|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 1:45:51 GMT 3
Lestat leidis seina äärest ühe tooli ning pühkis selle ühe käega puhtaks, asetades Sami sinna peale. "Tore, sest ma ei taha, et sinuga midagi juhtuks. Selg-kõht ei valuta? See oli päris tugev hoop," krimpsutas ta nina, kui pidi juhtunut uuesti meelde tuletama. Valus mälestus.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 1:52:27 GMT 3
Samara muigas vaikselt. "Ei, ära muretse. Homme on mul ilmselt mõnus sinikas näol, aga sellegi elan üle," lausus tüdruk ning naeratas õrnalt, kui ta enda käe noormehe põsele pani ning seda õrnalt pöidlaga silus. "Huvitav, millal ta siia tuli? Ja ke ta üldse oli?" küsis tüdruk mõtlikult ning vaatas taas laiba poole.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 1:56:18 GMT 3
"See ei meeldi mulle. Las ma jahutan seda veidi," sõnas ta oma kätt tema näo ühele küljele asetades. "Kuhu hoop tabas? Umbes siia?" küsis ta siis murelikult. "Kes.. see on hea küsimus. Millal on teine hea küsimus. Ma pakun, et teda hoiti siin juba pikemat aega, nii oma kuud kindlasti. Kes... Ega ometi keegi õpilastest?!" torgatas nüüd Lestatile pähe, kuna koolis võis vabalt olla keegi libahunt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 2:12:54 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa ning vaatas kärmelt libahundi poole. "Ma ei tea. Kuid ma usun, et koolis oleks seda teatud. Kuid.. Me oleme nüüd mõrvarid ju," lausus tüdruk vaikselt, vaadates noormehele ehmunult otsa.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 2:21:33 GMT 3
Lestat raputas pead. "Sina ei ole, mina olen,"tunnistas ta ausalt ning endagi imestuseks lihtsalt. "Ja seekord oli tõesti tegu enesekaitsega, mitte otseselt mõrvaga," tuletas ta meelde. "Muidu oleksime me mõlemad siin surnult maas ju," pidi ta tõsiasja taaskord nentima. "Ära muretse, ma toimetan ta eemale. Olen kohe tagasi," pigutas ta silma ning viis looma urust välja, viis metsa, sügavale, et teised teda süüa saaksid. Ta oli peatselt tagasi ning kükitas taas Sami ette.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 2:28:38 GMT 3
Samara istus rahutult toolil ning vaatas maha, oodates noormeest tagasi. Kui too tagasi oli, hammustas tüdruk õrnalt alahuulde ning vaatas seejärel noormehele otsa. "Mõtle, kui siin oleks mingi läbu või midagi olnud. Või kui ma oleks üksi ilma sinuta siin olnud. Ma käin tihti siin üksi," sõnas tüdruk vaikselt, vaadates toas pilguga ringi.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 2:31:06 GMT 3
"Kui sa oleksid üksinda olnud, oleksid sa võlujõudu kasutanud või siia nii kaugele üldse mitte tulnud. Kui oleks läbu olnud, siis ma oleksin kiiremini teinud," lohutas ta neidu. "Oled sa nüüd täiesti kindel, et oled terve. Mujalt, peale see sinikas näol," pidi ta taas nägu krimpsutama. Talle ei meeldinud vaatepilt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 2:36:16 GMT 3
Samara asetas enda käe oma punetavale ja kuumale põsele ning noogutas. "Jah, minuga on kõik kombes," sõnas tüdruk rahustavalt ning vaatas veel seda kohta, kus veel minut tagasi oli elukas olnud.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 2:42:21 GMT 3
Lestat võttis neiu käe põselt ära ning pani enda külma käe asemele. "Siis on hästi," sõnas ta, tundes õhus kahtlast lõhna. Ta hingas sügavalt sisse ning viis siis pilgu alla, kus nägi enda lõhkist pluusi, punasena. "Väga tore, väga tore.." sõnas ta endamisi ning tõusis püsti. "Ma kohe mängin jääkuubikut edasi," sõnas ta Samile ning võttis katkise pluusi seljast, märgates samasuguseid triipe enda kõhul. Ta otsis pluusil puhtama kohe ning sülitas sinna peale. Sellega ta tõmbas üle haavade nii, et vedelik ja haavad kadusid. Ta leidis teise puhta koha ning pühkis käed sinna sisse. Seejärel käkerdas pluusi kokku ja viskas veidi eemale, meelde jättes, see pärast kaasa võtta. Ta kükitas taas ning pani enda käe taas neiu põsele ning naeratas talle.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 2:53:06 GMT 3
Samara jälgis noormehe tegevust ning kui ta tema paljast ülakeha nägi, tundis tüdruk, kuidas ta põsed punaseks valguvad. Ta pööras enda pilgu hetkeks kõrvale, kuid peagivaatas ta taas noormeest pingsalt. Tundnud lõpuks noormehe kätt enda põsel, naeratas neiu laiemalt. "Su käsi on mu põsega juba ammune tuttav," naljatles tüdruk vaikselt, pilk noormehe silmi puurimas.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 2:55:46 GMT 3
Lestat naeratas rõõmsalt. "Ja lähedased tuttavad saavad ikka ja jälle kokku," lisas ta mõtlikult Sami sõnade peale. "Olen ma sulle üldse kunagi ütelnud, kui ilusad silmad sul on?" küsis ta seejärel neiu silmi lähedamalt vaadates.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 3:03:13 GMT 3
Samara naeratas õrnalt, kui kuulis komplimenti enda silmade kohta. "Ei ole," sõnas ta ausalt noormehe küsimuse peale ning vaatas pingsalt noormehe silmadesse. "Sinu silmad on.. justkui kassil," sõnas ta pingsalt, olled noormehe näost millimeetri kaugusel. Ta näol püsis õrn naeratus ning aeglaselt libistas tüdruk enda käed noormehe õlgadele.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 3:12:24 GMT 3
"Sel juhul: Sul on VÄGA ilusad silmad. Lummavalt kaunid,"ei liialdanud ta üle. Küll aga turtsatas ta vaikselt enda silmade peale. "Kassid.. on huvitavad loomad. Ma oleksin oodanud, et sa võrdled mind lihtsalt kiskjatega," sõnas ta laialt samal ajal muiates. Ta vaatas pingsalt neiu silmi ning tõstis ta siis korraks märkamatult üles, istus ise suunaga tooli seljatoe poole ning võttis Sami enda sülle. "Ma loodan, et sa ei pahanda," muigas ta siis tagantjärele, olles neiuga väga lähestikku.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 3:22:18 GMT 3
Samara naeratas malbelt noormehe komplimendi üle. Ta poleks osanud sellist komplimenti, kuid siiski meeldis see koolivanemale. "Kassid meeldivad mullegi olgugi, et hundid on mu lemmikloomad. Ilmselt sellepärast ongi mu Patronuseks valge hunt. See on kusjuures huvitav, sest mu venna Patronus on must hunt," sõnas tüdruk õlgu kehituseks. Peagi oli ta noormehe süles ning ühe käega hakkas ta õrnalt sõrmedega noormehe kaela ning rinda silitama. "Muidugi ma ei pahanda," sõnas ta teeseldud solvumisega, kuid peagi ta naeratas laialt.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 3:28:46 GMT 3
Lestat kallutas korraks pead, kuid silmitses jätkuvalt Sam'i. "Valge hunt... huvitav. Ma mäletan küll!" tuli talle koheselt meelde, kui neiu ükskord tallegi näidanud oli. Seejärel naeris ta vaikse, kui Sam solvumist teeskles. "Ära siis pahaga... Saan ma kuidagi enda tegu heastada?" proovis ta siis taaskord oma kutsikasilmadega asjast välja tulla, ise hoidis uudishimulikku pilku allasurutuna, kuigi see väga esile tahtis tulla.
|
|