadet?" pakkus ravenclawlane pärast hetkelist mõttepausi välja. Jah, ta kartis kõrgust, aga hetkel - ilmselt tänu tuliviskile - suutis Linds selle väikese fakti lihtsalt ära unustada. Ja siiski tundus, et kutt tahab temaga veel aega veeta, seega ei pea Linds ilmselt endale üksinda mingit tegevust välja mõtlema hakkama.

[Arsen Karekin]

"Jep, slythid on ikka ühed parajad kaabakad..." mille järel ta suutis end kuidagi püsti ajada ning viis pilgu aknast välja "Nope, õhk on puhas," hüpates seejärel aknast välja, mis ilmselgelt pidi tähendama, et talle sobib tüdruku plaan. Meenudes, et tassi peaks tagasi kohale ja vett peale laskma, tegi ta seda võluväel, ainult tass läks tugevalt vastu mõndasid asju tee peal, kuid sellegagi sai ta üsna kiirelt toime. "Nii, läksime," teatas ta siis ja hakka mööda rada torni poole liikuma, lootes, et tüdruk on ikka kõrval. See oleks olnud awkward, kui ta ilma tüdrukuta niiviisi oleks läinud.

[Lindsey C. Carter]

"Mõne üksiku erandiga, aga jah, põhimõtteliselt on ikka küll," noogutas Lindsey. Õnneks ta nende kaabakatega siiski igapäevaselt kokku puutuma ei pidanud, neidis tahtis siiski oma aega Sigatüükas maksimaalselt nautida. Muianud, kui Arsen teatas, et õhk on puhas, koristas Linds oma tassi laua pealt ära, enne kui kutile järgnes, väljudes samuti akna kaudu (uks oli tema arust ilmselt täiesti ebavajalik leiutis), niikuinii olid nad siin juba põhimõtteliselt sissetungijad. "Täna peaks päris kaugele nägema," mainis ravenclawlane, kui oli heitnud pilgu täiesti selgesse, pilvitusse taevasse.