|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 26, 2008 21:33:08 GMT 3
Lestat naeratas laialt, kuna Samarale tema hellitamine meeldib. "Sel juhul sa seda kuulda ka saad. Muideks, mis su lemmiklilled on?" küsis ta uudishimulikult temale otsa vaadates, kuna kavatses neiule tihti lilli kinkida. Nagu ka šokolaadi ja õhupalle, kaisukarusid ja palju muud, mida oli näinud inimestele meeldivat.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 26, 2008 21:37:02 GMT 3
Samara kergitas õrnalt noormehe küsimuse peale kulmu, sest ta poleks osanud seda öelda. Siiski vajus ta mõttesse, pilk voodikardinatel. "Hmm, ilmselt valged kobarnelgid, päevalilled ning roosid.. eriti punased ning valged," lausus tütarlaps, kui oli järeldusele jõudnud. "Kas sul on ka lemmiklilli?" küsis ta seejärel noormehelt õrna muigega.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 27, 2008 2:51:44 GMT 3
Lestat mõtles pingsalt ning jättis siis need meelde. Homme.. salvestas ta kirje mällu. Küsimuse peale ta noogutas. "Kui irooniline see ka pole, on. Must roos," tunnistas ta ausalt. See oli talle alati meeldinud oma erilisuse poolest.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 27, 2008 14:06:24 GMT 3
Samara naeratas õrnalt. "Ma pole ühtegi Musta roosi enda silmaga näinud. Ma tean, et need on väga haruldased ja väga ilusad," lausus tüdruk naeratades, ise taas silmadega noormehe nägu puurides.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 27, 2008 19:23:37 GMT 3
Lestat noogutas nõustuvalt. Ta oli neid küll üsna palju näinud, aga ta käis meelega nois kohtis, kus neid leidus. "Tõepoolest, sellised nad on. Aga sinu silmadele jäävad ikkagi alla," oli ta hääl kindel, otsustunud. Ta liikus veidi allapoole, et olla Sam'iga samal kõrgusel, ning suudles teda siis seestõõnestava tundega.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 27, 2008 19:40:14 GMT 3
Samara muheles endamisi, kui oli kuulnud, mida noormees tema silmade kohta ütleb. Taaskord pani see tütarlast naeratama, kuid juba peagi suudles ta himuralt noormeest huultele, ise enda käed ümber tema palja ülakeha põimides. Ta armastas seda noormeest. Ta armastas teda iga enda kehaosaga.. iga rakuga.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 27, 2008 20:26:22 GMT 3
Lestat oli harjunud muidu ikka üleni riietega kaetud olema, et keegi tema külma nahka ei puuduks. Talle meeldis see, et Samil selle vastu midagi ei olnud. Samas võis ta ka kihla vedada, et ruumis ja teki all oli muidu üsna palav, mis jahendas kohta mõnusalt. Ta ei lasknud neidu lahti, vaid hoidis teda tugevalt oma keha vastas, teda enda peale tõmmates.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 27, 2008 20:29:28 GMT 3
Samara naeratas veidike arglikult, häbelikult, ise peagi noormehe peal olles. Noormehe külm keha tundus nii jahutav ning karastav tüdruku palava ning kuuma keha vastas. Neidise silmad olid endiselt suletud, vasaku käega toetas ta end voodil ning parem käsi kobas ning silitas noormehe keha. Samal ajal hoidis tütarlaps enda huuled endiselt noormehe omadel, kinkides talle kirgliku Prantsuse suudluse.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 27, 2008 23:58:16 GMT 3
Lestat naeratas laialt ja peatus, avas silmad, eemaldus peaga veidi. "Anna andeks, et ma nii.... pealetükkiv olen," sõnas ta veidi tagasihoidlikult, kuid siiski õnnelikult. Nende kehad olid jätkuvalt üksteise vastas, neid noormees lahutada ei tahtnud. Külm ja kuum.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 10:50:37 GMT 3
Samara kergitas veidike enda pead, kui oli kuulnud, mida noormees ütleb. Tüdruku pilk muutus veidike tõsiseks. "Sa ei ole sugugi rohkem pealetükkiv, kui mina," lausus tütarlaps ausalt, millega tahtis ta öelda, et Lestat pole tema jaoks kunagi pealetükkiv. Ta naeratas õrnalt ning libistas nimetissõrmega aeglaselt üle noormehe kaame näo.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 11:14:56 GMT 3
Lestat muigas laialt ning püüdis huultega neiu sõrme, mis üle tema näo lendas kinni. Ta nägu oli meelas ja selgesti õnnelik. "Ma loodan, et sa ise seda vähemalt usud," naeratas ta lõbusalt, kergelt kõkutades vahel.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 11:17:05 GMT 3
Samara naeratas õrnalt, leebelt, ise endiselt noormehe nägu puudutades. "Ma tean seda," sõnas tütarlaps, suudeldes veel korraks õrnalt noormehe huuli. "Sina pole kuidagi pealetükkiv," lisas tütarlaps peale seda õrnalt naerma puhkedes.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 11:26:39 GMT 3
Lestat kergitas kulme ning pigistas huuled kokku, samal ajal kergelt peaga noogutades. Kui Sam ütles, et ta teab seda, siis järelikult ta teab seda. Naeratus ilmus pärast õrna suudlus noormehe näole. "Ma ju ütlesin, et ma hoian end tagasi, või ei ütelnud?" küsis ta veidi meelalt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 13:42:03 GMT 3
Samara ei teinud noormehe küsimuse peale midagi muud, peale naeratamise. "Ära hoia," lausus tüdruk lõpuks sosinal ning kummardus taas noormehe huulteni, suudeldes teda kirglikult huultele.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 19:41:08 GMT 3
Lestat muigas, kuid teadis, et peab seda siiski tegema. Ta suudles teda meeleldi vastu. See oli talle vägagi meeldima hakanud. Ta pööras end hooga paremale, et nüüd oli ta Sam'i peal. Ta toetas end end kätele, jättes neiu peale väga väikese osa oma keha raskusest.
|
|