|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 24, 2008 13:36:19 GMT 3
Lestat muigas kergelt kurjakuulutaval pilgul. "Lähme alt sisse ka?" küsis ta siis kulmu kergitades, et teaks suunda võtta.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 24, 2008 14:14:33 GMT 3
Samara vaatas taas Paju poole ning väristas õrnalt enda õlgu. "Ikka, ma pole kunagi varem seal käinud," sõnas ta, jäädes hetkeks seisma. "Lähme," sõnas ta seejärel otsustavalt ning neelatas vaikselt, süda ärevalt taaskord kloppimas. Seejärel hakkas ta taas aeglaste sammude saatel puule lähenema. Ta teadis, et Paju ei tohiks ärritada, kuid siiski tahtis ta seda hetkel.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 24, 2008 14:30:38 GMT 3
Lestat mõtles veidi nalja saada ja ta liikus ainult natukene inimesest kiiremini. Paju hakkas ohtlikult ühelt küljelt teisele väänlema ning okstega peksma. Lestat naeris valjult ning hüpps siis ühest tema poole tulevast oksast üle. Teisele aga hüppas peale ning kui tema poole teine oks tuli, läks ta selle peale üle. Varsti oli ta üsna kõrgel ning hüppas siis sealt alla, maandudes täpselt tüve kõrval.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 24, 2008 14:37:49 GMT 3
Samara vaatas hämmastunud ilmega, kuidas noormees tüvi juurde oksalt oksale läheb. No, ma ei saa ju ometi temast halvem olla, mõtles tütarlaps endamisi ning hõikas seejärel: "Minu kord!" Täpselt selsamal hetkel aga virutas Paju oma jämeda oksaga vastu maad, mis oli tüdrukust ainult mõned sentimeetrid eemal. Tüdruk hakkas suure kaarega puu poole jooksma, ise mõeldes, et võlukeppi ei hakka ta kasutama. Taaskord virutas puu enda okstega vastu maad, riivates sellega neidise kätt. Tüdruk ei tundnud aga valu esijalgu, sest ta oli ametis jooksmisega. Järsku aga nägi ta üht oksa enda ees tema poole tulemas. Kärmelt kummardas tüdruk ning ei jäänud palju puudu selles, et tüdruk oleks oksaga vastu nägu saanud. Seejärel jätkas ta jooksmist ning peagi niitis üks järjekordne üks tüdruku jalust maha. Ta oli nüüd maas pikali ning vaatas veidike hirmunult, kuid siiski kindlalt, kuidas tema poole mitmed oksad ähvardavalt suundusid. Tüdruk veeretas end kärmelt nende eest ära ning tõusis rutuga püsti, hüpates üle oksa, mis tahtis teda taaskord niita. Seejärel tormas ta kiiruga tüve juurde, jäädes lõpuks lõõtsutades Lestati kõrval seisma. "See oli.. huvitav," kommenteeris tüdruk ärevalt ning enda käsivart nüüd kinni hoides. Midagi tõsist tüdrukuga polnud. "Kas liigume edasi?" küsis Sam seejärel noormehelt.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 24, 2008 14:57:36 GMT 3
Lestat vaatas krimpsus näoga Sami tulekut, mis näis üsna valus olevat. Küll aga ohkas ta siis vabanevalt, kui too tema juurde jõudis. Ta noogutas vastuseks ning vaatas juurealuse käigu poole. "Preilid enne?" küsis ta siis muiates viisakalt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 24, 2008 15:01:38 GMT 3
Samara kissitas õrnalt noormehe poole silmi, kuid kummardas seejärel, astudes urgu, mis oli üpriski kitsas ning väga pime. Tüdruk kobas enda võlukeppi, kuid ehmatas seejärel. "Mu võlukepp, Lestat. See on kadunud," lausus tüdruk hirmunult, pöörates end ümber ning väljudes taas urust. Ta nägi oma võlukeppi teisel pool puud maas vedelemas. Ilmselt oli see vöö vahelt ära kukkunud, kui tüdruk puuga mässas. "Ma pean selle ära tooma. Ma ei saa võlukepita olla," lausus tüdruk, astudes paar sammu tüvest eemale.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 24, 2008 16:12:37 GMT 3
Lestat kergitas kulmu, kui kuulis, et Sami võlukepp on kadunud. Kui aga ta sellele ise järele tahtis minna, ta seisis neiu ette ja ei lasknud seda teha. "Ma ise," sõnas ta lihtsalt ja tõi selle kiiresti ära. Seal andis selle tagasi Samarale ja ootas nüüd, et too ikkagi esimesena siseneks.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 24, 2008 20:08:49 GMT 3
Sammy kergitas õrnalt kulmu, kui noormees pakkus välja, et ta läheb ise sellele järgi. Kui too tagasi tuli, võttis tüdruk võlukepi enda kätte ning pomises tänusõnad. Seejärel pööras ta end taas ringi ning sisenes urgu. "Lumos," pomises tüdruk ning pimedat urgu paljastas Samara võlukepi otsast paistev hele valgus. Vaikides kõndis tüdruk mööda kitsast urgu, ise sõrmedega üle mullase 'seina' tõmmates.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 24, 2008 20:24:20 GMT 3
Lestat sisenes Sami järel urgu. Ta vaatas ringi, kuid võttis paar hetke aega, et ereda valgusega ära harjuda. Ta vaatas huviga ettepoole, üsna ärev nägu peas, teadmata, mida sealt oodata.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 24, 2008 20:29:16 GMT 3
Samara astus edasi, ise võlukepiga enda ees valgust näidates. Tundus, et urg on üpris pikk. Järsku jäi aga tüdruk seisma ning haaras kinni noormehe käsivarrest, ise suurte silmadega ette vaadates. Mööda mullast ning juurelist maad sibas pikkade peenikeste jalgadega valget värvi ämblik. Koolivanem tundis, kuidas tal pea hakkab hingi käima. "Palun.. toimeta see siit ära.. palun," anus neiu, sulgedes silmad ning pöörates hingeldades enda pea õrnalt kõrvale.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 24, 2008 21:11:27 GMT 3
"Meeleldi,"muigas Lestat ning võttis ämbliku kätte ning viis ta Metsa. hetkega oli ta taas tagasi neiu kõrval. "Liigume?" küsis ta siis lõbusalt Sami poole pöördudes.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 24, 2008 21:17:38 GMT 3
Samara seisis rahulikult paigal ning üritas rahuneda. Kui Lestat tagasi tuli, hingas neiu sügavalt sisse. "Tänan. Mul on lapsest saati tohutu ämblikufoobia olnud. Oleks ta suurem olnud, oleks ma raudselt minestanud," teadis tüdruk end õrnalt väristades. "Nii, kuhu me jäimegi?" küsis tüdruk eikelleltki ning hakkas seejärel edasi mööda tunneli moodi urgu kõndima.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 24, 2008 21:36:47 GMT 3
Lestat kuulas imestusega, et Sam ämblikke kardab. "Ära muretse, ma oleksin su ikkagi kinni püüdnud," sõnas Lestat naeratades. "Olime teel edasi, ma arvan," muigas ta laialt ning osutas ettepoole.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 24, 2008 21:40:52 GMT 3
Samara turtsatas endamisi. "Ega ma mahakukkumist ei kardagi," lausus tüdruk vaikselt, ise huviga ringi vaadates. Tundus, et urg on lõputu. Vaikides kõndisid nad edasi, kuid peagi nägi tütarlaps enda kohal puidust luuki. "Kuhu me nüüd jõudnud oleme?" päris tütarlaps noormehelt ning lükkas seda. Luuk oli aga lukus. Vaikselt pead vangutades viipas neiu võlukeppi ning sõnas 'Alohomora', mille tagajärjel luuk laiali paiskas.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 24, 2008 22:52:59 GMT 3
Lestat kortsutas luku peale kulmu ning lükkas siis ukse ettevaatlikult lahti. Ta võttis ka enda võlukepi välja, et sellega teed näidata. "Lähen ees?" küsis ta siis vaikse häälega, et kui seal peaks keegi olema, teda üles ei ärata.
|
|
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3