|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 15:29:40 GMT 3
Lestat muigas jätkuvalt. Tema jaoks oli olukord tegelikult vägagi koomiline ning kergelt oli üllatunud, et inimesed seda kiiresti ära ei arvanud. "Seda ei ole kerge seletada... kuidas seda ütelda... Ma olen.."ta neelatas, mõteldes, kas saada veidi nalja, või mitte. Egoistlik loom, nagu ta oli, tahtis ta muidugi melelahutust. "Surnud."
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 15:32:18 GMT 3
Samara kergitas õrnalt kulme ning torkas õrnalt sõrmega noormehele ribidesse. Niimodi tegi mitu korda ning sõnas seejärel pead raputades: "Mulle ei tundu, et sa surnud oleksid."
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 15:34:51 GMT 3
Lestat muigas Samara peale. Ta võttis Samara käe, oma külmade käte vahele, ning asetas selle oma südamele, mis juba aastaid ei tuksunud. Ta kergitas kulmu küsivalt, kas too mõistab.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 15:37:10 GMT 3
Samara võpatas kergelt, tundes noormehe jääkülmi käsi enda soojade käte vastas. Ta tõusis aeglaselt püsti, näol jahmunud ilme, kui ta järgmisel hetkel noormehe rinda katsus (vasakule XD). Ta ei tundnud südamelööke. Ta ei tundnud midagi. Järgmisel hetkel talle jõudis kohale. Jääkülmad käed, see, kuidas noormees oli aru saanud, et Lizzie veri oli haige. "On teisi sinusuguseid veel Sigatüükas?" oli tüdruku ainus küsimus noormehele, kui ta õrnalt enda käe noormehe rinnalt langetas, silmis veidike hirmunud pilk.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 15:41:45 GMT 3
Mõni hetk veel ning ta jookseb.. mõtles Lestat rahulikult. Vastuse peale ta ainult noogutas, kuna oli just Jasperit ju metsas samadel eesmärkidel kohanud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 15:45:06 GMT 3
Tüdruk neelatas kergelt, ise endiselt noormehe ees seistes. "Kes?" küsis tüdruk vaikselt, ise juba kergelt aimates, kuid kindel polnud tüdruk millegis.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 15:51:09 GMT 3
Lestat pigistas huuled tugevalt kokku. "Ei tohi ütelda, see jääb tema otsustada. Kui kartmiseks pole põhjust, ta toitub nagu mina, loomadest," seletas ta ikkka veel emotsioonitult tõsise ilmega.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 15:55:09 GMT 3
Samara pööras enda pilgu hetkeks maha, ise pingsalt mõeldes. "Kuidas see siis juhtus? Millal ja kuidas sa selliseks muutusid?" küsis tütarlaps vaikselt, ise aeglaselt tagasi toolile istudes.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 16:00:42 GMT 3
Lestat teadis, et teda hakatakse selliste küsimustega ründama, nüüd aga ei olnud tal selle vastu midagi. "Sündisin nagu kõik teisedki. 1849. aastal. Vanemad olid juba sellised, vampiirid ning võlurid," seletas ta olukorda, kui kahtlane see ka ei tundunud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 16:04:18 GMT 3
Samara ohkas vaikselt. Liiga palju uudiseid täna ning mõlemad olid tüdruku ðokiseisundile viinud. Siiski ei saanud tüdruk enam pärimata jäänud. "Sind polegi siis hammustatud. Mis tunne on siis olla.. Vampiir?" päris tütarlaps, öeldes lõpuks selle sõna välja.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 16:07:53 GMT 3
Lestatile pakkus see tegelikult lõbu, nähes, kuidas inimesed, või võlurid, seda tunnistavad. "Võimsam, vägevam, egoistlikum, ükskõiksem, vastupidavam, kiirem, janusem. Hea asi on see, et ma pean muretsema ainult selle pärast, et oma vajaliku verekoguse kätte saan, et mingit muud toitu," sõnas ta laialt muiates, kuna tegelikult oli see väga mugav eluviis.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 16:10:33 GMT 3
Samara väristas end kergelt. "Sa ütlesid, et sa oled loomtoiduline. Kuid kas sul on vahel tekkinud tunne, et tahaksid.. inimeseverd?" küsis tütarlaps pilgu langetades, sest küsimus tundus tema jaoks totter.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 16:20:06 GMT 3
"Vahel ikka. See on nagu.. magustoit. Vahel sa tahad seda, kuid enamasti oled praegagi rahul." Jah, enam ei olnud Lestat saladuslik, kui keegi küsis ta ka vastas.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 14, 2008 16:23:08 GMT 3
Samara mõtles endamisi, kas noormees ka tema verest huvitatud on, kuid ta ei hakanud seda küsima. "On sul mingeid.. erivõimeid?" päris tütarlaps edasi, ise ülespoole vaadates - noormees seisis endiselt ju.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 14, 2008 16:26:59 GMT 3
Lestat sisimas ootas seda küsimust. Nägu muutus salapäraselt rõõmsamaks, kui ta oma huult näris, et mitte väga laialt naeratada. Vastuseks ta noogutas ning valmistus demonstratsiooniks. Ta silmitses ühte ketti kaminasimsil, tõstis parema käe veidi ülepoole, tegi nipsu ning inimsilma jaoks oli see kett tal hetkega vasakus käes.
|
|
