|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 5:39:09 GMT 3
Lestatile meeldis, kui Sam end tema vastu toetas või temaga muul moel füüsiliselt kontaktis oli. "Ja kui kaoksidki, otsiksin ma su ikka üles," sõnas ta lihtsal ja rahuloleval toonil.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 5:40:52 GMT 3
Samara naeratas õrnalt ning sulges hetkeks silmad. "Olen ma sulle siis tõesti nii tähtis?" küsis tüdruk vaikselt, avades õrnalt enda silmad ning pikalt seitsmendikule otsa vaadates, enda näol peaaegu märkamatu naeratus.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 5:42:37 GMT 3
"Sa ei ole tõesti siiani piisavalt kinnitust saanud sellele tõsiasjale?" küsis ta kulmukergitusega muiates ning neiut silmitsedes. Mis saakski olla sellisest perfektsusest tähtsam.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 5:45:09 GMT 3
Tüdruk naeratas õrnalt ning keeras veidike enda pead nii, et ta nüüd oma põsegavastu noormehe õlga oli. "Muidugi olen. Lihtsalt hea on kuulda seda," seletas tüdruk mõtlikult, näol õrn naeratus.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 5:46:47 GMT 3
Lestat ohkas vaikselt. "Sam, ma armastan sind," oli ta seekord täiesti kindel oma sõnades ning vaatas neiu poole rõõmsalt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 5:49:42 GMT 3
Samara pööras aeglaselt enda pilgu noormehele, ise mõeldes, kas ta oli tõesti seda noormehe suust kuulnud, või lihtsalt ette kujutanud. Jõudes järeldusele, et kõik oli olnud tõene, naeratas tüdruk õrnalt ning asetas käe slytherinlase põsele. "Ja mina armastan sind. Nüüd, praegu.. igavesti," sõnas ta vaikselt.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 5:52:06 GMT 3
Lestat sulas neid sõnu kuuldes ja kallistas Sam'i. "Sa ju tead, et mina sind kauem," sõnas ta vaikselt, samal ajal laialt naeratades. Neiu kuum keha tema külmema vastas. Ometi ei olnud tal selle vastu midagi.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 5:55:47 GMT 3
Samara embas tugevalt noormeest ning kui ta kuulis, mida noormeest ütles, sulges tüdruk nukralt enda silmad. Neil oli palju aastaid ees, kuid siiski ei tahtnud tüdruk noormeest taas üksinda jätta.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 5:59:05 GMT 3
Lestat ei kavatsenudki Sam'ist niipea lahti lasta, kuid ometi tundis ta neius kurbust. "Miski vaevab sind, räägi," lausus ta vaikselt ning hoolivalt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 6:03:35 GMT 3
Samara pööras aeglaselt enda pilgu noormehele. Too tundis tüdrukut liialt hästi, et talle valesid välja mõelda. Selle asemel otsustas Sam ausalt rääkida. "Ma mõtlesin sellele, et kui ma kord suren.. ei taha ma sind siia üksi jätta," seletas neiu vaikselt noormehele.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 6:10:12 GMT 3
Lestat vaatas kerge kulmukergitusega neiut. "Et sa tahad last adopteerida?" ei teadund, kas ta oli nüüd õigesti arvanud, kuigi eeldas teisiti.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 6:14:43 GMT 3
Samara vaatas noormehe poole ning peagi hakkas tütarlaps naerma nii, et kogu tuba kajas. See oli veider tunne. Ta nuttis ja naeris samal ajal. "Jumal küll, ma ei mõelnud seda!" lausus tüdruk endiselt naerdes. Ta lootis, et ta ei pane Lestati end lollina tundma, kuid see kõik tundus tema jaoks siiski liialt ootamatu ja naljakas. Suutnud lõpuks vaevaliselt rahuneda, tõmbas tüdruk käelabaga üle enda märgade silmade ning lausus: "Ma mõtlesin sellega seda, et ma ei taha sinust loobuda."
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 6:17:30 GMT 3
Lestat vaatas eemaoleva muigega neidu, kuid naeratas siis, kui ta taas rahunes. "Ja ma olengi ju sinu juures igavesti," kinnitas ta Sam'ile. Sellised olid ta plaanid ja ta ei kavatsenudki noist loobuda.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 6:21:46 GMT 3
Samara vaatas nüüd täiesti rahulikult noormehele otsa ning järgmisel hetkel embas ta noormeest tormiliselt, pigistades tema särgi endale sügavale rusikasse. Ta ei tahtud iialgi Lestatist lahti lasta ning ta teadis ka, et ta ei jäta iial noormeest üksi.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 6:24:51 GMT 3
Lestat kallistas tugevasti Sam'i vastu. Ning nad olid mõne aja vaikuses. Selle aga lõhkus Lestat oma uudishimuga. "Kuid siiski, mida sa sellega siis mõtlesid? Sa ju tead, et ma ei lähe su juurest kuhugi," oli ta kindel, et oli seda varemgi talle maininud.
|
|