|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 21:28:49 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa ning naeratas, endal pisarad mööda põski alla voolamas. Sellist õnne ei oleks ta osanud loota. "Jaa. Muidugi. Jaa," lausus tütarlaps, emmates tugevalt noormeest.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 21:30:35 GMT 3
Lestat ei suutnud uskuda oma kõrvu. Ta arvas, et ta kujutab seda ette, ent kui nägi pisaraid mööda Samara põski, teadis, et see ei saa unistus olla, siis ta ei peaks neid nägema. Ta kallistas Samarat samuti vastu. Tugevasti. "Oh, Sam," sõnas ta õnnelikult, endal silmad kinni pigistatud, tüdruk kindlalt tema käte vahel.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 22:44:31 GMT 3
Samara embas endiselt enda noormeest, näol õrn naeratus. Ta ei teadnud, millal pulmad toimuda võiks ning ta ei tahtnudki kiirustada ka eriti. Talle piisas juba ainuüksi sellest mõttest, kuid ta kuulus niigi Lestatile. Ta embas noormeest, libistades enda käe tema juustesse. Peagi vaatas ta noormehele otsa ning järmisel hetkel kinkis tütarlaps talle magusa suudluse, mis lõi lõkkele kõik tüdruku tunded noormehe vastu.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 23:09:31 GMT 3
Lestat vaatas särasilmselt Sam'ile otsa, hoides käsi ta seljal, teda enda vastu nõnda tõmmates. Seejärel suudles ta pikalt ja magusalt Samarale vastu. Ta ei tahtnud lõpetada. Peas keerlesid mõtted nii Sam'ist endast kui ka sellest, millist sõrmust talle kinkida. Ta nägu oli muigel, endiselt suudeldes.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 23:13:49 GMT 3
Samara suudles edasi noormeest, ta pea oli tühi. Ta oli justkui narkouimas - ta uneles noormehe käte vahel. Ta oli õnnelik. Väga õnnelik ning ta teadis, et miski ei suuda seda rikkuda. Tundus, et see oli kõige pikem suudlus, mida ta noormehele eales kinkinud oli, kuigi peagi ta eemaldus veidike vastumeelselt noormehest. "Ma armastan sind," sosistas tüdruk, vaadates noormehe nägu: Need silmad, need huuled, need põselohud, tema lõualoht - need olid kõik nii täiuslikud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 23:19:05 GMT 3
Lestat krimpsutas hetkeks nägu, kui Sam eemaldus. "Mina sind rohkem. Mis su sõrme number on?" küsis ta siis vajalikku informatsiooni. Ta kavatses kihlasõrmuse peatselt osta ning ta tahtis, et see perfektselt istuks. Ta nägu oli muigel õnnest. Ta ei suutnud uskuda, et Sam oli nõus oma elu temaga koos veetma.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 23:27:55 GMT 3
Samara punastas õrnalt, kui kuulis noormehe küsimust. Ta aimas, milleks see vajalik on, kuid ta ei hakanud üle küsima, sest ta kartis pettuda ning.. ausalt öeldes unistas iga naine muidugi sõrmusest. "Seitseteist," sõnas tütarlaps vaikselt, häbelikult, ning puges taas noormehele kaissu, surudes end noormehe vastu.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 3:14:39 GMT 3
Lestat naeratas endiselt ning noogutas, jättes numbri meelde. Ta millegipärast arvaski seda. "Ja sa eelistad suuri või väikeseid kive? Kulda-hõbedat?" küsis ta edasi, kuna tahtis, et sõrmus oleks täiuslik, mida ainult abielusõrmus ületada võib. Ta kaisutas taas Samarat tugevalt, kuid hellalt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 3:22:50 GMT 3
Samara kortsutas kergelt kulme, kuid endiselt ei öelnud ta midagi. "Väikseid kive ning hõbedat," oli neiu tagasihoidlik. Muidugi tekkisid tüdrukul õrnad süümekad, kui pidi mõtlema sellele, et noormees hakkas taas enda raha tema peale raiskama. Siiski oli ta liialt õnnelik ning ta oli alati unistanud kihlasõrmusest.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 3:25:23 GMT 3
Lestat noogutas jälle ning kujutas juba sõrmust silme ees ette. Hõbedane, pealt veidi laiem, väikeste kividega süda peale kujutatud. "Mis su lemmikvärv on?" küsis ta jälle, et teada, mis värvi kivikesed ta peale laseb panna. Nägu oli nõnda särav ja unistav.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 3:40:19 GMT 3
Samara kortsutas veidike kulmu. Ta ei teadnud, miks noormees seda küsib, sest neiu ei leidnud, et see oleks kuidagi sõrmusega seotud. "Veripunane," lausus Sam lõpuks, hammustades mõtlikult huulde. Talle meeldis noormehe salatsemine.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 3:47:30 GMT 3
Lestat noogutas. See sobis perfektselt. Punased rubiinid hõbeda peal. Ta naeratas laialt, kuna ka temale meeldis see värv. Koos teiste toredatega. "Ja millal sa arvad, võiks asja ära korraldada?" küsis ta muigavalt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 3:57:25 GMT 3
Samara vaatas nüüd noormehe poole, näol veetlev naeratus. Ta ei suutnud seda endiselt uskuda. Tema abiellus koos Lestatiga! See oli unelm. Kaunis unelm, kuid tüdruk teadis, et täiesti tõene. "Ma ei tea," lausus tüdruk ettevaatlikult. "Millal sulle sobib?" küsis tüdruk naeratades.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 4:01:26 GMT 3
Lestat naeris veidi vaikselt, kuid naeratas siis lithsalt. "Ma teeks selle niipea, kui võimalik ära. Siis kõik teavad, et sinuga ei tasu jamada," sõnas ta lõbusalt, Sam'i silmitsedes.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 4:09:32 GMT 3
Tüdruk naeratas õrnalt. "Minuga ei tasu niikuinii jamada, sest ma kuulun ainult sulle ja sina mulle," sõnas tüdruk silma sulgedes ning pea taas noormehe õlale pannes. "Tahad sa rahulikke või selliseid lärmakaid.. pulmi?" küsis tüdruk. Sõna 'pulmad' tekitasid tüdrukus mõnuvärinaid seljale.
|
|
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3