Õhtupoolikul.

[Arsen Karekin]

"Samara..." pomises poiss vaikselt tüdruku täisnime välja... Väga vaikselt. Ta pilk oli kinni, käed ümber tüdruku. Ta oleks tahtnud tüdrukule öelda midagi, kuid ta ei teadnud mida. Ta ei ohanud, vaid ainult hingas, kuuldes tüdruku hingamist samal ajal. Mõlemas olid paigal.

[Samara Soul]

Samara avas aeglaselt enda silmad ning ettevaatlikult pööras ta end ringi, pilk noormehe silmadele koondatud. Tema käed hoidsid õrnalt kinni noormehe kätest ning tema pilgus oli uudishimu. "Jah, Elven?" päris tütarlaps, silmitsedes noormehe siniseid silmi.

[Arsen Karekin]

Elven muigas, kui nägi tüdruku rohelisi silmi. Ilusad nagu alati. "Kas sa..." alustas poiss võimalikult normaalselt ja vaatas tüdrukule silma... "Kas sa palun?" poiss tundus üsna närvi täis olev, mis võis vabalt hetkeks teha ka tüdruku natuke närviliseks. "Palun... andestaksid mulle, kuna ma valasin su referaadi, või paberite peale kohvi?" viimase luristas ta välja, ta pea vajus mahavaatesse.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehele otsa ning seejärel hakkas ta naerma. Ta naeris päris kaua, endal naerupisarad silmis. "Elven. Totuke. Ma teadsin, et sina seda tegid. Kuid ära muretse, mul on uus juba ammu valmis," lausus tütarlaps leebe naeratusega, ise noormehe näolt ühe juuksesalku ära võttes.

[Arsen Karekin]

Elven naeris. Ta oligi teadnud, et tüdruk midagi sellist ütleb. Sellepärast ta ütleski "Oh, kuidas ma saan sind tänada? Ma tean. Kuidas oleks ühe kohtinguga koos minuga?" ta muigas ja vaatas tüdrukule otsa.

[Samara Soul]

Samara pööras pilgu maha ning muigas omaette. Tüdruk polnud aastaid kohtingul käinud ning tegelikult polnud õiget kohtingut kunagi tüdrukul olnud ka mitte. "Ma olen nõus," sõnas tütarlaps ärevalt. "Millal?" küsis ta seepeale, vaadates taas poisile otsa.

[Arsen Karekin]

"Kuidas oleks homme? Homme on meil lühike päev ka ju... Saaksime... rohkem aega koos veeta." lausus poiss naeratades ja vaatas tüdrukule otsa.

[Samara Soul]

Samara naeratas. "Muidugi. Mina olen nõus. Saame kell seitse puhketoas kokku?" pakkus tütarlaps välja, ise ühest käest lahti lastes ning Võiõllet rüübates. Vaikides ulatas ta pudeli noormehele, et toogi saaks sealt paar sõõmu rüübata.

[Arsen Karekin]

"Ei. Kuus. Seiste on liiga hilja," lausus Elven ja võttis võiõllest sõõmu. "Või sa ei saa kell 6?" küsis poiss ja vaatas tüdrukule otsa. Ta pani võiõlle lauale, kui järgmisena aevastas enda varuka. Poiss natuke värises, kuna ta oli ikka veel ligumärg.

[Samara Soul]

Tüdruk kehitas vaikselt õlgu. "Okei, kell kuus siis. Vaata, et ära ei unusta," lausus tütarlaps. Alles siis märkas ta, et noormees väriseb. "Mh, sa alles vaata ennast," sõnas tüdruk ning tõmbas noormehe püsti. Kärmelt tiris ta noormehe pluusi seljast ning pikad püksid jalast, asetades enda mantli tema õlgadele. Seejärel võttis koolivanem välja oma võlukepi ning lausus ühe loitsu. Peagi olid poisi riided nii kuivad kui ka soojad. Õrna naeratusega ulatas Sam riides Carlosele.

[Arsen Karekin]

Poiss naeratas ja lausus "Sa oled mu päästeingel." Ta pani enda riided tagasi selga, kui ta vaatas Samarale otsa. Peale väikest aevastust pomises ta "Mida ma ilma sinuta teeksin?"

[Samara Soul]

Samara vaatas, pea viltu, noormehele otsa, näol kerge muige. "Ilmselt oleksid sa edasi külmetanud," lausus tüdruk muigega. "Tahad, ma teen sulle joogi välja?" küsis tüdruk noormehelt, vaadates leti poole.

[Arsen Karekin]

Poiss muigas. Kuigi tal oli raha kaasas, ei põigelnud vastu ja lausus "Jah, võid küll teha. Tahaks siis mingit kuuma teed." Ta naeratas Samarale. Isegi kui riided olid soojad, oli poisil natuke külm.

[Samara Soul]

Samara naeratas kergelt ning vaatas baarmeni poole. "Kaks sidruniteed, palun ning siis neli katlakooki," sõnas tütarlaps ning võttis uuesti paaribukil istet. Naeratades jäi ta Elvenit silmitsema, ise tellimust oodates.

[Arsen Karekin]

Elven muigas ainult korra. Ta istus pukile ja jäi siis tüdrukule otsa vaatama. Tal ei olnud midagi öelda... Poiss muigas ja lihtsalt jõllitas tüdrukut. Ta kuulis täpselt igat hingetõmmet ja baarimehe tegevuse käiku.