|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 21:10:47 GMT 3
Lestati pani Samara ausus muigama. Talle meeldis see. "Nii, et sa tahad seda päriselt teha või see oli lihtsalt mõte?" küsis ta keerutleva tooniga üle.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 21:14:20 GMT 3
Samara kehitas õlgu. "Mõte oli ta kindlalt," sõnas tüdruk, pigistades õrnalt noormehe kätt. "Kõik oleneb sellest, kuidas sa sellesse suhtud," lausus tüdruk õrna muigega. Muidugi oli Paju otsa ronimine väga, Väga ohtlik.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 21:31:46 GMT 3
Lestat muigas seletuse peale. "Kui sa lubad mitte haiget saada, siis sobib," tegi ta ühe konkreetse tingimuse ning naeratas veidi uhkelt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 21:33:29 GMT 3
Samara mõtles väheke. Noormehe tingimus oli paratamatu, kuid siiski teostatav. Ta naeratas õrnalt ning vaatas taas Puu poole, ise lõpuks noogutades.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 22:02:28 GMT 3
Lestat naeratas seejärel ja noogutas samuti. Seda märgiks,et ta on nõus. "Ja kui su poole mingi oks tuleb, siis arvesta, et ma päästan su ära,"sõnas ta hoiatavalt sõrme tõstes.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 22:49:46 GMT 3
Samara muigas vaikselt. "Ma usun, et ma saan isegi hakkama," sõnas neiu vapralt ning võttis rüü vahelt võlukepi. Ta ei teadnud, kas loitsud nii tugeva ja võimsa puu jaoks toimuvad, kuid üritada ju võis. "Kumb enne, kas mina või sina?" päris koolivanem seejärel, vaadates malbelt noormehe poole.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 23:12:07 GMT 3
Lestat muigas ning mõtles. "Kas sa tahad jälle imetleda või olen viisakas?" küsis ta siis veidi egoistlikult ning naeris vaikselt, kuniks vastust ootas.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 23:16:20 GMT 3
Samara muigas õrnalt. Ta uskus, et kui ta esimesena läheks, üritaks noormees teda ilmselt igal viisil aidata. Seega ütles ta: "Mine sa esimesena." Ta pilgutas noormehe silma ning jäi seejärel ootama, mida noormees edasi teeb.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 29, 2008 23:21:42 GMT 3
Lestat noogutas ning astus siis puule lähedamale. Oksad hakkasid ohtlikult liikuma. Lestat kasutas juhust ning hüppas ühe poole, millest kinni haaras. See viibutas seda üsna suure hooga, kuid Lestat ronis mööda seda puule lähedamale. Üks teine oks tuli aga vastu ning lõi Lestati. Õnneks sai ta sellest samuti kinni haarata ja läks ikka lähedamale. Lõpuks ta sinna ka jõudis, kuid pidi koheselt oma käele ilastama, kuna seal üsna suur haav oli. Ta vaatas ootavalt kaugel olevale Sam'ile otsa.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 29, 2008 23:37:17 GMT 3
Samara jahmatas kergelt, kui nägi, kuidas oks Lestati lõi. Siiski hingas ta kergendunult, kui nägi, et noormehega on kõik korras. Okei, Samara. Sinu kord. Sa saad sellega hakkama, mõtles tüdruk endamisi ning lükkas seljast maani ulatuva nahkmantli, jäädes musta maika väele. Seejärel sammus ta puule lähemale, hakates peatselt jooksma. Tule, sa suur joru, mõtles neidis endamisi ning peagi nägigi, kuidas tema poole kaks pikka oksa vuhisesid. Tüdruk hüppas ühest üle ning hüppas seejärel teise peale. Siiski ei jõudnud ta sellest piisavalt kõvasti kinni hoida ning ta libises oksalt maha, hakates mitmekümne meetri kõrguselt alla lendama. Enne, kui ta jõudis maad puudutada, lõi üks vähemalt kümne meetrine oks teda vastu kõhtu. Tüdruk karjatas ning prantsatas vastu maad. Lebanud mõned sekundit liikumatult, liigutas tüdruk, kuid nägi seejärel enda poole järjekorset oksa tuhisemas. Tüdruk veeres sellest kõrvale ning sülitas suust suure koguse verd valgesse lumme. "Ma olen korras!" hõikas tüdruk noormehele, et too asjatult ei muretseks ning ajas end seejärel jalule, hüpates järjekordsele oksale, hoides sellest käte ja jalgadega kinni. Seejärel hakkas ta mööda oksa kärmelt ronima puu tüve poole. Peagi oli ta Lestati juures. "Käkitegu," sõnas neidis mitte eriti veenvalt ning lennutas võlukepi abiga enda juurde mantli, mille ta selga pani.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 3:17:34 GMT 3
Lestat vaatas krimpsus näoga ning närviliselt huult närides, kuidas Sam tema poole liikus, ja jälle tagasi, ning taaskord õiges suunas. "Oled korras? Veritseb suust? Kõht?" küsis ta ettevaatlikult neidu silmitsedes. Ta kartis talle nüüd ise ka haiget teha ja sellepärast ainult küsis, mitte ei katsunud, kontrollinud oma kätega.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 3:29:10 GMT 3
Samara naeratas õrnalt ning limpsas keelega üle enda veriste huulte. "Kõht on korras," sõnas ta kõhtu käega kobates. "Hambaid ka suust välja ei lennanud, kuid põsk on katki," seletas tüdruk tundes, et seestpoolt põsest kogu see veri tulebki. "Kuid ma olen korras," kordas tüdruk seejärel naeratades ning võttis ühelt oksalt veidike lund, mille ta jahutuseks suhu pani.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 3:36:00 GMT 3
Lestat muigas laialt, kui kuulis, et põsk on katki. "Tahad, ma parandan sul haava ära?" muigas ta, proovides sealt meelat pilku tagasi hoida, kuid see ei õnnestunud. Ta teadis, et Sam teab, et Les oskab oma süljega haavu parandada, oligi ta ju ennist enda kõhul seda tehnikat kasutanud, kui libahundi tagajärgi parandas.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 30, 2008 3:45:04 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa ning neelas kärmelt sulanud lume alla. Ta noogutas ning asetas enda käed noormehe õlgadele, ise palavikuliselt oodates ja mõeldes, mis edasi saab.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 30, 2008 3:51:43 GMT 3
Lestat muigas ning suudles siis Samarat, alustades keelega üle ta põse tõmmates, kus tundis vere maitset. Edasi jätkus nagu iga teinegi prantsuse suudlus.
|
|