|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 12:05:00 GMT 3
Lestat noogutas tõsisel ilmel. "Aitäh," sõnas ta võib-olla veidi koomilisel ilmel, kuna ta oli ikka veel tõsine. Tänuavaldust ta aga mõtles tõsiselt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 12:08:06 GMT 3
Samara kortsutas veidike kulmu, vaadates endiselt noormehele otsa. "Mille eest?" ei saanud tüdruk aru, kuid peagi leidis ta, et see polnud ka tähtis. Ta oli endiselt löödud sellest vahejuhtumist Helenaga - kaklemine pani alati Samara kummaliselt käituma.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 12:10:45 GMT 3
"Noh, kui sa poleks tulnud, siis ma poleks võib-olla teada saanud, milline ta päriselt on," sõnas ta nüüd armsalt muiates ning mõtles hetkeks, mis oleks saanud, kui Sam poleks tulnud.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 12:28:10 GMT 3
Samara naeris. "Las ma mõtlen," lausus tüdruk enda mõtlikut nägu tehes. "Ta oleks ilmselt sulle hullult külge lööma hakanud ning lipitsenud su nina all ja teeselnud, et ta on malbe ja tagasihoidlik tüdruk. Kuid tagasihoidlikusest on ta küll kaugel. Ta oli koos Miseriaga Kolmes Luuas ning räuskas jubedalt ja jõi. Kui ma palusin tal veidi vaiksemalt olla, hakkas ta mölisema ja sõimama," lausus tüdruk õrna muige saatel.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 12:30:25 GMT 3
Lestat raputas siis pead. "Kui ta oleks teadnud, kes ma olen, siis ta küll seda teha poleks julgenud," oli Lestat kindel, kui ta vaatas Samile silmadesse ning naeratas rahulolevalt. Käsi oli endiselt neiu põsel seda jahutamas.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 12:44:53 GMT 3
Samara muigas vaikselt, ise meenutamaks seda, kuidas nad Lestatiga tuttavaks said ning kuidas noormees enda saladusest tüdrukule rääkinud oli. "Sa arvasid ju seda ka, et minagi sind kardan, aga näed.." lausus tüdruk lauset lõpetamata, sest seda polnud vajagi teha. Tema jaoks oli Lestat alati huvitav ja erakordne persoon olnud.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 12:48:48 GMT 3
"Kuid sina julged sellises stiilis ringi käia,"tõi ta kohe ühe suure erinevuse ärajooksnud neiu ja Sami vahel, mis Lestati arvates üsna suur oli.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 12:55:38 GMT 3
Tüdruk turtsatas vaikselt. "Ma olen ainult uhke ka selle üle, kes ma olen," lausus tüdruk sellepeale, surudes taskus olevad käed rusikasse ning sulges hetkeks enda silmad, ise end õrnalt põsega noormehe jahutava käe vastu surudes. "Kurat, see oli esimene kord üle pika aja, kui keegi mind lõi. Viimati tegi seda mu isa, kui ma olin viiene," lausus tüdruk, kui oli oma silmad avanud. Ta naeris lõbusalt.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 12:58:15 GMT 3
Lestat näoilme karmines. "Su isa LÕI sind???" surus ta hambaid kokku, et mitte midagi lolli teha. Ja hammustamine ei olnud selle alla käiv.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 13:01:14 GMT 3
Samara muigas vaikselt. "Natuke. Laksis perset," sõnas tüdruk, et noormeest rahustada. Tegelikult sai ta oma isaga hästi läbi olgugi, et too oli karm mees. "Noh, ma olin nii väike ka siis ja parajasti ulakust täis. Ilmselt tegin ma midagi väga halba, et isa mind laksas. Ükskord ma sokutasin näiteks tema voodisse karbitäie väikseid konni," lausus tüdruk veelgi rohkem naerma hakates.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 20:06:31 GMT 3
Lestat mõistis siis, mida Sam löömise all mõtles. "Konni? Isegi mina oleksin paremini suutnud.."oma vanemaid närvi ajada... sõnas ta meelalt ning itsitas korraks.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 20:40:34 GMT 3
Samara kissitas noormehe poole silmi, kuid muidugi ei teinud ta seda kuigi suure pahameelega. "Noh, see oli üpriski ammu ka. Praegu suudaks ma veel hullemini käkki keerata," sõnas tüdruk uhkelt ning vaatas seejärel salakavalalt Lestati poole, endal käed sügaval taskutes.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 20:42:27 GMT 3
Lestat kergitas väljakutsuvalt kulmi, kuid lõpetas selle hetke pärast. "Kuidas su põsk on?" küsis ta kergelt kätt eemaldades.
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 20:55:56 GMT 3
Samara asetas enda ke oma külmale põsele, kui noormees oli enda käe eemaldanud. "Jahe," kommenteeris ta napilt ning muigas seejärel. "Kui Helena just libahunt pole, siis jään ellu," naljatles tütarlaps, andes mõista, et noormees ei pea muretsema.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 20:58:17 GMT 3
Lestat muigas musta huumori peale. "Siis ma tean, et selle asja pärast pole enam tarvis muretseda,"sõnas ta vastu vihjates, et Helena, nagu ta nüüd teada sai, ei olnud libahunt.
|
|