|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 11:11:04 GMT 3
Samara kehitas mõtlikult õlgu. "Noooh," venitas tütarlaps ise mõeldes, kuidas lauset niimodi sõnastada, et noormees sellest õigesti aru saaks. "Ma mõtlen sellega seda, et mul on hea meel olla Osa sinu elust. Saan sinu heaks midagi teha, sind toetada jne," lausus tüdruk, vaadates taas noormehele otsa.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 11:19:08 GMT 3
Lestat mõtles ning noogutas siis rõõmsalt. See variant oli tõepoolest positiivne."Hästi. Ning mul on ainult au olla sinu elus," jätkas ta meelitamist ning naeratas armsalt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 11:20:59 GMT 3
Samara pööras enda pilgu aeglaselt maha. "Sa oledki nüüdsest minu elu," lausus tüdruk peaaegu sosinal, tõstes enda pilgu peagi tagasi noormehe silmadele.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 11:22:23 GMT 3
Lestat naeris vaikselt, sest need kõlasid nagu tema enda sõnad. "Tsiteerid?" muigas ta siis küsivalt Sam'i vaadates.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 11:24:02 GMT 3
Samara raputas kergelt pead. "Räägin lihtsalt nii, nagu asi on," sõnas tüdruk siiralt. "Sul on midagi selle vastu või?" küsis tütarlaps, hääles kõlamas väikene kohkumisetoon. Siiski hakkas koolivanem peagi laginal naerma.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 18:57:28 GMT 3
Lestat tegi mõtliku näo pähe. "Kui nüüd mõtlema hakata, siis tegelikult mul ju ei ole elu. Järelikult, kui mina olen sinu elu, siis ei ole ka sinul elu ja see mulle juba ei meeldi," leidis ta veidi imeliku järelduse ning kergitas õrnalt kulmu.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 20:34:16 GMT 3
Samara kissitas noormehe poole silmi, sest ta suutis ikka sellest asjast midagi negatiivset leida. Ta ohkas vaikselt, pilk maha pööratud ja näol morn ilme. "Ma lihtsalt kardan, et ma ei suuda enam sinuta elada," sõnas tüdruk vaikselt, vaadates taas noormehe poole.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 20:41:13 GMT 3
Lestat vaatas muiates Sam'i, tema silmakissituse peale. "Ära karda. Ma ei lähe ju kuhugi," vaatas ta nüüd sügavalt neiule silma. Nägu oli tal lõbus, kuna tuju oli hea, ta oli ju siiski Sam'iga koos.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 20:53:05 GMT 3
Samara naeratas rõõmsalt. "Ma tean ja ma ei lasegi sul kuskile minna!" sõnas tütarlaps kindla hääletooniga, käed endiselt ümber noormehe. "Kui ma kord su endale juba sain, ei lase ma sinust enam lahti, mu arm," lisas tüdruk mehele kelmikalt silma pilgutades.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 21:05:03 GMT 3
Lestat naeris vaikselt, midagi ütlemata, kuna ta ei tahtnud neidu kurvastada ütlemisega, et ta võinuks ju tegelikult iga kell ära minna. Aga ta poleks seda juba enda seisukohalt suutnud. Ja oi, kuidas talle meeldis, kui Sam teda nõnda kutsus. Küll aga tuli talle üks küsimus taaskord meelde, mida ta ei olnud siiani julenud küsida, aga ta pidi teada saama. "Kas sul ei ole imelik olla koos nii vana inimesega nagu seda olen mina? Poolteist sajandit on ikka üks korralik vanamees ju," lisas ta lõbusalt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 21:09:22 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa ise mõeldes, kas ta kuulis ikka õigesti. Lõpuks hakkas tüdruk naerma. "Sama küsimus sulle," lausus tüdruk väljakutsuvalt kulme kergitades. "Kas sul pole imelik käia nii noore tüdrukuga, nagu mina?" päris ta seejärel, mis võis tähendada ainult üht - tüdrukul oli ükskõik, mitu sajandit noormees elanud oli. Sisimas oli too siiski noor ju ning väliselt ka.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 21:22:14 GMT 3
Lestat krimpsutas veidi nägu ning viis pilgu lakke, mille mõne aja pärast langetas. "Eks ta natuke perversne ikka tundu, kui nii mõtelda," sõnas ta taas naerma hakates. Talle meenus üks laul, mis võis irooniliselt temast rääkida.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 28, 2008 21:28:51 GMT 3
Samara vaatas veidike kahtlevalt noormehe poole, pilk aeglaselt tõsisemaks vajudes. "Ning nüüd sa arvad, et see, mis meie vahel on, on.. eksitus?" küsis tütarlaps ettevaatlikult, kartes noormehe vastust.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 28, 2008 21:34:42 GMT 3
Lestati nägu oli ehmatunud ning veidi hirmunud. "Muidugi mitte! Või arvad seda sina?" küsis ta puuriva ilmega. See poleks Lestatile isegi pähe tulnud mõtelda. Teda lihtsalt huvitas neiu arvamus Lestati vanuse suhtes.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 10:45:36 GMT 3
Samara vaatas kergendunult noormehele otsa ning seda oli ka tüdruku näoilmest näha - kergendust. Ta raputas palju rõõmsamalt pead, näol taas õrn naeratus. "Muidugi mitte," lausus tüdruk naeratades ning sirutas enda käe noormehe näo juurde, asetades selle lõpuks tema põsele.
|
|