|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 1:59:02 GMT 3
Seekord veelgi vähema ajaga olid nad jõudnud Lestati üksiku pimeda maja ette. "Rise and shine," lausus ta irooniliselt.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 2:00:52 GMT 3
Samara astus noormehe seljast maha ning avas silmad, võttes päikseprillid eest. Ta vaatas maja ning ta ahhetas vaikselt. "Wow," pomises ta vaikselt, kui ta seisis värava ees, suutmata uskuda, mis teda ees ootama hakkab.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 2:05:26 GMT 3
Lestat lükkas värava lahti ning sammus otse edasi, kus tema ees laius kahekordne maja. Selle tegi ta hetkega lukust lahti pluusitaskust võetud võtmega ning sammus sisse. Esimene ruum oli väike esik, koridor, millel oli ühel pool suur peegel ning teisel pool nagid ja jalatsitele riiulid. Edasi viis üks uks, mis avanes elutuppa vasakut kätt. Ruum oli tühi, Seal oli ainult kardin akna ees, tapeet seintel ning korralik põrand maas. Tuba oli avar ning veidi eemalt läks otse üles trepp ning selle eest veel käik paremale ja vasakule."Selline ta siis ise on. Mööbel veel tuleb, sa vali välja ja ma ostan," sõnas ta tõsiselt nagu äriasju ajades. Ta ei asetanud kohvreid maha, kuna kavatses neiule kohe ülemist ehk ehk nüüd Samara enda korrust näidata.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 2:08:49 GMT 3
Samara astus noormehe järel sisse, käed erutusest värisemas. Ta võttis rasked tanksaapad esikus jalast, jättes need jalatsitele mõeldud riiulile ning kiikas elutuppa. Seejärel vaatas ta noormehele otsa. "Mina? Oled sa kindel?" küsis tüdruk, kuid peagi ta nägu levis naerule justkui tüdrukul, kes oli enda jõulukingi kätte saanud. Seejärel vaatas ta trepi poole ning naeratas endamisi muheledes. Ta kartis, et see kõik on lihtsalt üks suur uni, mis on liialt hea, et olla tõsi.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 2:13:56 GMT 3
Lestat noogutas sügavalt. "Ja parem olgu kvaliteetne!" sõnas ta naljatlevalt ähvardaval toonil. "Ma siis näitan sulle kohta, mis sulle on," sõnas ta otse trepi poole sammudes. "Et võid venna ka siis siia kutsuda, kui sa ütlesid, et ta sul seal külas käib," vastas ta tee peal. Trepp viis otse ning tegi siis 180kraadise pöörde veel ülesse. Seal oli umbes poole elutoa suurune vaba avar ruum, kust viis üks uks paremale, väike koridor vasakule, millest veel kolm ust, üks vasakule, kaks paremale. Trepist paremal pool oli uksest üks suurem tuba, umbes kolmveerand elutuba. Ta sammus selleni ning sealt sisse. "See peaks siis teoreetiliselt magamistuba olema," vastas ta asjatundlikult ning asetas kohvrid keset põrandat maha.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 2:17:29 GMT 3
Samara vaatas kergelt värisedes seda kõike, naeratus näol. Ta oleks justkui taevasse sattunud. Ise kuulas ta Lestati kuid üks oli kindel - oma venda ta ei kutsu iial sinna! Las olla tema korteris ja korraldagu seal oma läbusid ja bändiproove. Astunud magamistuppa, muutus tüdruku nägu veel rõõmsamaks. "Suurepärane. Lihtsalt.. fantastiline," lausus tüdruk end keset tuba ringi keerutades. Jäänud lõpuks seisma, küsis tüdruk veidike häbelikult: "Ja me hakkame siin täiesti omapead elama?"
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 15:25:20 GMT 3
Lestat muigas, naeris natuke, kuid noogutas siis. "Nagu ma ütesin, saad sina enamus osa endale, kuna mul palju vaja ei ole. Alumisel korrusel võtan paar tuba oma lemmikute jaoks, kuid see on ka kõik. Niisiis. Kell on praegu veerand tunni pärast kuus. Meil on aega küll. Tahad minna poodi mööblit vaatama?" küsis ta siis tühjas toas uuriva pilguga ringi vaadates.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 15:43:58 GMT 3
Samara vaatas noormeest sellise pilguga, nagu oleks ta just tüdrukut löönud. Ma saan enamus osa endale? Miks? küsis ta iseendalt mõtteis, kuid välja ei öelnud. Kuulnud noormehe küsimust, muigas tüdruk, sest see kõik tundus veel liialt suur unelm. "Jah," lausus tütarlaps lõpuks vaikselt, suundudes akna juurde, millest paistis üpriski hea vaade. Ta naeratas õrnalt, endal endiselt uskumatu pilk silmis.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 15:48:05 GMT 3
Lestat noogutas, vaatas veel korraks ringi ."Sa mingeid loomi tahad ka siia tuua?" küsis ta siis vahepeal ning kergitas kulmu, neiu poole kiigates.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 15:55:27 GMT 3
Samara vaatas natuke kahtlevalt noormehele otsa, sest too ju elatus loomade verest. "Ee, mul on kass ning.. ronk," lausus tütarlaps, pilk tõsine. Kuid ta ei teadnud, kas sellises olikorras loomi siia tuua.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 15:57:23 GMT 3
Lestat ohkas kergendunult. "Siis Halyer neid ei söö," lausus ta. "On sul muidu ettekujutlus enamvähem olemas, kuidas sa siin kujundada tahad? Käime terve maja enne veel üle, saab korraga kõik ära tellida," sõnas ta ettepanekut tehes, naeratas ning sammus ukse poole.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 16:03:11 GMT 3
Samara naeratas kergelt ning kõndis ukse juurde. "Eee, kes on Halyer?" küsis Samara naeratades ning vaatas veelkord ringi. Ta vaatas põrandaid, seinu, lagesid ning sulges hetkeks silmad. Kõik saab olema suurepärane, ütles hääl neidise peas, kui ta möbleeritud maja ette kujutas.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 16:31:00 GMT 3
"Mu ämblik," lausus Lestat lihtsameelselt ning kõndis siis trepist vasakule jäävasse koridori. Seal suundus ta enne läbi vasakul asuva ukse. "See peaks tualett olema, nagu torude järgi vist otsustada võib," sõnas ta korraks pilti ette kujutades. "Jah, see on vets," lausus ta asjatundlikult ning jalutas taas koridori, kust astus sisse otse ette jäävast uksest. "Mingi väiksem tuba, võib-olla laoruum, või koht, kus asju hoiustada. Kuna siin on pime, kuid eks sa ise tea," sõnas ta lõbusalt õlgu kehitades ning astus taas koridori, liikus veidi edasi, selle lõpus oleva akna suunda ning pööras uuesti paremale, kus nüüd juba paar korda suurem tuba asus. "Siia ma tõesti ei tea, vali ise," sõnas ta nägu krimpsutades, kui ringi vaatas.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 17, 2008 16:35:49 GMT 3
Samara nägu valgus kaameks. Loodan, et Lestati ämblik on väike. Ma vihkan ämblikke, mõtles tütarlaps endamisi, kuid välja ta oma ämblikufoobiat ei öelnud, noormees oli tema vastu niigi hea olnud. Ta järgnes Lestatile, ise mõtlikult ringi vaadates ning kujutledes, mismoodi toad võiksid sisustatud olla. Olles viimase toa juures, kehitas Samara vaikselt õlgu. "Sa ütlesid enne, et ma võin oma venda siia kutsuda, kui tahan. Äkki siis külalistetuba.. või. Või siis muusikatuba, kus hakkan enda kitarre ning klaverit hoidma. Võiks suured kõlarid ja võimendid siia muretseda," lausus tüdruk häbelikult naeratades.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 17, 2008 16:51:49 GMT 3
Lestat mõtles just samal hetkel, et muusikatuba võiks kusagil olla."Väga hea mõte! Siia tuleb muusikatuba. Ma lasen siia topeltseinad ehitada ning helikindla akna ning ukse ka panna siis. Tehnikat lähme vaatame varsti." sõnas ta noogutades ning sammus taas trepi ees olevale platvormile. Ta tõstis seal näpu püsti. "Siin on üks salajane koht veel," lausus ta huuled triibuks kokku surutud muigega ning sammus suurde magamistuppa. Seal pööras ta paremale ning avas sel ühe ukse. (paremal pool ei olnud aknaid) Seal oli pime ning Lestat ulatas Samarale käe. "Ettevaatlikult tule, ma juhin sind." sõnas ta kerge naeratusega.
|
|
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3
Jun 10, 2015 9:14:34 GMT 3