Vaheaja viimasel päeval.

[Alicia Green]

Oli pühapäev ja ühtlasi ka talvevaheaja viimane päev. Hayley oli saabunud umbes tund tagasi Sigatüükasse ja saatnud kohe Arthurile kirja, et ta kasvuhoonete juurde tuleks. Lund sadas õrnalt ja maas oli valge lumekate, kuu valguses sätendas see nii ilusti. Hayley istus ühel pingil kuivandud roosipõõsaste vahel ja ootas noormeest..

[Justin McCormac]

"Ja kas see on tõesti minu printsess?" kostus hääl tütarlapse seljataga ning järsku tõstis Arthur tütarlapse maast lahti ning keerutas teda pikalt õhus. Seejärel asetas ta neiu maha ning suudles teda pikalt huultele. Peale seda ulatas ta talle veinipunase roosi ning väikse punase sametise karbi. "Ja see on sinu jõulukink, mis jäi sulle saatmata, sest ma tahtsin isiklikult üle anda," lausus noormees, ulatades talle samuti ka karbi, kus oli kullast medaljon Arthuri ja Hayley pildiga.

[Alicia Green]

Hayley näole ilmus naeratus, kui ta kuulis Arthuti häält enda seljataga, siis oli ta juba õhus ja tüdruk hoidis enda kätega poisi õlgadest kinni, ise rõõmsalt naerdes ja seejärel teda kirglikult suudeldes. "Oh, ma igatsesin sind nii väga," lausus ta seejärel ja võttis enda kingid vastu. Ta avas aeglaselt karbi ja kiljatas siis, võttes medaljoni kätte. "Sa oled parim," sosistas ta poisile kõrva ja suudles teda taas pikalt ja kirglikult..hoides medaljoni tugevalt käes.
"Mul on sulle ka, midagi..," sosistas ta siis ja võttis taskust välja karbi, ulatades seda Arthurile. Ta naeratas ja jäi ootama, et poiss selle avaks.

ot: karbis on hõbekett, selline poistele (a), ja ühte kohta on graveeritud hurtsiku öö kuupäev ;p, ma ei tulnud muu peale (a)

[Justin McCormac]

Noormees suudles tüdrukut pikalt, tal oli hea meel näha, et medaljon tüdrukule meeldis. Nähes karpi, vaatas poiss tõsise ilmega tüdrukule otsa. "Kuule, ma ei tahaks, et sa oma raha minu peale raiskaks," lausus noormees karbi avades ning ketti nähes. Tema nägu vajus õrnalt naerule ning kui ta graveeringut nägi, puhkes ta lõbusalt naerma. "Pätt selline," sõnas ta naeratades ning ketti kaela pannes. Lubanud endale, et ta ei võta seda iial kaelast, lausus ta Hayleyle: "Ma igatsesin sind ka. Ja tegelikult on mulle üks kingitus veel, aga selle saad sa hiljem kätte."

[Alicia Green]

Hayley naeratas, hoides enda käsi ümber poisi. "Ma olengi pätt," naeris ta siis lõbusalt, enda super hea tuju ja meel. "Kas sa aitaksid selle mulle kaela?," küsis ta siis salakavalalt, mängides abitut ja medaljoni Arthuri poole suunates.

[Justin McCormac]

Noormees muigas endamisi. "Muidugi," sõnas ta tüdruku seljataha astudes ning talle medaljoni kaela pannes. Seejärel asetas ta enda käed ümber tüdruku ning lausus lõbusalt: "Ja nüüd tahan ma kuulda igat üksikasja, mida sa tegid vaheajal."

[Alicia Green]

Hayley pani enda käed omakorda Arthuri omadele ja nautis ta lähedust. "Olin Kellyga ja veetsin isaga aega," rääkis Hayley kiirelt ära ja muigas, see ei olnud kohe kindlasti üksikasjalikult öeldud..ta silitas poisi käsi ja katsus medaljoni siis enda kaelas, endal ikka naeratuse ja muige segu suul.."Ja sina?," küsis ta siis.

[Justin McCormac]

Noormees naeratas endamisi ning endiselt tüdrukut, keda ta polnud kaks nädalat näinud, imetledes. Ta kuulas tüdruku ära ise juba aimates, et too pidutses, kuid poiss ei hakanud midagi selle kohta pärima. Ta usaldas tüdrukut! "Ma aitasin isa. Noh, olingi tegelikult enamus ajast kodus. Vahepeal käisin ka sõpradega väljas," sõnas Arthur.

[Alicia Green]

Hayley keeras ennast ümber ja asetas käed ümber noormehe piha. Ta vaatas talle silmadesse ja suudles teda siis taas, natukese aja pärast jälle huultega eemale liikudes. "Anna andeks, ma ei suutnud, igatsesin sind ja su huuli," lausus ta naerdes, ise olles kõige õnnelikum tüdruk maailmas, selles oli ta kindel!

[Justin McCormac]

Arthur suudles tüdrukut vastu ning kuulnud, mida too ütleb, kortsutas noormees märkamatult kulmu. "Sellise asja pärast ikka ei vabandaks ju, mu printses," lausus noormeest tüdrukut sülle võttes. "Kuid ma võin sinuga karistuseks igasugust asju teha," lausus noormees kerge muigega. "Kõigepealt võin ma sulle tagumikule laksu anda. Või.." lausus ta ning tõukas tütarlapsest kinni hoides ta endast eemale, suunates Hayley taeva poole, "..panen su puu otsa ja enam sa sealt ära ka ei saa."

[Alicia Green]

"Urrr," tegi Hayley ja muigas, kui Arthuri kätel oli. "Mulle meeldib, kui mind karistatakse, eriti, kui seda teed sina," lausus ta siis ja tundis kuidas ta poisist eemale liigub. "Mkm," jonnis ta, "puu otsa ma küll ei taha, mu prints."

[Justin McCormac]

Arthur puhkes vaikselt naerma, ise endiselt tüdrukut enda kohal kätel hoides. "Ah, et ei taha puu otsa?" päris noormees naeratades. "Kuid mis sa siis teed, kui ma lennutan su tähtede sekka?" päris noormees lõbusalt, ise enda armastatut silmitsedes.

[Alicia Green]

Hayley muigas. "Ilma sinuta ma sinna küll ei lähe," vastas ta siis, taas jonnakalt. Ta oli ikka veel poisi kätel, endal lõbus pilk silmis säramas, kui ta Arthuri poole vaatas. "Pealegi," lisas ta siis tähtsalt, "oled sina mu täht, mul ei ole muud vajagi." Tüdruk saatis poisile ühe õhusuudluse.

[Justin McCormac]

Arthur naeratas laialt, langetades nüüd aeglaselt tüdruku, vaadates talle soojalt otsa, käed tema ümber. "Sa hellitad mu niimodi veel ära, Hayley," lausus noormees õhinal tüdrukule ning suudles õrnalt tema laupa.

[Alicia Green]

"See ongi mu eesmärk," vastas Hayley lõbusalt, sulgedes korraks silmad, kui Arthur tema laupa puudutas, enda huultega. Tüdruku käed olid ka nüüd põimitud ümber poisi ja ta vaatas talle naeratades otsa. "Mõtle, meie viimased kuud Sigatüükas," lausus ta siis, olles selle üle kurb ja rõõmus samaaegselt.