|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 22:58:50 GMT 3
Samara naeratas säravalt ning vaatas enda armastatule otsa. Ning seejärel suudles ta noormeest vastu. See oli parim suudlus, mida ta eales tundnud oli - vaba ning muretu. Tüdruk oli õnnelik. Ta sai olla koos mehega, keda ta armastas ning seda aja arvamise lõpuni.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 23:00:24 GMT 3
Lestat naeratas laialt ning jalutas seejärel vaikselt edasi, neiu vaikselt tema kätel õrnalt istumas, endal säravalt õnnelik nägu peas.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 23:03:17 GMT 3
Samara ohkas vaikselt, nägu säramas. Ta asetas enda pea noormehe õlale ning sulges õnnelikult silmad. "Noh, tunned nüüd isegi, et sellest saab veel asja?" päris ta seejärel lõbusalt noormehelt.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 23:08:23 GMT 3
Lestat heitis veidi pahase, kuid siiski rõõmsa näo Sam'i poole. "Sellest oleks muidu ka asja saanud," sõnas ta veidi kurjema hääälega, kuid nägu lõdvestus peagi ning sinna ilmus taaskord õnnelik ja lõbus naeratus.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 3, 2009 0:38:55 GMT 3
Samara naeratas ärevalt. "Kuid," alustas tüdruk ning tõmbas õrnalt nimetissõrmega üle noormehe näo. "Kuid nüüd saame me olla koos ilma, et ma peaks mõtlema, kas ma näen piisavalt hea välja, kas ma suudan su soove rahuldada ning oma surmale jne. Ma tahtsin seda kõike meie pärast," lausus tüdruk õnnelikuna, nägu noormehe pluusi peidetud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 3, 2009 0:54:14 GMT 3
Lestat kergitas kulme. "Kas sa sudad piisavalt hea välja näha? Kas sa suudad mu soove rahuldada? Sam, muidugi sa teed neid mõlemaid!" sõnas ta veidi pettunult, et Sam seda ise kohe aru ei saanud, kuna see nii loogiline noormehe jaoks tundus.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 3, 2009 0:59:05 GMT 3
Samara naeratas õrnalt. Enam ta noormehele vastu ei vaielnud. Aitab sellest! Nüüd kavatses tüdruk olla õnnelik. Ta pööras enda pilgu noormehele ning libistas enda käe noormehe põsele, silitades seda õrnalt, pilk aeglaselt tõsiseks ning malbeks vajumas.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 3, 2009 2:09:05 GMT 3
Lestat nautis Samara õrnaid puudutusi ning sulges silmad, jalutades sama kindlalt ja rahulikult pimeduses edasi.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 3, 2009 12:58:06 GMT 3
Samara naeratas õrnalt, kui nägi noormehe silmi suletuna. "Kõnnid veel vastu puud niimodi," lausus tütarlaps vaiksel, tasasel, häälel ning muigas endamisi, asetades enda pea taas noormehe õlale.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 3, 2009 13:00:07 GMT 3
Lestat avas korraks silmad, naeris, raputas pead ning sulges need taas, jätkates oma pimeda, kuid sellegipoolest sirge teekonna käimist.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 3, 2009 13:06:42 GMT 3
Samara ohkas vaikselt. Lestat ning tema tahtmisi küll! "Kas ma pean sind õiges suunas juhatama?" küsis tüdruk seejärel, ise hoolega naeru alla surudes.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 3, 2009 13:49:53 GMT 3
"Ei ole vaja, aitäh," sõnas ta vaikselt ning jalutas ikka sama sirgelt edasi, kui enne. Ta lootis, et Samaral muutused kohe ei hakka, kuigi ei võinud ka teada, nad olid suure hulga verest ikkagi ära vahetanud.[/color]
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 3, 2009 13:55:55 GMT 3
Samara muigas endamisi, nägu kahvatum, kui tavaliselt. "Oh sind küll. Kuid vaata siis, et sa vastu puud ei kõnniks, eks," lausus tütarlaps naerma hakates.
|
|
