|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 20:42:41 GMT 3
Samara näole levis lai naeratus, kui noormees kohti vahetas. Ta asetas enda käed noormehe paljastele õlgadele ning hakkas neid õrnalt teravate mustaks lakitud küüntega kriipima. Seda tegi ta õrnalt, vigastamata nahka. Ta suudles noormeest õrnalt tema huultele ning seejärel liikus ta enda suudlustega tema kaelale. Peagi leidis ta aga taas üles tema huuled.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 20:57:04 GMT 3
Lestat lasi end veidi rohkem vabaks, tähendades, et ta ei kontrollinud end enam nii palju. Võib öelda, et ta ahmis Samarat endale. Neiu oli ju ütelnud, et mees end nõnda tagasi ei hoiaks. Silmad olid suletud ning ta ei hinganud samuti nii tihti, kui tavaline inimene.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 21:01:39 GMT 3
Samara ajas enda pea õrnalt kuklasse ning sulges silmad, käed endiselt noormehe selga hellitamas. Ta vajas noormeest. Ta tahtis teda. Ta surus enda küüned õrnalt noormehe selga ning ajas enda pea taas algasendisse, otsides üles taas noormehe huuled, mida ta peagi palavikuliselt suudles.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 21:13:05 GMT 3
"Sa väsinud ei ole?" küsis Lestat veidi vastumeelselt kiiresti vahepeal, kuid naases siis Sam'i huulte juurde. Ta pidi teadma, et oskaks end kas siis tagasi hoida või lahkuda või peatuda... või jätkata samas vaimus.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 21:17:52 GMT 3
Samara raputas kärmelt pead, ise endielt noormeest suudeldes. "Ei," pomises ta vaikselt suudluse vahelt ausalt. Tüdruk oleks võinud samas vaimus terve öö jätkata, puhata oli hiljem aega küll. Ta ei hakanud noormehelt küsima, kas tema on väsinud, sest teadis, et ta pole seda.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 21:28:26 GMT 3
Rohkem Lestat kommenteerimiseks aega ei raisanud, vaid laskis oma himul tegutseda ja end juhtida.
Hiljem.
Lestat oli taas voodil, tekk puusani maha lükatud, kuna isegi temale tundus, et palav oli. Näol oli laiumas väga lai naeratus. Sam oli kindlalt tema kõrval, kuna Lestatil polnud plaaniski temast nii pea lahti lasta.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 10:53:13 GMT 3
Samara pea asetses noormehe rinnal, käsi oli ümber tema ning tüdruku põsed õhetasid. Seda muidugi palavusest ning veidike ka sellest, et tal oli piinlik noormehe ees. Varem polnud ta ju kellegagi niimodi koos olnud. Koolivanema näol laius naeratus ning tema silmad olid suletud. "Sa ikka tead, et ma armastan sind, eks?" päris neidis lõpuks, lõhkudes ära pikalt kestnud vaikusehetke.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 14:59:28 GMT 3
Lestat turtsatas naerma, mis mõni aeg kestis. "Ma arvan, et me ei oleks praegu siin nõnda, kui sa seda ei teeks. Või mina," sõnas ta lõpuks ning tegi Sam'i peale, juustele, ühe musi ning pärast seda ka pai.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 17:46:59 GMT 3
Samara näole ilmus naeratus, kui ta noormehe naermist kuulis. See meeldis tüdrukule, tekitas lõbusa, kuid samas ka sooja tunde. Ta silitas taaskord õrnalt käega noormehe rinda ning kõhtu, ise tundes, kuidas poisi hääl tema kõrvus vastu kajab. "Nojah, oleneb inimesest," seletas tüdruk õrnalt turtsatades. "Ma mõtlen, et mina teen seda armastusest ja sina ka, aga on inimesi, kellel on täitsa suva, kellega ta voodisse läheb," lisas tüdruk. Ta teadis selliseid inimesi.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 17:56:26 GMT 3
Lestat teadis, et Sam'il oli õigus. Eriti meeldis talle aga see koht, kus ta neist endist rääkis. "Mul on hea meel, et mina selliseid ei tea. Või vähemalt ei ole sellest teadlik," lausus ta lõbusalt ning naeratas tagasihoidlikult. "Oled sa kindel, et magama ei taha minna?" tõi ta taas väsimuse teema üles.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 18:05:24 GMT 3
Samara naeratas õrnalt. Kuulnud aga, mida noormees magamisest räägib, kergitas neidis end istukile ning lükkas eemale õrnalt voodikardina, et ta saaks näha seinal tiksuvat antiikse välimusega kella. See näitas juba pool kolm öösel. Neidis naeratas õrnalt ning vajus aeglaselt tagasi noormehe peale. "Ma ilmselt varsti jään ka," sõnas neidis. "Kas sa lähed siis ära?" päris ta seejärel veidike pettunult noormehelt. Tal poleks midagi selle vastu olnud, kui noormees oleks öösel tema und valvama jäänud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 18:27:34 GMT 3
Lestat teadis oma bioloogilise kella järgi aega, ent polnud selle peale mõtelnud ja see pani teda veidi imestama, et aeg nõnda lennanud on. "Kui sa ei taha, siis ei," naeratas ta südamlikult ning ausalt, üks käsi Sami paitamas.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 18:34:21 GMT 3
Samara naeratas õrnalt ning sulges enda silmad, käsi taas rahulikult noormehe kõhu peal puhkamas. Ta sulges enda silmad ning haigutas hääletult. "Ära mine," sõnas tüdruk vaikselt, uniselt. "Ma ei taha täna üksi olla," pomises ta vaikselt ning avas taas enda silmad, vaadates noormehele otsa.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 18:54:48 GMT 3
Lestat noogutas. "Sellisel juhul ma jään," sõnas ta lihtsalt ning nõustuvalt. Kuigi tal oli kindel plaan hommikul neiule söök valmistada, kuid sellega olla tagasi enne, kui Sam ärkab. Ehk ta ei saakski teada, et ta ära on läinud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 19:03:43 GMT 3
Samara naeratas õrnalt, käsi endiselt ümber noormehe ning silmad taas suletud. Ta tundis alles nüüd väsimust. Ta polnud ju korralikult magada saanudki või kui oli, siis terve päev oli tal nii palju tegemist olnud, et ta oli koheselt end ära kurnanud. Peagi võis kosta Samara poolt sügavat hingamist, mis võis tähendada, et tüdruk magab sügavalt.
|
|
