|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 21:03:23 GMT 3
Koolivanem manas näole põgusa naeratuse. "Sa siis muretsed nii väga minu pärast või?" päris tütarlaps, ise noormehele otsa vaadates. Nähes noormehe laubal üht üksikut juuksesalku, naeratas tüdruk endamisi ning sirutas käe välja, et see tema silmilt eemale lükata.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 21:05:12 GMT 3
"Ja kui muretsengi? Sul on midagi selle vastu?" vastas ta laialt naeratades ning viis siis pilgu Sami käele, mis ta lauba poole liikus.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 21:15:30 GMT 3
Tüdruk tõmbas juuksesalgu noormehe silmilt ning langetas seejärel käe. "Muidugi mitte. See on lihtsalt järjekordne asi, mis on harjumatu. Ma olen harjunud, et keegi minu pärast muret ei tunne ja ei hoolitse minu eest," lausus tüdruk ausalt.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 21:16:53 GMT 3
Lestat kergitas veidi kulmu. "Et varem ei tundnud keegi su pärast muret? Su isa? Su vend?" ei mõistnud ta täiesti korrektselt, mida tüdruk mõelnud oli.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 21:32:45 GMT 3
Samara turtsatas lõbusalt. "Meil kõigil on omad elud ning omad probleemid. Me ei segateineteist nendesse. Õppisin üsnagi varakult iseseisvat elu," sõnas Samara lõbusalt noormehele.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 22, 2008 21:36:49 GMT 3
Lestati kulmukergitus langes. "Siis pead sa nüüd jälle teisiti harjuma," sõnas ta veidi uhkelt ning nipsakalt, kuid naeris siis vabandavalt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 22, 2008 23:18:48 GMT 3
Tüdruk muigas vaikselt. "Nagu ma olen aru saanud, siis küll," lausus tütarlaps vaikselt, endal õrn muie näol. "Kuidas sul muidu läheb?" päris tütarlaps ettevaatlikult, kartes taas negatiivseid vastuseid.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 23, 2008 0:50:00 GMT 3
"Läheb nagu tavaliselt," proovis ta mitte masendust teemasse tuua ja jättis vastuse pealiskaudseks. "Sul külm ei ole siin?"küsis ta enda ümber ringi vaadates.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 23, 2008 1:14:50 GMT 3
Samara hakkas vaikselt naerma, kuuldes seda, kuidas noormees järjekordselt küsb, egal tüdrukul külm pole. "Mis siis?" päris ta seejärel uudishimulikult. Otseselt tal külm polnud aga veidi jahe ikka.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 23, 2008 12:57:33 GMT 3
"Siis ma annaksin sulle jaki, et sul ei oleks enam külm," naeratas ta kergelt kulmukortsutusega. See oli tema jaoks üsna loogiline vastus.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 23, 2008 13:05:40 GMT 3
Samara muigas vaikselt. "Mul on omal mantel ju seljas. Kui ma selle peale paneks veel enda jaki, näeks ma nagu mingi Kubujuss välja," sõnas tütarlaps naeratades. "Kuid aitäh muretsemast," lisas tüdruk õrnalt peaga noogutades.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 23, 2008 13:31:22 GMT 3
"Kuid kui sa paneksid selle enda mantli alla?" küsis ta naljatavalt naeratades. "Hästi, hästi," sõnas ta kiiresti, et Samara ei tülitaks end esimesele lausele vastamisega.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 23, 2008 13:35:31 GMT 3
Tüdruk vangutas vaikselt pead. "Ära muretse, senikaua, kuni ma veel end liigutada suudan, olen ma kombes," sõnas tüdruk ning pööras enda pilgu Peksja Pajule, kes täiesti rahulikult õrnalt tuule käes õõtsus. Ta naeratas vaikselt, ise meenutades, kuidas ta nooremana Peksja Paju raskete oksade eest ära jooksis.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 23, 2008 13:56:34 GMT 3
Lestat kergitas kergelt kulmu ning vaatas Paju poole. "Tahad seiklema minna?" tuli temalegi meelde, milleks ta sel hetkel üldse seal seisis, tal oli ju vaja energiat kulutada.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 23, 2008 15:52:42 GMT 3
Samara vaatas õhinal noormehele otsa ning naeratas kergelt. "Muidugi," sõnas tüdruk vaikselt ning pööras enda pilgu seejärel tagasi Pajule, astudes sellele aeglaste sammudega lähemale.
|
|
