|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 0:31:17 GMT 3
Samara pilk oli tõsine ning ettevaatlik. Ta niikuinii läheb nüüd minema. Läheb minema ja ma ei näe teda iial, mõtles tüdruk endamisi, ise samal ajal pingsalt noormehe silmi uurides. "Nii juhtub, kui olla kellegagi nii tihedalt nii lähedaselt koos," seletas tüdruk vaikselt, peaaegu sosinal.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 0:37:48 GMT 3
Kuulnud Sami sõnu, tahtis Lestat kohe õhku hüpata ja karjuda. Ometi oli ta jätkuvalt samas kohas, Sam turvaliselt tal süles. Silmadest oli aga näha, kui palju see muutis. Need särasid õnnest. "Sa ei kujuta ette, kui palju see mulle tähendab," sõnas ta neiut taaskord suudeldes. Seekord oli ta tal süles, mis tegi romatilisema koha pealt muretsemise veidi lihtsamaks. Naeratust ta aga niipea näolt pühitud ei saanud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 0:46:06 GMT 3
Samara sulges enda silmad ning asetas käed ümber noormehe kaela, suudeldes teda õrnalt huultele. Taas tundis ta seda tunnet. Justkui ta tõuseks maast õhku. Mööda ta põski voolasid alla pisarad, sest ta oli õnnelik. Peale suudlust vaatas tüdruk noormehele otsa. Ta ei hakanud isegi midagi küsima, kõik oli niigi selge. Selle asemel ta embas Lestati, ise endiselt tema süles olles. Ma pean Jasperiga rääkida, mõtles tütarlaps endamisi, kui oli otsustanud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 0:51:26 GMT 3
Lestat embas Sami tugevalt vastu, kuid lõdvendas siis haaret, kartes talle haiget teha. Naeratus oli ta näol aga püsis ning ta andis Samile ühe põsemusi vastu. "Seda ju tehakse tänulikkuse korral?" küsis ta meelalt tüdrukule otsa vaadates. Ta ei osanud end kuidagi väljendada ja kaisutas veelkord neidu.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 0:59:41 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa, kuid peale seda embas ta taas noormeest. Kui nad olid väga pikalt (umbes kümme minutit) ning vaatas seejärel mõistmatult noormehele otsa. "Ma nüüd ei mõista, Lestat," lausus tüdruk vaikselt, kartes, et kui ta noormehe vastust kuuleb, ärkab ta sellest unenäost üles.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 1:08:04 GMT 3
Lestati kulm kerkis, kuid õnn ei vähenenud. "Sa ei mõista mida?" pidi ta küsimusele küsimusega vastama. Kuid, ohh, ta oli õnnelik. Ning soov laulda suurenes hoobilt. Tal tuli vaikuses ka üks sobiv lugu meelde, kuid ei teadnud, kas Samile see meeldiks, kui ta laulab, nõnda ta parem vaikis.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 1:18:26 GMT 3
Samara kehitas vaikselt õlgu, pilk noormehe näol ringi rändamas. "Seda kõike. Ma mõtlen, et.. Sa olid nii õnnelik, kui ma seda ütlesin. Või, mulle lihtsalt tundus. Kui tundus, siis on mul järelikult hea fantaasia. Oookei, ma kaldun teemast kõrvale," lausus tütarlaps naerma turtsatades.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 1:22:27 GMT 3
Lestat vaatas ärevalt neiule otsa. Ta ei teadnud mida vastata. "Ma pole varem nii õnnelik olnud, see ei olnud sinu fantaasiavili. Kuid.. ma ei tea. See tegi seest soojaks. Vabastas mind mingist hirmust. Kui ma vaid oskaks sulle konkreetse vastuse anda. Ma...ma vist armastan sind," ei uskunud, et ta seda isegi ütles. Ta kergita enda peale kulmu. Kas tõesti tema rääkis praegu??
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 1:31:08 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa ise tundes, kuidas tal põlved nõrkevad. Ta pähe tekkis nii palju küsimusi ning neis põhiline oli Kuidas? Lestatil pole ju tundeid. Kuid siiski ei hakanud ta midagi küsima, et mitte asja ära rikkuda. Selle asemel ta naeratas õrnalt ning jäi noormeest silmitsema, ise mõeldes, ega ta seda kõike endale ette ei kujutanud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 1:43:14 GMT 3
Lestat vaatas särasilmselt Sami. "Katsu," sõnas ta neiu kätt enda põsele asetades, mis ei olnud enam nõnda külm. Ta ei mõistnud mis toimus, aga kurta ta ei saanud. "Oii, sa ei tea, kui õnnelik ma olen," sõnas ta nüüd Sami taas kallistades. "Kuid ütle, kui ma liiga kaugele lähen, või su tunded muutuvad, eks?" sõnas ta kindlal toonil neiut taas silmitsedes.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 1:47:53 GMT 3
Samara katsus noormehe põske ning naeratas rõõmsalt ning järgmisel hetkel embas ta noormeest. Peale seda vaatas ta taas noormehele otsa ning raputas pead. "Ma pean Jasperiga rääkima," lausus ta. Ta kartis seda kohutavalt. Talle ei meeldinud haiget teistele teha, kuid samas ei käinud ta Jasperiga.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 1:52:03 GMT 3
Lestati ilme tõsines märgatavalt. "Õigus... Oled sa oma otsuses kindel?" pidi ta uuesti küsima. Ta ei tahtnud, et Sam end valikus süüdi tunneks, kui ta tegelikult eelistaks Jase'i. Ta vaatas murelikult neiule otsa, kartes veidi tema vastust, kuid eelistas siiski tõde kuulda.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 2:00:07 GMT 3
Samara pööras enda pilgu tõsiselt taevasse. Lõpuks aga sõnas ta jaatava vastuse. "Ma ei saa olla kellegi teisega, kui ma ainult sinust mõtlen," lausus tüdruk vaikselt, tõstes enda pilgu tagasi noormehele. Ta naeratas vaikselt. "Muidugi saan ma seda teha siis, kui ta end näole näitab," sõnas tüdruk, vaadates veidike pahaselt Sigatüüka poole.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 25, 2008 2:08:22 GMT 3
Lestat oli meelitatud Sami sõnadest. "See oli armas. Eriti, et ma olen kindel, et ma ei ole ainus sul silmapiiril," sõnas ta neiut naeratades vaadates. "Ma olen kindel, et sa leiad võimaluse. Ta ei saa ju koolist... igavesti puududa," vaatas ta positiivselt neiut silmitsedes.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 25, 2008 2:21:18 GMT 3
Samara muigas vaikselt. "Ei. Sina oled ainus minu silmapiiril. Mina olen paljude silmapiiril, kuid mind ei huvita. Ma poleks sind algul suudelnudki, kui mu tunded poleks siirad," lausus tüdruk ning naeratas leebelt. "Sa kütkestad mind enda isiksusega.. Sellega, kes sa oled. Oma headusega. Oma välimusega," lausus tüdruk taas tõsiselt, uurides noormehe nägu.
|
|
